2-21-6002/50 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2024, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6002

Tsiviilasi

V B hagi D K (endine V B) vastu kahju hüvitamise

nõudes

Hagihind

12 420 eurot

Otsuse liik

Vaheotsus aegumise kohaldamise kohta

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja V B (ik XXX,

viibimiskoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere,

Kostja D K (endine V B)

(ik XXX; elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko;

RESOLUTSIOON

1. Lahendada D K 19.09.2023. a taotlus aegumise kohaldamiseks vaheotsusega.

2. Jätta D K taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.

3. Jätta aegumine kohaldamata ja jätkata tsiviilasja nr 2-21-6002 menetlemist.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist

kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2-21-6002

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel

sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt

esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtumenetluses on V B hagi D K (endine V B) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Haginõue

Hagiavalduse kohaselt viibib hageja alates 13.10.2015 vanglas. Hageja ja kostja sõlmisid abielu

10.06.2016. Viru Maakohus lahutas abielu 28.05.2020. a otsusega, mis jõustus 04.07.2020.

20.07.2016. a volikirja alusel esindas kostja hagejat tsiviilasjas nr 2-16-13462 (hageja hagi O O

vastu ühisvara jagamise nõudes ning O O vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes).

Kostja sõlmis tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja nimel O O kompromissi, mille Viru Maakohus

kinnitas 29.06.2017. a määrusega. Tsiviilasjas nr 2-16-13462 kompromissi kinnitava 29.06.2017. a

kohtumääruse punkti 1.1.9 kohaselt oli O O kohustatud hagejale ühisvara jagamisega seotud

omandi kaotamise eest tasuma hüvitisena 11 500 eurot hiljemalt 01.09.2017.

Hagejale teadmata põhjusel on kohtumääruse samas punktis märgitud, et hüvitis tuleb tasuda kostja

poja A G pangakontole. Hageja ei ole volitanud kostjat andma hageja vara üle kellelegi teisele

peale hageja. Volikirjas on märgitud, et kostja on volitatud esindama hageja huve ja tegema

toiminguid hageja huvides. Hageja huvides ei olnud hüvitise kandmine A G pangakontole.

Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt on kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja esindamisel

tegemist käsundi täitmisega.

Hageja ei ole andnud kostjale juhist hagejal saadaoleva raha kostja poolt endale jätmiseks ega

üleandmiseks kellelgi kolmandale, sh A G . Kostja ei ole hagejalt küsinud heakskiitu raha

ülekandmiseks A G kontole. Hageja ei ole talle kuuluva raha ülekandmist A G kontole heaks

kiitnud. Kuna kostja ei ole hagejale tsiviilasja nr 2-16-13462 Viru Maakohtu 29.06.2017. a määruse

punktis 1.1.9 märgitud hüvitist 11 500 eurot üle andnud, nõuab hageja nimetatud summa koos

viivisega üleandmist käesoleva hagiga.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja ei kavatsenud esindada hagejat tasuta ning tasuma hageja lepingulistele esindajatele oma raha.

Hageja volitas kostjat esindama teda kõikides menetlustes ühisvara jagamisest saadud raha eest.

Raha suunati teise isiku pangakontole selleks, et hageja saaks vältida elatise tasumist

kriminaalmenetluses kannatanuks turra kasuks, vältida hüvitise tasumist kriminaalmenetluses

kannatanuks turra kasuks ning kriminaalmenetlusega kaasnenud menetluskulude kandmist. Seoses

hageja pikaajalise vanglakaristuse kandmisega oli hageja teadlik, et talle on vajalikud ka raha ja tugi

ka vanglas. Ühisvara jagamisest saadud raha olid ette nähtud ka hageja vanglas toetamiseks.

Ülaltoodu alusel moodustavad kostja V B esindamisega seotud kulud, sh juriidilised kuluvad 13

360 eurot. Raha on kulutatud V B vanglas heaolu tagamiseks 2852,57 eurot. Kokku 16 212,57

eurot. Ülaltoodu alusel kulutas käsundisaaja ehk kostja käsundi täitmisel käsundiandja ehk hageja

huvides 16212,57 eurot. Kostja on täitnud hageja käsundi korralikult vastavalt hageja korraldustele.

2-21-6002

Kõik kostja toimingud olid hagejaga kooskõlastatud ning olid täitnud vastavalt hageja otsuste

korraldusetele.

Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks

Kostja esitas 19.09.2023 kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, kuna nõue on aegunud. Kuna

hageja tugineb käsundita asjaajamise sättele, tuleb arvestada ka nõude esitamise aegumist.

Taotluse kohaselt kinnitas hageja, erinevalt hagiavalduses toodust, et sai teada ühisvara jagamise

kohtumenetluse tulemusest kohe pärast kohtulahendi tegemist. Kohtumäärus oli tehtud 29.06.2017

a. Kuna hageja tugineb käsundita asjaajamise sättele, tuleb arvestada ka nõude esitamise aegumist

TsÜS § 151 p 1 kohaselt. Kuna hagi oli kohtule esitatud 16.04.2021, on hageja nõue aegunud alates

30.06.2020. Enne asja sisulise arutlemise lõpetamist palub kostja kohtul lahendada aegumise taotlus

eraldi kohtumäärusega.

Hageja seisukoht taotluse kohta

Hageja esitas 4.10.2023 kohtule vastuse kostja taotlusele, mille kohaselt tuleb kostja taotlus

aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata.

Hageja vastuse kohaselt on kostja 19.09.2023. a seisukohtades eksitavalt ja ebaõigesti väitnud, et

hageja kinnitas 05.09.2023. a istungil, et sai ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest teada

kohe pärast kohtulahendi tegemist. Hageja ütles nimetatud istungil, et sai kohtumenetluse

tulemusest teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et kohe pärast kohtuotsuse tegemist.

Tsiviilasjas nr 2-16-13462 tehti kompromissi kinnitav kohtumäärus 29.06.2017. Käesolevale on

lisatud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 kohtule 21.01.2020 esitatud kiri-taotlus nimetatud

tsiviilasja lahendi saamiseks (kirja kolmanda lõike tõlge : „/Palun Teid saata mulle/ kohtuotsuse

koopia vara jagamisest O O .“). Pärast nimetatud taotluse saamist toimetas Viru Maakohus

29.06.2017. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-13462 hagejale tähitult väljastusteatega kätte

28.01.2020.

Ülaltoodust lähtuvalt ei olnud hageja Viru Maakohtu 29.06.2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-16-13462 enne 28.01.2020 tutvuda saanud, sest vastasel korral poleks olnud vajadust kohtult

kohtumääruse saatmist taotleda. Järelikult sai hageja O O vara jagamise kohtulahendi sisust

teadlikuks ja aegumistähtaeg hakkas kulgema 29.01.2020 ning ilma peatumisteta oleks

aegumistähtaeg lõppenud 29.01.2023.

TsÜS § 164 lg 1 sätestab, et abikaasade vaheliste nõuete aegumine on abielu kestel peatunud.

Hageja ja kostja sõlmisid abielu 10.06.2016. Abielu lahutas Viru Maakohus 28.05.2020. a otsusega,

mis jõustus 04.07.2020. Järelikult aegumistähtaeg tegelikult kulgema hakkamisel koheselt ka

peatus, kuna hageja ja kostja olid aegumistähtaja algamisel abielus.

Kuna abielu lahutamine jõustus 04.07.2020, siis samal päeval aegumise peatumine lõppes ja

aegumistähtaeg kulges edasi. Hagi esitamisel 16.04.2021 oli aegumistähtajast kulunud 8 kuud ja 18

päeva. Isegi kui aegumistähtaeg oleks alanud kostja poolt väidetud kuupäeval ehk 29.06.2017, oleks

ka siis aegumistähtaeg koheselt peatunud ja hakanud uuesti kulgema abielu lahutamise jõustumisel

04.07.2020, kuna pooled olid abielus 10.06.2016 - 28.05.2020.

Järelikult ei olnud aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks lõppenud ja kostja taotlus aegumise

kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab ka, et kostja on aegumise kohaldamise taotluse

esitamisega ebamõistlikult viivitanud ning ka seetõttu tuleks kostja taotlus jätta rahuldamata.

Kostja seisukoht hageja vastuväidetele aegumise kohaldamiseks

2-21-6002

Hageja väidab, et kostja on 19.09.2023. a seisukohtades eksitavalt ja ebaõigesti väitnud, et hageja

kinnitas 05.09.2023 istungil, et sai ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest teada koheselt

pärast kohtulahendi tegemist.

Kostja palub kohtul tutvuma istungi audiosalvestisega. Hageja kinnitas isiklikult 1:32 - 1:33, et oli

kursis ühisvara jagamise protsessi käigust ning tulemusest. 1:33.40 - 1:34 – hageja kinnitas

isiklikult, et sai teda kohtuprotsessi tulemusest koheselt pärast kohtulahendi tegemisest.

Järelikult sai hageja O O vara jagamise kohtulahendi sisust teadlikuks pärast kohtulahendi

tegemist ja aegumistähtaeg hakkas kulgema alates kohtulahendi tegemisest.

Täiendavalt märgib kostja, et ühisvara jagamise kohtulahend oli kätte toimetatud hageja lepinguliste

esindajatele ja seda kinnitatud hageja esitatud väljavõttega e-toimikust. Vastavalt TsMS-le loetaks,

lepingulise esindajale kätte toimetatud dokumendid ka menetlusosalise poolt kätte saaduks. Asjaolu,

et hageja palus kohtul kohtulahendi koopia edastamiseks hiljem ei tähenda mitte midagi, kuna

menetlusosaline saab taotleda kohtul igal ajal vajalike dokumentide koopiate edastamiseks. Seega

aegumistähtaeg hakkas kulgema alates kohtulahendi tegemise ajast.

Kostja leiab, et on väär hageja lepingulise esindaja TsÜS arusaam ja viide TsÜS § 164 lg-le 1, mille

kohaselt abikaasade vaheliste nõuete aegumine on abielu kestel peatunud, on asjakohatu.

Volikirja väljastamise päeva seisuga ei olnud hageja ja kostja abielus. Hageja nõue tuleneb

käsundita asjaajamisest, mitte aga abikaasade vahelistest suhtest. Seega tuleneb hageja nõue VÕS

sättest aga mitte PKS-s ettenähtud abikaasade vaheliste nõuetest teine teisele. Ülaltoodu alusel

palub kostja rahuldada kostja aegumistaotlus ning tunnistada hageja nõue kostja vastu aegunuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades poolte esitatut asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et

aegumine tuleb jätta kohaldamata ja kostja taotus rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg 3 alusel võib kohus teha vaheotsuse ka

taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab

menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Kohus leiab, et vaheotsuse tegemine on põhjendatud, arvestades, et poolte vahel on nõude aegumise

üle vaidlus. Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist.

Kohus selgitab, et aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust

sisuliselt. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude

aegumisega seotud piirides ning kontrollib vaid, kas hageja eeldatavad nõuded on aegunud või

mitte.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt

isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus

võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143).

Kostja taotles aegumise kohaldamist.

Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi

aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt Riigikohtu 1. oktoobri

2-21-6002

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus esmalt pooltevahelise

võlasuhte. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on aga kohtu kohustus, kes ei ole

seejuures poolte väidetega seotud (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8

esimene lause; Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13).

Kuna aegumistähtajad on sõltuvalt nõude kvalifikatsioonist erinevad, lahendab kohus esmalt

õigussuhte kvalifitseerimise küsimuse. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus, millist

õigus-akti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes poolte

esitatud õiguslike väidetega seotud.

Hageja põhjendab nõuet kostja vastu väitega, et 20.07.2016 väljastatud volikirja alusel esindas

kostja hagejat tsiviilasjas nr 2-16-13462. Hageja leiab, et kostja poolt on tsiviilasjas nr 2-16-13462

hageja esindamisel tegemist käsundi täitmisega. Kostja leiab, et hageja nõue tuleneb käsundita

asjaaja-misest.

Kohus tuvastas, et hagiavaldusele lisatud 20.07.2026. a volikirja kohaselt volitab hageja kostjat

esindama hagejat kohtumenetluses kohtuprotsessis ühisvara jagamise nõudes, esindama hageja

nimelt avaldusi, hagiavaldusi, samuti tegema kõiki teisi seadusega ettenähtud protsessitoiminguid,

hagiavaldusest ja avaldusest loobumine, kokkuleppe sõlmimine, kohtuotsuse või määruse peale

määruskkaebuse esitamine ning esindama hageja huve ja teostama kõiki vajalikke toiminguid

hageja huvides. Volikiri on kehtiv kuni 20.07.2017. Lisatud 29.06.2017. a kompromissmääruse

kohaselt osales kostja tsiviilasjas nr 2-16-13462 (hageja hagi O O vastu ühisvara jagamise nõudes

ning O O vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes) hageja lepingulise esindajana.

TsÜS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. TsÜS § 117 lg 2

kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus). Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks üks

isik kohustub tegema teise isiku jaoks ja nimel teatud tehingu või teatud tehinguid, käsunduslepingu

tunnustele ning lepingulise esinduse puhul tuleb kohaldada võlaõigusseaduse käsunduslepingu

sätteid.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja

käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma

käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma

kahju tekkimise käsundiandja varale.

VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. VÕS

§ 621 lg 2 kohaselt, kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest

käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks

käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et

käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks.

Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja andnud kostjale juhist hagejal saadaoleva raha kostja poolt

endale jätmiseks ega üleandmiseks kellelgi kolmandale, sh A G . Kostja ei ole hagejalt küsinud

heakskiitu raha ülekandmiseks A G kontole. Kuna kostja ei ole hagejale tsiviilasja nr 2-16-13462

Viru Maakohtu 29.06.2017. a määruse punktis 1.1.9 märgitud 11 500 eurot hüvitist üle andnud,

nõuab hageja nimetatud summa üleandmist käesoleva hagiga. Kostja leiab, et ta on täitnud hageja

2-21-6002

käsundi korralikult vastavalt hageja korraldustele. Kõik kostja toimingud olid hagejaga

kooskõlastatud ning olid täitnud vastavalt hageja otsuste korraldusetele.

VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi

täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi

täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 626 lg 2 kohaselt, kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida

ta peab käsundiandja huvides kasutama või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab

ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses.

Seega vastutab käsundisaaja väljaandmiskohustuse rikkumise korral. Kui saadu väljaandmine on

võimatu, peab ta hüvitama kahju. Kui käsundisaaja keeldub saadut välja andmast, on käsundiandjal

täitmisnõue, seda nii asjade üleandmise, õiguse loovutamise kui raha maksmise osas.

Kohus on seisukohal, et pooled sõlmisid kostja kui hageja lepingulise esindajana kohtumenetluses

osalemiseks käsunduslepingu. Kohtu hinnangul on kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja

esindamise puhul tegemist käsundi täitmisega VÕS § 619 kohaselt ja hagejal kui käsundiandjal on

kostja kui käsundisaaja vastu kahju hüvitamise nõue.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Tehingust

tulenevad nõuded on TsÜS § 146 mõttes esmalt kõik eraõiguslikest võlaõiguslikest lepingutest (sh

eellepingust) tulenevad nõuded.

TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost

hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue

sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse

täitmist.

Nõude sissenõutavus tähendab seda, et võlausaldaja võib võlgnikult nõuda tema kohustuse täitmist,

mh on see üldiselt ka nõude hagetavuse eeldus. Arvestades, et TsÜS 147 lg 2 järgi muutub nõue

sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist,

tuleb esmalt selgitada välja, millal hagejal - õigustatud isikul ja käsundiandjal - tekkis võimalus

(õigus) nõuda kostjalt kui käsundisaajalt käsundile vastava kohustuse täitmist, s.o. millal hageja sai

teada ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest.

Kostja väitel kinnitas hageja kohtuistungil, et ta sai teada ühisvara jagamise kohtumenetluse

tulemusest koheselt pärast kohtulahendi tegemist. Kohtumäärus tehti 29.06.2017. Kuna hagi oli

kohtule esitatud 16.04.2021, on hageja nõue aegunud alates 30.06.2020 a. Kostja palub kohtul

tutvuda istungi audiosalvestisega. Hageja kinnitas isiklikult 1:32 - 1:33, et oli kursis ühisvara

jagamise protsessi käigust ning tulemusest. 1:33.40 - 1:34 - hageja kinnitas isiklikult, et sai teda

kohtuprotsessi tulemusest kohe pärast kohtulahendi tegemisest.

Hageja vastuse kohaselt on kostja seisukohtades eksitavalt ja ebaõigesti väitnud, et hageja kinnitas

05.09.2023. a istungil, et sai ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest teada koheselt pärast

kohtulahendi tegemist. Hageja ütles nimetatud istungil, et sai kohtumenetluse tulemusest teada

pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et koheselt pärast kohtuotsuse tegemist.

Kohus tuvastas, et 5.09.2023 kohtuistungi protokolli kohaselt vastas hageja kostja esindaja

küsimustele järgmist: „Kas teid informeeriti vara jagamise menetluse käigust?; - ma olin teadlik

pärast kohtuistungit, kuidas toimus istung ma ei teadnud, D K tegeles ise; Millega lõppes vara

2-21-6002

jagamise menetlus? kas teil on teada? - jah, minu tingimused jäeti rahuldamata; Millal te saite

sellest teada? - pärast kohtuotsust“.

Kohus tuvastas, et kohtuistungi protokoll vastab istungi 1:32-1:34 helisalvestusele. Hageja kinnitas

istungil, et ta oli teadlik vara jagamise menetluse käigust pärast kohtuistungit, kuidas toimus istung

ta ei teadnud, kostja tegeles ise. Hageja teadis, et tema tingimused jäeti rahuldamata ja sellest sai

teada pärast kohtuotsust.

Kohus nõustub hagejaga, et hageja ütles eelnimetatud istungil, et sai kohtumenetluse tulemusest

teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et koheselt pärast kohtuotsuse tegemist.

Hageja esitatud tõendite alusel tuvastas kohus, et tsiviilasjas nr 2-16-13462 tegi kohus

kompromissi kinnitava kohtumääruse 29.06.2017. Kohtumääruse kättetoimetamise teatise kohaselt

saadeti kohtumäärus kostjale 29.06.2017 AETi kaudu ja hagejale 22.01.2020. Käesolevale on

lisatud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462 kohtule 21.01.2020 esitatud kiri-taotlus nimetatud

tsiviilasja lahendi saamiseks (kirja kolmanda lõike tõlge : „/Palun Teid saata mulle/ kohtuotsuse

koopia vara jagamisest O O .“). Pärast nimetatud taotluse saamist edastas kohus 22.01.2020

hagejale 29.06.2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-13462. Hageja sai kohtumääruse isiklikult

kätte 28.01.2020.

Kohus järeldab, et hageja ei olnud tsiviilasja nr 2-16-13462 Viru Maakohtu 29.06.2017. a

määrusega enne 28.01.2020 tutvuda saanud.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et ühisvara jagamise kohtulahend oli kätte toimetatud hageja

lepinguliste esindajatele ja et vastavalt TsMS sättele loetakse lepingulese esindajale kätte

toimetatud dokumendid ka menetlusosalise poolt kätte saaduks.

TsMS § 217 lg 5 ja 6 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta

esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse esindatud menetlusosalise tehtuks. /…/ Esindaja

käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.

Arvestades asja sisu, et hagi on esitatud hageja endise lepingulise esindaja vastu seoses käsundi

täitmisega teises kohtuasjas, peab kohus hindama, kas kostja tegutses teises kohtumenetluses hageja

esindajana hageja õiguste kaitsel ja huvides ja et puuduvad muud andmed ja tõendid, et hagi sai

teatavaks kohtulahendist oma lepingulise esindaja-kostja kaudu, leiab kohus, et kostja viide

eelnimetatud TsMS sätetele ei ole käesolevas asjas kohaldatav.

Järelikult sai hageja vara jagamise kohtulahendi sisust teadlikuks ja aegumistähtaeg hakkas

kulgema alates 29.01.2020 ning ilma peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud 29.01.2023. Hagi

on esitatud kohtule 16.04.2021. Kohus leiab, et 3-aastane hagi esitamise periood ei olnud enne

kohtule hagi esitamist lõppenud. Hagi on esitanud kohtule tähtaegselt.

Lähtudes ülaltoodust ei ole hageja nõue aegunud. Kohus jätab kostja taotluse aegumise

kohaldamiseks rahuldamata.

TsMS § 449 lg 2 alusel on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta

edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise

korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse.

Kuna hageja nõue ei ole aegunud, jätkab kohus asja menetlusega.

2-21-6002

TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab neil

juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses.

Kuna kohus jätkab tsiviilasja menetlemist, otsustab kohus menetluskuludesse puutuvad küsimused

lõpplahendi tegemisel.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik