1-10-5693/74 · 1-10-5693/74 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-5693 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-5693 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid .V (Deniss Ževnerov) O tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja

O XXX .V , isikukood: , kannab karistust xxx Vandeadvokaat Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta O.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat taotlus ja määrata tema poolt .V-le osutatud õigusabi tasu O suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 57,53 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 47,94 eurot, ning käibemaks 9,59 eurot).

Välja mõista O.V lt kriminaalmenetluse kulud: - 57,53 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

O.V tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .V tingimisi O enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9,

§ 266 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 19.11.2009 ja lõpp 17.07.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.09.2010.

Kinnipidamisasutusest .V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat O on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kehtiv. Isik elas eelnevalt koos oma vanaemaga ühetoalises korteris aadressil xxx. Vanaema ei soovi teda enam enda juurde

elama. Enne vangistust elas xxx varjupaigas aadressil xxx. Isikul puudub vabanemisjärgne elukoht. Isikul on 7 klassi haridust, eriala puudub. Mitte ametlikult on töötanud ühe aasta laadijana 2003.aastal. Ametlikult töötanud ei ole. Vabanemisel töökoht puudub.

Õppimisse ja töötamisse suhtub ükskõikselt. Vabaduses tarvitas alkoholi igapäevaselt. Enne

vangistust süstis iga päev 1 graami amfetamiini. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Isik on

kriminaalkorras karistatud 8 korda, eelnevalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla toetab .V tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. O

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu .V O

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et O O .V ennetähtaega vabastamine ei ole praegu otstarbekas. .V karistusaeg lõppeb 17.07.2011, peale vabanemist peab ta ilmuma kriminaalhooldusesse, kuna isikule on Viru Maakohtu 29.10.2010 kohtuotsusega määratud tingimisi vangistus 4 kuud kaheaaastase katseajaga.

O.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetut on 8 korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja on olnud korduvalt kriminaalhooldusele määratud, kuid on toime pannud uued kuriteod. Vabanemisel puudub elu- ja töökoht ja toetav võrgustik.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et .V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. O Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab viiendat korda. Enamuses süüdimõsietu poolt toime pandud kuriteod on varavastased (vargused, kelmus) II astme kuriteod, kuid on ka toime pannud omavolilise sissetungi. Isikut on varem kahel korral karistatud

ka tingimusliku karistusega, ühel korral rikkus käitumiskontrollnõudeid (ei ilmunud registreerimisele ja ei elanud kohtu poolt kindlaks määratud kohas) ja karistus pöörati täitmisele.

3(4)

Käesoleval ajal kannab .V karistust 11 episoodilise varguse ja 2 episoodilise O

omavolilise sissetungi toimepanemise eest. Kuriteoga tekitatud kahjud on väga suured (vt Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsus).

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-11) on näha, et .V on 15 korral O

karistatud väärteokorras, nendest 6 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused .V puhul ei ole täitnud eesmärki - O hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, nimelt noomitusega kambris tubakatoodete (kolm sigaretti) hoidmise eest. Karistus on kehtiv. Tuleb tunnistada, et nimeatud rikkumine ei ole niivõrd tõsine.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab .V-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik O karistus.

O.V isikkuttõendav dokument puudub.

Vabanedes puudub .V kindel elukoht. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus algul O

kasutada varjupaigateenust ja hiljem juba taotleda munitsipaaleluruumi, mille eluasemekulud

tasutakse toimetulekutoetusest. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu.

Vabanedes ei ole .V kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal O

eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades .V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (2.astme kuritegude O

ilmne retsidiivsus), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja

süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole

kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei täitnud käitumiskontrollnõudeid ja tingimuslik karistus pöörati täitmisele. Süüdimõstetu ei

teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega

kriminaalhooldus ei osuta .V-le piisavalt mõju. Samas alkoholi ja narkootikumide O tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu .V O

temale Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Ärakiri õige

Nooremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 31.05.2011

Nooremreferent

Liivi Õun