1-22-8046/56 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-22-8046 Otsuse kuupäev

26. jaanuar 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi Raivo Laasi süüdistuses KarS § 169 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2023. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raivo Laasi kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

24. jaanuar 2024, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2023. a ja Tartu Maakohtu 17. aprilli 2023. a otsus osas, millega Raivo Laasile mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus.

2. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega Raivo Laasilt mõisteti apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulu katteks välja 108 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Raivo Laasi kasuks välja 300 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus tunnistas Raivo Laasi 17. aprillil 2023 karistusseadustiku (KarS) § 169 järgi süüdi ja karistas teda kümnekuulise vangistusega selle eest, et süüdistatav hoidis 2014. aasta augustist kuni 2022. aasta juulini kõrvale oma lapsele elatusraha maksmisest. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus

R. Laasi karistust Tartu Maakohtu 12. novembri 2014. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa ehk 5 kuu 27 päeva võrra, mõistes süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Maakohus leidis, et KarS § 82 lg 21 kohaselt ei takista 12. novembri 2014. a kohtuotsuse täitmise aegumine sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist R. Laasi karistusele.

2. Tartu Ringkonnakohus jättis 13. septembril 2023 maakohtu otsuse muutmata ja selle peale esitatud

R. Laasi ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatavalt mõisteti apellatsioonimenetluse kuluna riigi kasuks välja 108 eurot määratud kaitsja tasu katteks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1-22-8046

2(3)

3. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas R. Laasi kaitsja. Kassaator palub kriminaalmenetluse osaliselt lõpetada kuriteo aegumise tõttu, R. Laasi osaliselt õigeks mõista, jätta liitkaristus mõistmata ja vabastada süüdistatav KarS § 74 alusel tingimisi vangistusest või asendada vangistus KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Kaitsja väitel üritas R. Laas 2015. a novembrist kuni 2016. a maini võimaluste piires ülalpidamiskohustust täita. Seega sel perioodil R. Laas kuritegu toime ei pannud ja ta tuleb õigeks mõista. Enne 2015. a novembrit toime pandud teod aegusid novembris 2020 ja selles osas tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Pärast 2016. a maid aset leidnud ülalpidamiskohustuse rikkumise ajaks oli katseaeg möödas, mistõttu tuleb liitkaristus tühistada. Süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendamatu.

4. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. R. Laasi süüditunnistamist ja talle KarS § 169 järgi karistuse mõistmist ning selle individualiseerimist puudutavas osas on kohtuotsused seaduslikud ja põhjendatud. Muu hulgas kummutasid kohtud õigustatult kaitseversiooni, nagu ei oleks R. Laas 2015. aasta novembrist kuni 2016. a maini ülalpidamiskohustust rikkunud. Kolleegium peab ilmselgelt alusetuks kassaatori argumente selle kohta, miks tuleks kriminaalmenetlus aegumise tõttu osaliselt lõpetada, süüdistatav osaliselt õigeks mõista ja ta vangistusest tingimisi vabastada või vangistus üldkasuliku tööga asendada. Seetõttu jäävad need kaitseväited kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg 4 p 1 kohaselt käsitlemata. Kohtud eksisid aga R. Laasile liitkaristust mõistes, ehkki seda mitte nendel põhjustel, millele tugineb kaitsja.

6. R. Laasile KarS § 169 järgi mõistetud karistusele ei saa KarS § 65 lg 2 alusel liita Tartu Maakohtu

12. novembri 2014. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, sest selle kohtuotsuse täitmine on aegunud ja KarS § 5 lg 3 kohaselt pole sama seadustiku § 82 lg 21 praegusel juhul kohaldatav.

7. Tartu Maakohtu 12. novembri 2014. a otsusega karistati R. Laasi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 – § 25 lg-te 1 ja 2 järgi ehk teise astme kuriteo eest vangistusega, mis jäeti ühe aasta ning kuue kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtuotsus jõustus 28. novembril 2014.

8. KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt ei asuta teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. KarS § 82 lg 2 p 2 järgi peatub see tähtaeg katseajaks. Seega aegus Tartu Maakohtu 12. novembri 2014. a otsuse täitmine neli aastat ja kuus kuud pärast otsuse jõustumist ehk 28. mail 2019.

9. Kohtuotsuse täitmise aegumise puhul tuleb lähtuda kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud KarS § 82 redaktsioonist (RKKK 16.02.2017, nr 3-1-1-92-16, p 27). Tartu Maakohtu 12. novembri 2014. a otsuse jõustumise ajal kehtinud KarS § 82 redaktsiooni kohaselt ei saanud katseajal toime pandud kuriteo eest mõistetavale karistusele liita varasema kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, kui uue kuriteo kohta ei jõutud teha jõustunud kohtuotsust enne varasema kohtuotsuse täitmise aegumist (RKKK 07.06.2010, nr 3-1-1-118-09, p-d 12–16). Seega saanuks Tartu Maakohtu

12. novembri 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa liita KarS § 65 lg 2 alusel

R. Laasi uue kuriteo eest mõistetavale karistusele üksnes juhul, kui kohtuotsus karistuste liitmise kohta oleks jõustunud hiljemalt 28. mail 2019.

10. Maaja ringkonnakohus asusid KarS § 82 lg-le 21 tuginedes seisukohale, et 12. novembri 2014. a kohtuotsuse täitmise aegumine ei takista sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist

R. Laasile menetletavas asjas mõistetavale karistusele. Viidatud säte näeb ette, et otsuse täitmise

1-22-8046

3(3) aegumine ei takista sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele sama seadustiku § 65 lõike 2 alusel.

11. Kolleegium märgib, et KarS § 82 lg 21 ei ole praegusel juhul kohaldatav. See säte hakkas kehtima

1. jaanuaril 2015 ehk pärast Tartu Maakohtu 12. novembri 2014. a otsuse jõustumist. Kohtuotsuse täitmise aegumise reeglite tagasiulatuval kohaldamisel tuleb aluseks võtta KarS § 5 (vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-92-16, p 26). Isiku olukorda halvendaval seadusel KarS § 5 lg 3 järgi tagasiulatuvat jõudu ei ole. KarS § 82 lg 21 raskendas võrreldes varem kehtinud seadusega isiku olukorda. Järelikult ei luba KarS § 5 lg 3 kohaldada KarS § 82 lg-t 21 tagasiulatuvalt sellise kohtuotsuse puhul, mis jõustus enne 1. jaanuari 2015. Teisisõnu ei takista otsuse täitmise aegumine sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel üksnes juhul, kui see otsus on tehtud 1. jaanuaril 2015 või hiljem.

12. Seega juhindudes R. Laasile liitkaristust mõistes KarS § 82 lg-st 21, rikkusid kohtud KarS 5 lg-t 3. See eksimus tingib R. Laasi liitkaristuse tühistamise. Lähtudes KarS § 82 enne 1. jaanuari 2015 kehtinud redaktsioonist, jääb R. Laasile KarS § 169 järgi mõistetud karistus Tartu Maakohtu

12. novembri 2014. a otsuse järgse karistuse võrra suurendamata, sest selle kohtuotsuse täitmine on aegunud.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium nii Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2023. a kui ka Tartu Maakohtu 17. aprilli 2023. a otsuse osas, millega kohtud mõistsid R. Laasile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Kuna käesolevas otsuses toodud põhjustel pidanuks ringkonnakohus tegema KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluse kulu, mille katteks ringkonnakohus süüdistatavalt hüvitise välja mõistis, jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

14. Kaitsja taotleb süüdistatava kassatsioonimenetluse kulu – valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud 624 euro – hüvitamist. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulu hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (RKKK 19.04.2022, nr 1-18-158/266, p 95). Pidades silmas, et kassatsiooni argumendid osutusid põhjendamatuks ja kassaatori taotlustest leiab rahuldamist üksnes see, mis puudutab liitkaristuse tühistamist, loeb kolleegium kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks 300 eurot. See summa tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)