2-23-7976/26 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL osaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-7976 Tsiviilasi R N hagi R F vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes Tsiviilasja hind 5842,97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R N, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja K N, isikukood XXX, elukoht XXX; Hageja lepinguline esindaja Andrus Post , e-post andrus@hugolegal.ee; Kostja R F, isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2024 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R N hagi R F vastu põlvnemise tuvastamise nõudes osaotsusega. 2. Tuvastada, et alaealine laps R N (isikukood XXX) põlvneb R F'ist (isikukood XXX) ja kanda R F isana lapse sünniakti. 3. Jätta tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõudega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 4. Kanda hageja seadusliku esindaja K N poolt kohtu ettemaksukontole tasutud 171,00 eurot DNA-ekspertiisi kulude katteks riigituludesse (alus: Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 5-6, § 273, TsMS § 159).

Edasikaebamise kord Kohus kuulutas kohtu osaotsuse resolutsiooni TsMS § 454 lg 21 kohaselt kohtuistungil 18.01.2024 ja vormistab kohtuotsuse kirjalikult kümne päeva jooksul. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks

2-23-7976

2

tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 1. 01.06.2023 esitas hageja R N (alaealine laps) Pärnu Maakohtule hagi R F vastu põlvnemise tuvastamise ja alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt vastavalt hageja sünni tõendile on tema vanemateks ema K N, isa kohta sünni tõendil kanne puudub. Hageja sündis xxx. Hageja seaduslikul esindajal oli suhe kostjaga detsembrist 2019 kuni oktoobrini 2021, kui nad õppisid koos ühes koolis ja elasid koos ühiselamus. Seega on hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa. Hageja palub tuvastada, et hageja R N põlvneb kostjast R F`ist. Kostja seisukoht 2. Kostja teatas, et ta on nõus molekulaargeneetilise uuringuga isaduse tuvastamiseks ning positiivse isadustesti korral soovib asja lahendada ilma kohtuta Edasine menetluse käik 3. 05.09.2023 määrusega määras kohus asjas Läbi viia DNA ekspertiis R N põlvnemise tuvastamiseks R Fist ning 11.10.2023 esitati kohtule ekspertiisiakt. Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi aja 07.12.2023 ning 05.12.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu milles lisaks elatise nõudele leppisid pooled kokku ka põlvnemise tuvastamise nõudes. 07.12.2023 nõudekirjaga andis kohus menetlusosalistele tähtaja hiljemalt 20.12.2023 perekonnaseisuasutusele avalduse esitamiseks ja kohtule vastava teate esitamiseks. Kohus teatas, et edasiselt on võimalik kohtul kinnitada poolte esitatud kompromissleping elatise nõude osas kirjalikus menetluses. 20.12.2023 teatas hageja, et kostja ei olnud nõus isadust registreerima perekonnaseisuasutuses. 18.01.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja põlvnemise tuvastamise nõude juurde, hageja palus põlvnemise tuvastamise nõude osas teha osaotsuse ja elatise nõude osas kinnitada kompromiss kohtumäärusega. 18.01.2024 toimunud kohtuistungil kohus kuulutas TsMS § 454 lg 21 kohtu osaotsuse resolutiivosa R N hagiavalduses R F vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hageja põlvnemise tuvastamise nõue tuleb rahuldada osaotsusega. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, seejuures loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. 6. Hageja taotleb isaduse tuvastamist, kuna PKS § 84 lg 1 punktide 1 ja 2 eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. xxx sündinud R N sünnitunnistusel ja Rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad (dtl 9). Lapse ema K N kinnitusel on R Ni isa R F. 18.01.2024 toimunud kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et tuttavaks sai ta kostjaga detsembris XXX õppides (dtl 74-77). Rasedusest sai hageja seaduslik esindaja teada juulis ja kostja oli siis ainukene, kellega tal oli seksuaalvahekord. Suhe lõppes oktoobris 2020 seetõttu, et kostja arvas, et hageja seaduslik esindaja jäi rasedaks meelega. 7. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2

2-23-7976

3

kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. 8. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses esitanud asjaolud ja neid selgitanud kohtule kohtuistungil, miks ta on veendunud, et R F on hageja bioloogiline isa. Kohus lähtub asja lahendamisel põhimõttest, mille kohaselt saab tänapäeval molekulaargeneetilise uuringuga (DNA ekspertiis) kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha, et laps on mehe bioloogiline järglane. 11.10.2023 koostatud ekspertiisiaktist nr 23E-GE0802 nähtuvalt R Fi bioloogiline isadus R N suhtes ei ole välistatud. RR F on > 99, 999999999% tõenäosusega R Ne bioloogiline isa (dtl 35-40). 9. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et R N põlvneb R Fist ning kohus rahuldab R Ne hagi R F vastu põlvnemise tuvastamise nõudes osaotsusega. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. 11. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 12. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas on pooled elatise nõude osas kompromisslepingu sõlmimisel kokku leppinud, et käesolevas tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis eeltooduga on pooled kokku leppinud, et ka põlvnemise tuvastamise nõude osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesolevas tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõude osas menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass Kohtunik