3-24-223/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

26.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-223

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Hanna-Liis Raudsepp

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi

seadmist summas 37 420 eurot Xle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale

aadressil xxxxxxxxx (registriosa xxxxxxx).

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Xle.

3. Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed (ja

muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avaldada

määruse kirjeldavat osa.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

3-24-223

2(4)

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks

alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine

ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse

liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu

on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku

õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi

(Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

5. Maksuhaldur on algatanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktikas on

tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega.

Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne

roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017

määruse nr 3-3-1-17-17, p 12).

3-24-223

3(4)

6. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et X osas algatatud maksumenetluse tõenäoliseks

tulemuseks on vastutuskohustus summas 31 264 eurot (sh intress 4614 eurot).

Vaidlust ei saa olla selles, et vastavas summas on XOÜ-l täitmata maksukohustus. X oli XOÜ

juhatuse ainuliige perioodil 11.03.2022 - 28.03.2023. Alates 28.03.2023 on XOÜ juhatuse

liikmeks määratud Y, kes vastab probleemsete ja võlgades äriühingute likvideerijale

iseloomulikele tunnustele. MTA 01.11.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/061511-7 XOÜ-le

tasumisele määratud maksustamisperioodide veebruar kuni märts 2023 käibe- ja tulumaks on

tekkinud ajal, mil X oli äriühingu juhatuse ainuliige. MTA on taotluses ka põhjalikult

kirjeldanud, et äriühing oli kõnealusel maksustamisperioodil X kontrolli all. Kohus nõustub

maksuhalduriga, et XOÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes

esineb põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja XOÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik

seos ning X võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1

ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse

määramine (MKS § 1361 lg 1).

7. Kolmas isik saab vastutatada äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane

ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendatult selgitanud, et

XOÜ-l puudub teadaolev vara, mille arvel maksukohustus täita, ning XOÜ ei ole tänaseks

tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri

nõuet rahuldada. Seega on põhjendatud järeldada, et XOÜ ei ole suuteline maksuvõlga summas

31 264 eurot tasuma.

8. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

(vastutusotsuse) sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg

1). Arvestades XOÜ ja X osas maksuhalduri poolt kogutud teavet, millele on viidatud kohtule

esitatud taotluses, esineb põhjendatud alus eeldada, et X on rikkunud teadlikult seadusliku

esindaja kohustusi (MKS § 8), mis on põhjustanud XOÜ maksuvõlgade tekkimise. Sellises

olukorras esineb alus arvata, et Xl puudub soov täita vastavaid maksukohustusi ka isiklikult

vastutusmenetluse tulemusena (või täita nõudeid XOÜ ees, mille arvel viimane saaks

maksukohustusi täita). See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda

oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust

asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

9. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. XOÜ

maksuvõlg on tuvastatud MTA 01.11.2023 maksuotsusega ning arvestatud intress nähtub MTA

võlapäringust1. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132) ning maksuvõlga ei ole

kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (XOÜ õigusvõime ei ole

lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud

(MKS § 96 lg 5).

10. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on X teadaolev sissetulek, samuti registrisse kantud

vallasvara väärtud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning

tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X tegevust

XOÜ majandustegevuse korraldamisel, peab kohus võimalikuks, et X võib hakata enda suhtes

algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib

tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise

olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

1 https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/paringud-toendid/avalikud-paringud

3-24-223

4(4)

11. Maksuhaldur taotleb luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) summas 37 420 eurot Xle kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxx (registriosa nr

xxxxxxx). Kohtu hinnangul ei riiva hüpoteegi seadmine X õigusi ebaproportsionaalselt. Nimelt

kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja

käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja

õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab

kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud

kinnisasja väärtuseks vähemalt 260 714,24 eurot. Kinnisasjade võimaliku sundvõõrandamise

korral on kohtutäituri tasu ja sundtäitmise kulud MTA arvestuse järgi ca 6156 eurot. Kohtul

puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes.

12. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise, ja samuti

toonud esile tagatissumma suuruse (s.o 31 264 eurot) deposiiti kandmisel.

13. Eeltoodust leiab kohus, et MTA taotlus hüpoteegi seadmiseks Xle kuuluvale kinnisasjale

on proportsionaalne ja põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitekulude

tagamiseks, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või muutuda võimatuks. Seega rahuldab kohus MTA taotluse.

14. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste

kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed)

tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik