2-23-17197/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17197 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T. P. vastu leppetrahvinõude esitamise õiguse tuvastamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 30 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA; registrikood 10811490 Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur; e-post marge.juur@eftalegal.ee Kostja: T. P. ; isikukood xxxxxxxxxxx Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi T. P. vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Tuvastada, et Osaühingul EUROPARK ESTONIA esines alus nõuda T. P. xxxxxxxxx. a sõiduki xxxxxxxxxxxxxx (registreerimismärk xxxxxx), Tartus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures asuvale parkimisalale (tsoon xxxxx) tasuta parkimise eest leppetrahvi (trahvinõue 0590 3062 3115 7376). 3. Menetluskulud jätta täies ulatuses T. P. kanda. 4. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 705 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 605 eurot. 5. T. P. peab väljamõistetud menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 6. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

2

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. 05.12.2023. a esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse nõudega tuvastada, et Osaühingul EUROPARK ESTONIA esines alus nõuda T. P. (kostja) xxxxxxxxx. a sõiduki xxxxxxxxxxxxxx (registreerimismärk xxxxxx) Tartus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures asuvale parkimisalale (tsoon xxxxx) tasuta parkimise eest leppetrahvi (trahvinõue 0590 3062 3115 7376. 2. Kohus võttis hagi menetlusse 11.12.2023. a ning andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates hagi osas seisukoha esitamiseks. Kostja esitas 12.12.2023. a vastuse hagile, milles märkis mh, et võtab hagi õigeks. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus leiab, et kuna kostja on oma esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis võtnud hageja nõude õigeks, tuleb kohtul teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 4. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus 5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 6. Hagist nähtub, et hageja pöördus kohtu poole seetõttu, et kostja esitas tarbijavaidluste komisjonile avalduse leppetrahvi tühistamiseks ja trahvisumma tagastamiseks ning komisjon kostja avalduse rahuldas. Tarbijavaidluste komisjoni otsusest tulenevalt tulnuks hagejal tagastada kostjale trahvisumma ning otsuse mittetäitmisel kantuks hageja kauplejate nimekirja, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Seega oli hagi esitamine hageja ainus võimalus välistada hageja lisamine märgitud nimekirja.

3

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist TsMS § 168 lg 6 kirjeldatud olukorraga ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. 7. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 8. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 605, kokku 705 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning selle tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks, mistõttu on hageja menetluskulud 100 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Hageja esindaja õigusabikulud on menetluse kestust ning hageja poolt kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Ka on hageja esindaja tunnitasumäär 110 eurot olnud mõistlik ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud suuruses. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 705 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 705 eurot. 9. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin