2-24-140/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-140 Tsiviilasi S. G. hagi M. T. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. G. , isikukood xxxxxxxxxxx Kostja: M. T. , sünd. xxxxxxxxxx. a Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata S. G. hagi M. T. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Määrus toimetada kätte hagejale. 4. Määruse jõustumisel tagastada S. G. paberkandjal esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. S. G. (hageja) esitas 04.01.2024. a Tartu Maakohtule hagi M. T. (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. 2. 05.01.2024. a kohtumäärusega jättis Tartu Maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata ja hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas hagejale, et hagejal on mh kohustus täpsustada oma nõuet, tuua selgelt esile nõude aluseks olevad asjaolud ning esitada tõendid. Samuti

2

hoiatas kohus, et kui hageja ei kõrvalda märgitud puuduseid kohtu määratud tähtaja jooksul, jätab kohus hagi menetlusse võtmata. Hageja said Tartu Maakohtu 05.01.2024. a määruse kätte samal päeval, s.o 05.01.2024. a. Seega oli puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 19.01.2024. a. Kuni käesoleva määruse tegemise ajani ei ole hageja esitanud määruses nõutud täiendusi ega tõendeid. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 4. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puuduste, mida saab kõrvaldada, mh kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus, või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid, samuti kui on tasumata riigilõiv. Hageja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud. Hageja on küll saatnud kohtule mahukaid dokumente, kuid need ei kõrvalda siiski hagis esinenud puudusi. Avalduses ja selle täiendustes esitatud asjaolud ei ole piisavalt selged avalduse menetlemiseks. Hageja ei ole kirjeldanud konkreetselt, millised on väidetava rikkumise tõttu hagejale tekkinud negatiivsed tagajärjed, kuidas on hageja heaolu muutunud. Paljasõnaline viide, et hagejale on saabunud negatiivsed tagajärjed ja hageja heaolu on langenud, ei ole piisav. Samuti ei ole hageja selgitanud, milliseid tõendeid hageja oma väidete tõendamiseks kasutada soovib. Taotlus tunnistajate ülekuulamiseks on liialt üldsõnaline ja sellest ei selgu, milliseid asjaolusid saaks tunnistajate ütlused tõendada. Samuti ei ole S. G. esitanud tõendeid enda majandusliku seisundi kohta (vanglasisese isikukonto väljavõte), mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata ka hageja maksevõimet ega lahendada riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi saamise taotlust. Kohus märgib ka, et ei ole eeldanud hagejalt õigusteadmiste omamist. Kohus on selgitanud hagejale, et hagejal tuleb selgelt ja konkreetselt kõik asjas tähtsust omavad asjaolud välja tuua. Hageja ei ole seda teinud. Hageja menetlusdokumendid sisaldavad hulgaliselt tsitaate ja asjaoludega seostamata kohtupraktika viiteid ning seaduse sätteid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et avaldus on ulatuslike puudustega, mistõttu keeldub kohus TsMS § 3401 lg 1 ja 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. 5. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Määruse jõustumisel tuleb hagejale tagastada paberkandjal saadetud dokumendid (taotlus riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks). 6. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

3

7. TsMS § 372 lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin