1-09-17484/16 · 1-09-17484/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-17484 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Natalja FIRSOVA Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.F

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 05.12.2009 ja lõpp 02.05.2012 RESOLUTSIOON

Jätta A.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 ja §266 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu 27 päeva alates 05.12.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset

vangistust kannab kolmandat korda. Kinnipeetav läbis 2010 sotsiaalprogrammi

Agressiivsuse asendamise treening ja alates 2011 osaleb sotsiaalprogrammis Vägivallast turvalisuseni. Kinnipeetaval on algharidus, töökogemus puudub, vabanemise

korral töökohta garanteeritud ei ole. Kinnipeetaval on suured võlgnevused

kohtutäiturite ees. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, 2 venda, õde,

2 elukaaslane, laps ja vanaema. Vanematega on kinnipeetaval läbisaamine hea, ema ja elukaaslane käivad ka kokkusaamistel. Perekonnas on kriminaalse taustaga vend, ka kinnipeetava tutvusringkonnas on palju varem karistatud isikuid. Kinnipeetaval on

probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholi tarvitamise järel võib kinnipeetav kergesti kaotada enesevalitsuse. Kinnipeetav on tarvitanud amfetamiini. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on eakohased. Esinenud on agressiivset käitumist, enesevalitsuse

kaotamist. Kinnipeetav tegutseb impulsiivselt, teo tagajärgedele ei mõtle, ei oska

lahendada probleeme. 17.01.2011 ei naasnud kinnipeetav lühiajaliselt väljasõidult ettenähtud ajaks ja tema suhtes on algatatud kriminaalasi KarS §329 tunnustel. Uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35% ja

vägivaldse kuriteo puhul 40%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib, et kuigi kinnipeetaval on olemas

elukoht, puudub töökoht. Kinnipeetav ei ole ka varasemalt tulnud toime

käitumiskontrolli nõuete täitmisega vabaduses. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku

arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval motivatsioon edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetav on oma käitumisega tõestanud, et ta ei ole vabaduses

veel võimeline elama ühiskonnas kehtivate normide järgi. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama pere juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus

elavad kinnipeetava isa, ema, vend ja vanaema. Korter on ülerahvastatud, kuid

pereliikmed on nõus, et kinnipeetav sinna elama asuks. Kinnipeetava ema on eelpensionil, isal töökoht puudub, elukaaslane saab vanematoetust ja lisaks on perele

abiks raske puudega vanaema pension. Kinnipeetaval on suured võlgnevused kohtutäituritele. Võimaliku vabanemise korral kinnipeetaval töökoht puudub. Kohene

tööleasumine on piirkonda arvestades ebatõenäoline. Kinnipeetaval ei ole alalist

pikaajalist töökogemust, vabaduses tegeles vaid juhutöödega. Kinnipeetava

vabanemisel raskeneb pere majanduslik olukord. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7 korda. Kinnipeetav on 3 korda olnud kriminaalhooldusel. Katseaeg kulges negatiivselt, kinnipeetav rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi

ja narkootikume ning pani katseajal toime uue kuriteo. Õigeaegselt väljasõidult

mittenaasmine näitab kinnipeetaval vastutuse ja kohusetunde täielikku puudumist.

Lähtudes seitsmest kriminaalkaristusest, on kinnipeetava käitumist mõjutavaks

asjaoluks vabaduses juba väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Positiivseks asjaoluks peab kriminaalhooldusametnik kinnipeetava osalemist sotsisaalprogrammis

Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise

riskid on järgmised: ebakainena võib teha mitteadekvaatseid otsuseid ja kaotada

enesekontrolli; kinnipeetav ei analüüsi oma tegusid, tegutseb impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata; kinnipeetav on järjest sooritanud õiguserikkumisi ja ei ole motiveeritud enda käitumist muutma, mõistetud karistustest ei ole vajalikke järeldusi

teinud; kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad isikud, kes käituvad kinnipeetavaga sarnaselt, nendega suhtlemisest loobumiseks ei ole kinnipeetav valmis.

Maakohtu istung

Kinnipeetav A.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et märtsis suri tema vanaema ja aprillist asus isa tööle.

3 Prokuröri abi Natalja Firsova ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

seitse korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kolmel korral on kinnipeetav viibinud kriminaalhooldusel, see möödus negatiivselt, kuna kinnipeetav ei

täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning pani katseajal toime uue

kuriteo. Lisaks selle on kinnipeetav süüdimõistetud ka vangistuses toimepandud kuriteo eest.

Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isikuks, kes on orienteeritud

õiguskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi

vangistuses viibides. Uue karistuse sai kinnipeetav lühiajaliselt väljasõidult

mitteõigeaegse naasmise eest. Seega on kinnipeetav isikuks, kes ei suuda talle osutatud usaldust õigustada. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole põhjendatud ka kinnipeetava usaldamine ja tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohtul puudub veendumus, et seekord suudab kinnipeetav usaldust õigustada ja ei kuritarvita seda.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et elukoht, kuhu kinnipeetav

soovib vabanemise korral elama asuda, on 2-toaline ülerahvastatud korter. Garanteeritud töökoht vabanemise korral kinnipeetaval puudub, mistõttu perekonna majanduslik olukord seoses tema vabanemisega halveneb.

Maakohus möönab, et juhul, kui kinnipeetava vanaema on tänaseks päevaks surnud ja

isa asunud legaalselt tööle, on pere olukord mõnevõrra muutunud. Samas leiab

maakohus, et arvestades kinnipeetava isikut, varasemat elukäiku ja kuritegude

toimepanemist katseajal, ei anna antud asjaolu alust kinnipeetava vabastamiseks käesoleval ajal.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole

teinud mingeid järeldusi talle korduvalt mõistetud karistustest, leiab maakohus, et

tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk A.F-i poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ning sooritas neid ka katseajal ja vangistuses viibides, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus.

4

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 31.05.2011

№oremreferent

Liivi Õun