1-11-4366/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 .05.2011 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number

1-11-4366 Kohtukoosseis

Istungisekretär

Süüdistuse esindaja kohtunik Peet Teidearu

Heli Nurmoja

prokurör Jüri Vissak Süüdistus V.K süüdistus KarS § 199 lg. 2 p.4, 7 ja KarS § 213 lg. 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatava andmed

V.K

eluvõi asukoht ja aadress: XXXXX

karistatus:

kriminaalkorras karistatud kaheksal korral:

• 22.01.1999 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja

3 alusel 2 (kahe) aastase vabadusekaotusega;

• 02.07.1999 Tartu Linnakohtu poolt KrK §-de 15 lg 2 – 140

lg 2 p 1 ja 2 alusel 1 (ühe)

aasta ja 6 (kuue) kuulise

vabadusekaotusega tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga;

• 05.06.2001 Tartu Maakohtu

poolt KrK § 203 lg 1 alusel

rahatrahviga 1640 krooni (104,82 eurot);

• 12.09.2002 Tartu Maakohtu poolt KarS §-de 25 lg 2 - 199

lg 2 p 4 alusel KrK §-de 15 lg 2 – 140 lg 2 p 1 ja 2 alusel

2

CCKaitsja

1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega;

• 05.02.2003 Tartu Maakohtu poolt KrK §-de 139 lg 2 p 1,

2 ja 3; 185 lg 2 ja 203 lg 3 alusel liitkaristusena 2 (kahe)

aasta ja 8 (kaheksa) kuulise vangistusega;

• 15.04.2008 Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja poolt KarS

§ 200 lg 2 p 7 alusel 3

(kolme) aastase vangistusega

tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga;

• 06.10.2009 Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja poolt KarS §-de 25 lg 2 - 209 lg 2

p 1, ja 348 alusel

liitkaristusena 3 (kolme) aasta 11 (üheteistkümne) kuu

ja 25 (kahekümne viie) päevase vangistusega;

• 15.04.2010 Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja poolt KarS

§ 169 alusel liitkaristusena 3

(kolme) aasta 11

(üheteistkümne) kuu ja 25

(kahekümne viie) päevase vangistusega; väärtegude eest karistatud 17 (seitsmeteistkümnel) korral

kannab karistust Tartu Vanglas Tartus, Turu 56 alates 31.12.2009 Advokaat Marko Paabumets riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 34, § 35, § 239 – § 250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada V.K KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada V.K KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista V.K-le karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

3

KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus liites mõistetava vangistuse osaliselt Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 15.04.2010 mõistetud 3 (kolme) aasta 11 (üheteistkümne)

kuu ja 25 (kahekümne viie) päevase vangistusega ning mõista V.K-le lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise aega hakata lugema alates 31.12.2009.

Tsiviilhagid rahuldada VÕS § 1043 , VÕS § 1045 lg.1 p. 5 alusel.

Välja mõista V.K-lt( V.K) kannatanule S.P. kahju hüvituseks 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 56 senti .

Välja mõista V.K-lt (V.K) Maxima Eesti OÜ-le( Peterburi tee 47,

Tallinn,11514; reg.kood: 10765896; esindaja Bogdan Geryak; a/a 221017433423 Swedbank, kood 767) kahju hüvituseks 313 (kolmsada kolmteist) eurot ja 17 senti.

Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel V.K-lt sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 57(viiskümmend seitse) eurot ja 53 senti riigieelarvesse.

KrMS § 423, § 424 alusel tasuda V.K menetluskulu ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete maksetena. Menetluskulu kanda Rahandusministeeriumi ühele järgnevast arvetest:

nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874; nr 221023778606 Swedbank AS,

viitenumber 2800049874; nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal, viitenumber 2800049874.

Asitõendid – kaks cd plaati turvakaamera lindistustega – jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Kohtule esitatud kokkulepe /koostatud 04.04.2011. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuris/ V.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise,

• võttis kell 16.30 koos eeluurimise käigus tuvastamata mehega Tartus, Ilmatsalu 11 04.06.2009 asuvast MAXIMA Eesti OÜ kauplusest omastamise eesmärgil ära järgmised kaubad:

1) 2 pudelit 0,7 liitrist viina Mernaja Traditsionnaja – 1 tk väärtus 9,27 eurot (145.- krooni),

koguväärtusega 18,53 eurot (290.- krooni);

2) 1 pudel 0,7 liitrist viina Mernaja na Moloke väärtusega 9,27 eurot (145.- krooni);

3) 4 pudelit 1 liitrist viina Viru Valge – 1 tk väärtus 11,44 eurot (179.- krooni), koguväärtusega

45,76 eurot (716.- krooni);

4) 4 pudelit 0,7 liitrist brändit Dorville – 1 tk väärtus 14,64 eurot (229.- krooni),

4 koguväärtusega 58,54 eurot (916.- krooni);

5) 2 pudelit 0,5 liitrist brändit Ararat – 1 tk väärtus 12,72 eurot (199.- krooni), koguväärtusega

325,44 eurot (98.- krooni);

6) 5 pudelit 0,5 liitrist brändit Belõi Aist – 1 tk väärtus 7,09 eurot (111.- krooni), koguväärtusega 35,47 eurot (555.- krooni);

7) 4 pudelit 0,5 liitrist viskit Jim Beam – 1 tk väärtus 13, 36 eurot (209.- krooni), koguväärtusega 53,43 eurot (836.- krooni);

8) 2 pudelit 0,5 liitrist viskit Canadian Gold – 1 tk väärtus 10,99 eurot (172.- krooni),

koguväärtusega 21, 99 eurot (344.- krooni);

9) 4 tk 1,5 liitrist 2,5 % piima Alma – 1 tk väärtus 0,76 eurot (11,90 krooni), koguväärtusega 3,

04 eurot (47,60 krooni);

10) 10 tk vanillimaitselist desserti Hommiku – 1 tk väärtus 0,16 eurot (2,50 krooni), koguväärtusega 1,6 eurot (25.- krooni); 11) 0,470 grammi juustu Rokiškio - 1 kg väärtus 5,75 eurot (89.90 krooni), koguväärtusega 2, 7 eurot (42.25 krooni); 12) 350 grammi vaarikakooki Hagar väärtusega 2, 91 eurot (45.50 krooni); 13) 3 pakki Rakvere Grillviiner Juustuga – 1 tk väärtus 2,2 eurot (34,50 krooni), koguväärtusega 6,61 eurot (103.50 krooni);

14) 1,764 kg Rakvere Grill-ribi - 1 kg väärtus 4,47 eurot (69.90 krooni), koguväärtusega 7,88 eurot (123,30 krooni);

15) 2 tk 490 grammi kalkunihakkliha MK – 1 tk väärtusega 1,72 eurot (26,90 krooni), koguväärtusega 3,44 eurot (53.80 krooni); 16) 1 kg heeringafileed Kodune väärtusega 4,21 eurot (65.90 krooni); 17) 2 tk Perepihvid Rakvere – 1 tk väärtus 1,44 eurot (22,50 krooni), koguväärtusega 2,88 eurot (45.- krooni); 18) 0,512 kg hakitud seguliha – 1 kg väärtus 3,51 eurot (54,90 krooni), koguväärtusega 1,8 eurot (28.15 krooni); 19) 1 tk Peremunad väärtusega 1,78 eurot (27,90 krooni); 20) 1,152 kg kanafileed Rannamõisa – 1 kg väärtus 5, 11 eurot (79.90 krooni), koguväärtusega 5,89 eurot (92,10 krooni).

Vargusega tekitas V.K MAXIMA Eesti OÜ-le kahju kokku 313 (kolmsada kolmteist) eurot ja 17 senti (endises vääringus 4900 krooni).

• püüdis kella 16.00 paiku Tartus, Ilmatsalu 11 asuvast MAXIMA Eesti OÜ kauplusest 12.06.2009 omastamise eesmärgil ära võtta järgmised kaubad:

1) 9 tk Leiburi saia - 1 tk väärtus 0,31 eurot (4,90 krooni) - koguväärtusega 2,81 eurot (44

krooni);

2) 2 tk makarone Optima Linja – 1 tk väärtus 0,31 eurot 4,90 krooni – koguväärtusega 0,63

eurot (9,80 krooni);

3) 1 tk sarvekesi Optima Linja väärtusega 0,24 eurot (3,80 krooni);

4) 1 tk Farmi mune väärtusega 0,82 eurot (12,90 krooni);

5) 2 tk Pealinna peenleib - 1 tk väärtus 0,73 eurot (11,50 krooni) – koguväärtusega 1,47 eurot

(23 krooni);

6) 1 tk Must seemneleib väärtusega 0,7 eurot (10,90 krooni);

7) 1 tk kalkuni hakkliha väärtusega 1,72 eurot (26,90 krooni);

5

8) 3 tk 3,5% piima Farmi – 1 tk väärtus 0,38 eurot (5,90 krooni) – koguväärtusega 1,14 eurot

(17,90 krooni);

9) 2 tk 1,5 liitrist limonaadi Kelluke – 1 tk väärtus 0,82 eurot (12,90 krooni) – koguväärtusega

1,65 eurot (25,80 krooni); 10) 1 tk 1,0 liitrine Saarema viin väärtusega 11,63 eurot (182 krooni); 11) 2 tk 0,7 liitrist viina Mernaja – 1 tk väärtus 9,27 eurot (145 krooni) – koguväärtusega 18,53 eurot (290 krooni); 12) 2 tk 0,5 liitrist Brandy Ararat – 1 tk väärtus 14,64 eurot (229 krooni) – koguväärtusega 29,27 eurot (458 krooni);

13) 2 tk 0,5 liitrist Stroh – 1 tk väärtus 10,99 eurot (172 krooni) – koguväärtusega 21,99 eurot (344 krooni) 14) 2 tk 0,5 liitrist Brandy Garling – 1 tk väärtus 7,03 eurot (110 krooni) – koguväärtusega 14,06 eurot (220 krooni); 15) 1 tk Brandy Marie XO väärtusega 7,29 eurot (114 krooni); 16) 7 tk Brandy Belõi Aist – 1 tk väärtus 7,09 eurot (111 krooni) – koguväärtusega 49,66 eurot (777.- krooni). Kokku püüdis V.K omastamise eesmärgil ära võtta kaupa 157 (ühesaja viiekümne seitsme) euro ja 22 sendi (endises vääringus 2460 krooni) väärtuses, läbides kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata V.K-st mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Sellega pani V.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise

ning grupi poolt . so KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Peale selle süüdistatakse V.K selles, et tema, grupis koos eeluurimisel tuvastamata

mehega kasutas Tartus, Võru tänaval asuvas korteris varalise kasu saamiseks S.P. Hansapanga (käesoleval ajal Swedbank) paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna, sisenes ebaseaduslikult panga

andmetöötlusprotsessi ning kandis S.P. arvelduskontolt nr XXX S.P. arvelduskontole 25.02.2009

XXXX üle 5000 krooni, mille S.P sularahaautomaadist välja võttis ja andis üle V.K-le, kes selle omastas. Kuriteoga põhjustas V.K S.P. varalist kahju 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 56 senti (vanas vääringus 5000 krooni).

Sellega pani V.K toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja

andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel so

KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Kannatanu S.P. soovib esitada V.K vastu tsiviilhagi summas 319 (kolmsada

üheksateist) eurot ja 56 senti (endises vääringus 5000 krooni).

Kannatanu Maxima Eesti OÜ soovib esitada V.K vastu tsiviilhagi summas 313

(kolmsada kolmteist) eurot ja 17 senti (endises vääringus 4900 krooni).

Karistuse liik ja määr:

KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 213 lg 1 nõuab prokurör kohtus järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale 8 (kaheksa) kuud vangistust.

6

KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista V.K-le karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus liites mõistetava vangistuse osaliselt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 15.04.2010 mõistetud 3 (kolme) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja

25 (kahekümne viie) päevase vangistusega ning mõista V.K-le lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise aega hakata lugema alates 31.12.2009.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtu istungil 18.05.2011 prokurör Jüri Vissak avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde.

V.K tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses ning kinnitas, et jääb sõlmitud

kokkuleppe juurde , kokkulepe vastab tema tahtele ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. V.K nõustus S.P.i ja Maxima Eesti OÜ tsiviilhagidega. Kaitsja Marko Paabumets oli seisukohal , et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava V.K vaba tahte avaldus ja kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad V.K-le esitatud süüdistust.

Seega tuleb V.K süüdi tunnistada ja mõista temale karistus nagu see on kokkuleppes. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuste liigi ja määraga.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS

§ 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417,03 eurot. Lisaks sellele on menetluskulud kaitsjatasu kokku 57, 53 eurot. KrMS § 423, § 424 alusel tasuda V.K menetluskulu ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete

maksetena. V.K on kinnipeetav ning menetluskulu 30 päeva jooksul tasumine on temal raskendatud.

Kohtunik: