3-22-2318/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2318

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse nr

TVH/22/030753, 08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618,

05.10.2022

vaideotsuse

nr

VO/22/2200

ja

Sotsiaalkindlustusameti 05.08.2022 otsuse nr P26O-

2022-55772

tühistamiseks

ning

vastustajate

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustajad Eesti Töötukassa, esindaja MP, ja

Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2023 otsus

haldusasjas nr 3-22-2318 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2024 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-22-2318

2(10)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale (töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

28.06.2022 ühistaotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks ning puude

raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.

2. Töötukassa tuvastas 04.08.2022 otsusega nr TVH/22/030753 kaebajal osalise töövõime

kestusega 28.06.2022 kuni vanaduspensionieani. Otsuse aluseks oli tervishoiuteenuse osutaja

(TTO) ekspertarsti IV 08.07.2022 eksperdiarvamus.

Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos ja

suhkurtõbi. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille

põhjuseks on pehmete kudede haigus. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest

lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi

(TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete osas on arvestatud liikumise valdkonda

hinnates. Kaebajal on põlveliigeste valu ja säärelihaste kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine,

treppidel liikumine, põlvitamine, kükitamine, pikaajaline seismine ja istumine ning füüsilist

koormust nõudvad tegevused. Ta kõnnib rahulikus tempos, regulaarselt puhates ning kasutab

tugikeppi, tallatugesid ja põlveliigese ortoosi. Vasaku käe neljanda sõrme kontraktuuri tõttu on

takistatud täppisliigutuste sooritamine ning raskuse tõstmine ja kandmine. Piirangud esinevad

igapäevaselt.

Arvestades

kaebaja

tervisekahjustuse

iseloomu,

on

tema

töövõime

vanaduspensionieani tõenäoliselt vähe muutuv.

3. Töötukassa määras 08.08.2022 otsusega nr TVT/22/039618 kaebajale töövõimetoetuse

ajavahemikuks 28.06.2022–07.08.2026.

4. X esitas töötukassa 04.08.2022 ja 08.08.2022 otsuste peale vaide, mille töötukassa jättis

05.10.2022 vaideotsusega nr VO/22/2200 rahuldamata.

Kaebaja töövõimet hindas veelkord TTO ekspertarst IV (03.10.2022 eksperdiarvamus),

täiendades oma varasema arvamuse põhjendusi, ja töötukassa ekspertarst IK (05.10.2022

eksperdiarvamus). Kuna kaebaja terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole

vaidemenetluse ajal TIS-i lisandunud ja selliseid andmeid ei ole esitanud ka kaebaja ise, siis ei

ole alust tuvastatud töövõime ulatust muuta. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja

osalemise piirangud ei ole sellised, mille alusel tuleks tuvastada puuduv töövõime. Kaebaja

töötab, operatsioonijärgseks perioodiks oli talle väljastatud haigusleht. Perearsti hinnangu

põhjal lubati kaebaja 03.10.2022 tööle. Ortopeed on andnud soovituse leida edaspidiseks sobiv

valuravi skeem. Arvestades reielihaste vähest toonust, on vajalik aktiivne füsioteraapia ja

lihastreening põlve stabiliseerimiseks ja liikuvuse paremaks kontrolliks.

3-22-2318

3(10)

5. SKA tegi 05.08.2022 otsuse nr P26O-2022-55772, millega ei tuvastanud kaebajal puude

raskusastet ega määranud talle puudega tööealise inimese toetust.

Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud kaebaja taotluses ja TIS-s sisalduvad

andmed ning töötukassa töövõime hindamise otsus. SKA toetub puude tuvastamisel töötukassa

kaasatud ekspertarsti hinnangule, kuid kohaldab puude raskusastme tuvastamise metoodikat.

Ekspertarst on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses,

suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist,

muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue

tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus

osalemise piirangute põhjal. Terviseandmete ja ekspertarsti arvamuse põhjal ei esine kaebajal

neis valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada vähemalt keskmise raskusastmega

puue. Toetuse määramise eelduseks on ekspertiisiga tuvastatud puude raskusaste. Puude

raskusastme mittetuvastamise tõttu ei määrata kaebajale toetust.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada töötukassa 04.08.2022

otsus nr TVH/22/030753, 08.08.2022 otsus nr TVT/22/039618, 05.10.2022 vaideotsus nr

VO/22/2200 ja SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 ning kohustada töötukassat ja

SKA-d kaebaja 28.06.2022 taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja esitas töötukassale oma töövõimetust kinnitavad dokumendid. Töötukassa on teinud

täiesti ebaprofessionaalse järelduse, millel pole midagi pistmist arstide järeldusega. Töötukassa

otsus ei vasta Eesti Vabariigi seadustele. Seadusest tulenevalt on liikumispuudega inimese

sõiduki parkimiskaardile õigus luu- ja lihaskonna häirega inimestel, kes kasutavad abivahendit

(jalaproteesid, kargud, jalutuskäru), nägemispuudega inimestel ja inimestel, kelle liikumine on

tugevalt takistatud muude üldiste põhjuste tõttu. Pärast 2017. a-l tehtud parema põlveliigese

operatsiooni väljastati kaebajale eespool nimetatud parkimiskaart kolmeks aastaks

(24.02.2018–24.02.2021). Pärast 2021. a detsembris toimunud vasaku põlveliigese operatsiooni

ei paindu liiges normaalselt. Põlvedes on tuimus ja kõndides pidev valu. Kaebaja käis ortopeedi

juures 07.09.2022 vasaku põlve valuga. Vasakust põlvest tehti röntgen, mis näitas väikest lõhet

kohas, kus põlveliiges kinnitub luu külge. Põlvevalu efekti annab lõtv ühendus, mis võib närvi

kinni hoida. Kaebajal on ka diabeet, mis põhjustab täiendavat valu.

7. Töötukassa ja SKA palusid jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide

põhjenduste juurde. Töötukassa esitas 06.02.2023 vastuse lisana töötukassa ekspertarst IK

31.01.2023 täiendava eksperdiarvamuse, milles oli arvestatud mh kaebuses toodud väiteid. IK

jäi kaebaja töövõime hindamisel samale järeldusele kui vaidemenetluses.

8. Tallinna

Halduskohus

jättis

05.04.2023

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

8.1. Kohalikult omavalitsuselt liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi taotlemiseks on

vaja SKA otsust, millega tuvastatakse puude raskusaste seoses liikumis- või nägemisfunktsiooni

kõrvalekaldega (vt liiklusseaduse (LS) § 167 lg-d 1 ja 4, sotsiaalministri 23.12.2010 määruse nr

90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja

väljaandmise tingimused“ (määrus nr 90) § 2 lg 1, § 3 lg-d 3 ja 4). Seega tuleb kontrollida SKA

05.08.2022 otsuse õiguspärasust. Kuna see SKA otsus tugineb töötukassa 04.08.2022 otsusele

(selle otsuse aluseks olnud eksperdiarvamusele), tuleb hinnata ka töötukassa otsuse

õiguspärasust.

8.2. Pole vaidlust, et kaebajal on opereeritud mõlemat põlve ja tal on diagnoositud diabeet.

Töötukassa otsused

3-22-2318

4(10)

8.3. Töövõime hindamisel tuleb lähtuda töövõimetoetuse seadusest (TVTS) ning tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrusest nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr

39). Töövõime hindamine ei toimu inimesel diagnoositud haiguse põhjal, vaid selle alusel,

kuidas diagnoositud haigused mõjutavad inimese tegutsemisvõimet, kui inimene kasutab

ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Töövõime hindamise aluseks on

eksperdiarvamus, mille koostamisel võetakse aluseks isiku taotluses esitatud teave, TIS-i

andmed ja vajadusel muud andmed. Tegutsemisvõimet hinnatakse määruses nr 39 kirjeldatud

metoodika alusel.

8.4. Kaebaja märkis taotluses piiranguid kõigis valdkondades peale suhtlemise. TTO ekspertarst

IV hindas 08.07.2022 eksperdihinnangus valdkondade võtmetegevusi järgmiselt: 1) liikumise

valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – 2, ohutu ringiliikumine – 0, seismine

ja istumine – 2, liikumisega seotud muud probleemid – 0; 2) käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevused: käte sirutamine – 0, asjade liigutamine – 1, käteosavus – 2, käelise tegevusega

seotud muud piirangud – 0. Teistes valdkondades ei tuvastanud ekspertarst piiranguid. Kaebaja

töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 6, võttes

arvesse, et võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtustega 0 ja 1 ei liideta (määruse nr 39 § 6 lg

6). Ekspertarst sai seega kaaluda osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel, sest

võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 4 või rohkem. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime

osaliseks. Selle alusel tuvastas töötukassa kaebajal osalise töövõime. IV jäi samale seisukohale

ka vaidemenetluses koostatud 03.10.2022 eksperdiarvamuses. Ekspertarst hindas piiranguid

valdavalt madalamaks kui kaebaja ise, kuid on oma seisukohta põhjendanud, viidetega kaebaja

terviseandmetele. IV võttis 03.10.2022 eksperdiarvamuses arvesse ka lisandunud

terviseandmeid. Ei nähtu, et ekspertarst oleks jätnud midagi olulist tähelepanuta, viidanud

andmetele valesti vms. Eksperdile ei saa ette heita selliste kaebaja taotluses välja toodud

andmetega arvestamata jätmist, mille kohta puuduvad objektiivsed terviseandmed TIS-s (nt

pearinglus, soole- ja põiehäired, oksendamine, vaimse seisundi häirumine).

8.5. Riigikohtu 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 (p-d 21, 22) viidatud täiendav

põhjendamiskohustus on täidetud töötukassa ekspertarst IK 31.01.2023 arvamusega. IK

selgitas, et pärast ortopeedilist ravi (kaebajal on opereeritud mõlemat põlveliigest) on kaebaja

kõnd veidi lonkav ja vajadusel kasutab ta kõnnikeppi. Säärelihaste kiire väsimise tõttu ei jõua

ta väga pikalt istuda ja seista, ei saa põlvitada ja kükitada. Ortopeed soovitab lihaste tugevdamist

ja valuravi. Kaebaja kurdab ebamäärast valu liigestes, kuid ta ei vaja valuravi retsepti alusel.

Vasaku käe 4. sõrme kontraktuuri tõttu oli kaebajal kerge piirang asjade tõstmisel ja käsitlemisel

ning tegevuste juures, mis nõudsid sõrmede koostööd, kuid kontraktuur on operatsiooniga

ravitud ja sellega seoses puuduvad edasised sissekanded ning kaebused. Suhkurtõbi on ohjatud,

kehakaal langeb vastavalt ravi eesmärgile, veresuhkur on keskmiselt hea tulemusega. Kaebajale

määratud ravi on positiivse dünaamikaga ja ta on jäetud jälgimisele. Kokkuvõttes leidis IK, et

kaebaja töövõimet ei saa hinnata puuduvaks. Kaebaja ei saa teha rasket füüsilist tööd, kuid

mõõdukas füüsiline ja vaimne koormus, vajadusel koos valuravi ja regulaarse taastusraviga, on

osalise või täistööajaga sobiv. Kaebaja töötab alates 2021. a juunist täistööajaga.

8.6. Puudub alus kahelda ekspertarstide järelduses, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebaja ei

ole esitanud eksperdiarvamustele mingeid konkreetseid vastuväiteid. Töövõimetoetus on seega

samuti määratud õigesti. Ka vaideotsuse tühistamiseks ei ole alust.

SKA otsus

8.7. Puude tuvastamisel tuleb lähtuda puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest (PISTS) ja

sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusest nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused

3-22-2318

5(10)

ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18). Kaebaja puude

raskusastme

tuvastamisel

võis

lähtuda

töövõime

hindamise

käigus

koostatud

eksperdiarvamusest. Töövõime hindamise otsusega tuvastati kaebajal piirangud liikumise ja

käelise tegevuse valdkonnas. Selleks, et SKA saaks tuvastada kaebajal vähemalt keskmise

puude raskusastme, oleks pidanud olema mõlema valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute aritmeetiline keskmine vähemalt 2. Kaebaja puhul oli liikumise valdkonna

piirangute aritmeetiline keskmine 1,33 ja käelise tegevuse valdkonnas 1. Seega puudus alus

tuvastada kaebajal puude raskusastet liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Muudes

valdkondades ekspertarstid piiranguid ei tuvastanud. Eespool juba märgitud põhjendustel

puudub alus kahelda eksperdiarvamuste sisulises õigsuses. SKA 05.08.2022 otsus on

põhjendamispuudustega, kuid selle lõppjäreldus on õige ja SKA on esitanud kohtumenetluses

täiendavad põhjendused. Seega puudub alus SKA otsuse tühistamiseks.

8.8. Puude raskusastet ei saa tuvastada üksnes selleks, et kaebajal tekiks õigus saada erinevaid

soodustusi, nt puudega inimese sõiduki parkimiskaarti. Kaebajal on õigus taotleda kohalikult

omavalitsuselt ajutist parkimiskaarti kuni 6 kuuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada. Kaebajal on probleeme liikumisega ja tal on õigus saada puudega inimestele

mõeldud parkimiskaart. Paljudel puudega inimestel on selline kaart olemas. Kaebajal on ka

diabeet ja pärast operatsiooni on probleeme põiega, mistõttu tuleb käia tihti WC-s. Kaebajal ei

ole füüsiliselt võimalik tavalistele parkimiskohtadele parkida.

10. Töötukassa ja SKA paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõlemad jäävad

varasemate seisukohtade juurde ja nõustuvad halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 210 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele järgmist.

12. Kaebaja peamine eesmärk on saada puudega inimese sõiduki parkimiskaart. Kuigi sellise

parkimiskaardi väljastab kohalik omavalitsus, on selle eelduseks SKA otsus, millega kaebajal

on tuvastatud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või

nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (LS § 167 lg-d 1 ja 4, määruse nr 90 § 2 lg 1 p 1, § 3 lg 2 p 1

ja lg 2). SKA ei tuvastanud kaebajal 05.08.2022 otsusega sellist funktsiooni kõrvalekallet ning

jättis kaebajale toetuse määramata. SKA 05.08.2022 otsus põhineb kaebaja töövõime hindamise

aluseks olnud eksperdiarvamusel, mille alusel tuvastas töötukassa 04.08.2022 otsusega kaebajal

osalise töövõime ja määras 08.08.2022 otsusega töövõimetoetuse. Seega mõjutavad kaebaja

võimalust saada kõnealune parkimiskaart nii töötukassa kui ka SKA otsused. Kaebaja

apellatsioonkaebuse väited puudutavad eeskätt liikumise valdkonda.

Töövõime hindamine

13. Kaebaja esitas 28.06.2022 ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme

tuvastamiseks (dtl 290–302). Kõigepealt hindas töötukassa kaebaja töövõimet kooskõlas

TVTS-i ja määrusega nr 39.

14. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).

Töövõime hindamise otsus põhineb ekspertarsti arvamusel, mille koostamise aluseks on

3-22-2318

6(10)

taotluses toodud andmed, sh taotleja enesehinnang oma tegutsemisvõimele erinevates

valdkondades ja võtmetegevustes, ja TIS-i kantud terviseandmed ning vajadusel täiendavad

terviseandmed (määruse nr 39 § 5 lg 1, § 8 lg 6).

15. TTO ekspertarst IV arvestas 08.07.2022 ja 03.10.2022 eksperdiarvamustes (dtl 183–217)

sellega, et kaebajal on diagnoositud artroos ja suhkurtõbi ning kaebajal on opereeritud mõlema

jala põlveliigeseid. Liikumise valdkonna võtmetegevuste puhul (liikumine eri tasapindadel;

ohutu ringiliikumine; seismine ja istumine; liikumisega seotud muud piirangud) on võetud

arvesse, et kaebajal on põlveliigeste valu ja säärelihaste kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine,

treppidel liikumine, põlvitamine, kükitamine, pikaajaline seismine ja istumine ning füüsilist

koormust nõudvad tegevused; kaebaja kõnnib rahulikus tempos, regulaarselt puhates ning

kasutab tugikeppi, tallatugesid ja põlveliigese ortoosi. Ekspertarst tuvastas kokkuvõttes

artroosist ja suhkurtõvest tingitud mõõdukad piirangud kahe liikumise valdkonna

võtmetegevuse (liikumine eri tasapindadel; seismine ja istumine) sooritamisel. Määruse nr 33

§ 6 lg 3 p 3 kohaselt tähendab mõõdukas piirang (arvväärtus 2) hinnangut, et piirang takistab

sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui

ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel. Muudes liikumise valdkonna võtmetegevustes ei

tuvastanud ekspertarst piiranguid. TTO ekspertarsti järeldustega nõustus ka töötukassa

ekspertarst IK (05.10.2022 ja 31.01.2023 eksperdiarvamused, dtl 178–182 ja 304–314).

16. Kaebaja hindas 28.06.2022 taotluses enda liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangud

suuremaks kui ekspertarstid, kuid kaebaja selgitusi ei ole jäetud tähelepanuta.

16.1. Liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ hindas kaebaja

arvväärtusega 4. Määruse nr 39 § 6 lg 3 p 5 kohaselt tähendab see täielikku piirangut, s.o

piirangut, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav

funktsioon puudub.

16.1.1. Ekspertarst IV selgitas 03.10.2022 eksperdiarvamuses järgmist: „Objektiivsetele

aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks täielik

tegutsemispiirang eri tasapindadel liikumisel. Põlveliigeste valude, säärelihaste kiire väsimise

tõttu peab kõndima rahulikus tempos regulaarselt puhates, kasutab tallatugesid ja põlveliigese

ortoosi, aeg-ajalt kasutab liikumisel keppi, ei talu suurt füüsilist koormust, treppidel kõnnib

aeglaselt käsipuu toel. Obj: 06.06.2022 endokrinoloog dr. TH - Kaal 100 kg, pikkus 180 cm

Kaalu langus 8 kg Kaebusteta 06.06.2022 HbA1c 7,9% (06.04.2022 HbA1c 9,3%; 02.03.2022

HbA1c 9,2%) Positiivne dünaamika. Obj: 26.01.2021 taastusarst dr. KK - parem põlv 3a. tagasi

vahetatud, funktsioon hea. Vasaku põlve operatsioonist möödas ligi 2 kuud. Kerge lonkamine

kõnnil. Valu on viimasel paaril nädalala vähem, ei vaja enam valuvaigisteid. Käib kepi toel,

saab käia mõõdukaid vahemaid. Obj. Ilma abivahendita kõnnil kerge kõnnimustri häire. Vasaku

põlve liikuvus hea.“

16.1.2. Ekspertarst IK märkis 31.01.2023 eksperdiarvamuses järgmist: „Võtmetegevuses „1.1.

Liikumine eri tasapindadel“ on põhjendatud hinnata tegutsemispiirang mõõdukaks

(arvväärtusega 2). Kaebaja ise on hinnanud piirangu täielikuks ehk arvväärtusega 4, kuid siiski

toonud välja, et tegelikult saab liikuda kuni 20 m mitte rohkem, kuna pea käib ringi pidevalt,

läbides vähem kui 100 meetrit hakkab tundma valu põlvedes. Mõnikord tuleb liikumise

abistamiseks kasutada kepi, kepp on alati kaasas autos, et saaks kohe vajadusel kasutada.

Liikumisel kiiresti väsib. Liigub väga aeglases tempos. Talvel liikumine eriti raskendatud, kuna

tuleb olla väga ettevaatlik, et vältida kukkumisi.

Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebuseid. Kaebajal on parem

põlveliiges vahetatud 2017. aastal ja vasak põlveliiges 2021. aastal. Kaebab vasaku põlve valu.

Kurdab tundlikkushäiret armist lateraalsel, põlve valu. Küsides näitab esialgu põlve taha, siis

ka mediaalsele ja lateraalsele. Esialgu kirjeldab enam tundlikkuse langust, seejärjel selgub, et

3-22-2318

7(10)

ikkagi valu ka häirib. Valu iseloom ja selge lokalisatsioon varieeruv, peamiselt siiski ise

kirjeldab mediaalsel ja taga kui põlve kõverdab. Isiku sõnul esinenud alates proteesimisest, ei

ole ajas muutunud. Ebastabiilsust ei kirjelda. Valu käimisel, üleüldiselt. 26.01.2021 taastusarst

dr. KK sissekande kohaselt on parem põlv 3a. tagasi vahetatud, funktsioon hea. Vasaku põlve

operatsioonist möödas ligi 2 kuud. Kerge lonkamine kõnnil. Valu on viimasel paaril nädalala

vähem, ei vaja enam valuvaigisteid. Käib kepi toel, saab käia mõõdukaid vahemaid. Obj. Ilma

abivahendita kõnnil kerge kõnnimustri häire. Vasaku põlve liikuvus hea. 07.09.2022 ortopeed

dr. KK sisskenade kohaselt nähtub, et: „Põlveproteesimise järgselt haava/armi ümbruses

pindmise nahatundlikkuse häirumine on sage ning ei pruugi täielikult taastuda - ei häiri põlve

funktsiooni, ei selgita ka valukaebusi. RÖ-l reiekomponendi alusi vähesed muutused - algav

viide loksumisele? Valu lokalisatsioon ja iseloom varieeruvad, olemas ka selge funktsionaalne

komponent. Esialgu vajalik valuravi - retseptikeskuse andmetel seoses käekirurgiaga värskelt

Paracetamoli/codeini kirjutatud. Koostöös perearstiga soovitan leida sobiv valuravi skeem

edaspidiseks. Arvestades pes anserina valulikkust, reielihaste vähest toonust vajalik aktiivne

füsioteraapia ja lihastreening põlve stabiliseerimiseks ja liikuvuse paremaks kontrolliks.“

26.01.2021 taastusarst dr. KK sissekande kohaselt on ka parema põlveliigese funktsioon hea.

Eelnevast tulenevalt ei saa pidada kaebaja kaebuseid liikumisel täielikuks ega ka raskeks.

Kaebaja saab ise kõndida, kuid põlveliigeste valude, säärelihaste kiire väsimise tõttu peab

kõndima rahulikus tempos regulaarselt puhates. Treppidel samuti kõnnib, kuid aeglaselt

käsipuu toel. Kasutab tallatugesid ja põlveliigese ortoosi ning aeg-ajalt kasutab liikumisel

keppi.

Lisaks on liikumisel arvestatud kaebajal esinevat diabeeti. 06.06.2022 endokrinoloog dr. TH

sissekandest nähtub, et kaebaja on kaebusteta. Kaebaja seisund on määratud ravi foonil hea,

toimub kaalu langus intensiivistunud ravi foonil, kehakaal 100kg on langenud 8kg võrra, arst

märgib ära positiivse dünaamika, kuna kolme kuu keskmine veresuhkru näitaja on oluliselt

paranenud. (06.06.2022 HbA1c 7,9% ;06.04.2022 HbA1c 9,3%; 02.03.2022 HbA1c 9,2%).

Kaebajale on määratud ravi, mis on positiivse dünaamikaga ja jäetud jälgimisele.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et ortopeedilise ravi järgselt (põlveliigeste operatsioonid) on vaide

esitajal veidi lonkav kõnd, vajadusel kasutab kõnnikeppi. Kaebab ebamäärast valu liigestes,

kuid retseptialusel valuravi ei vaja. Suhkurtõbi on tänapäevaste parimate võimalustega ohjatud,

kehakaal näitab vastavalt ravi eesmärgile languse tendentsi, veresuhkur on keskmiselt hea

tulemusega, ortopeed soovitab lihaste tugevdamist ja valuravi, mistõttu liikumise piirang ei saa

hinnata raskemaks kui mõõdukas.“

16.2. Liikumise valdkonna võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ kohta märkis kaebaja, et ta

ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda; mõõdukate raskustega suudab ohutult

liikuda tänaval, sh kohtades, kus pole varem käinud; kaebaja liigub enamasti autoga ja täpselt

nii palju, kui vaja; viimasel ajal on liikumine pearingluse tõttu väga piiratud; mõnikord tuleb

liikumise abistamiseks kasutada keppi, mis on alati autos kaasas; suurte raskustega saab liikuda

ohutult siseruumides, liikumisel üritab seintest kinni hoida; püsti tõustes peab enne edasi

liikumist natukene ootama, ei tohi teha järske liigutusi; väga raske on liikuda treppidel, jalga

painutades tekib põlves valu; kui majas puudub lift, siis tuleb teha korruste vahel pause. Kaebaja

hindas kokkuvõttes piiranguid arvväärtusega 2, s.o mõõdukas piirang.

16.2.1. Töövõime hindamise metoodika järgi1 mõeldakse selle võtmetegevuse puhul raskusteta

ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning mõistliku ajaga

soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja

kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Kaebaja eespool toodud kirjelduse kohta järeldasid

1 Leitav https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-

metoodika, 23.01.2024.

3-22-2318

8(10)

mõlemad ekspertarstid, et püsivad olulised tegutsemisraskused ohutul ringiliikumisel ei ole

leidnud TIS-st objektiivset kinnitust.

16.3. Liikumise valdkonna võtmetegevuse „seismine ja istumine“ puhul hindas kaebaja

piirangut arvväärtusega 3. Määruse nr 39 § 6 lg 3 p 4 kohaselt tähendab see rasket piirangut,

s.o piirangut, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse

sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav.

16.3.1. Ekspertarst IV selgitas 03.10.2022 eksperdiarvamuses järgmist: „Objektiivsetele

aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks raskeid

tegutsemispiiranguid seismisel ja istumisel. Põlveliigeste valude, säärelihaste kiire väsimise

tõttu ei jõua väga pikalt istuda ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. Obj: 06.06.2022

endokrinoloog dr. TH - Kaal 100 kg, pikkus 180 cm Kaalu langus 8 kg Kaebusteta 06.06.2022

HbA1c 7,9% (06.04.2022 HbA1c 9,3%; 02.03.2022 HbA1c 9,2%) Positiivne dünaamika. Obj:

26.01.2021 taastusarst dr. KK - parem põlv 3a. tagasi vahetatud, funktsioon hea. Vasaku põlve

operatsioonist möödas ligi 2 kuud. Kerge lonkamine kõnnil. Valu on viimasel paaril nädalala

vähem, ei vaja enam valuvaigisteid. Käib kepi toel, saab käia mõõdukaid vahemaid. Obj. Ilma

abivahendita kõnnil kerge kõnnimustri häire. Vasaku põlve liikuvus hea.“

16.3.2. Ekspertarst IK märkis 31.01.2023 eksperdiarvamuses järgmist: „Kaebaja ise on

hinnanud piirangu raskeks ehk arvväärtusega 3, kuid objektiivsed terviseandmed ei kinnita

raskeid tegutsemispiiranguid seismisel ja istumisel. Kaebaja on märkinud taotluses, et seista

suudab max 10-15 min, siis peab istuma. Seistes ei suuda töötada. Kodutööd teeb istudes -

kasutab kontoritooli ratastega. Istuda suudab kuni 30 min. Istumisel pea samuti käib ringi,

võimalusel toetab pea lauale näiteks. Kehaasendite vahetamine on raske nii füüsiliselt kuid ka

takistuseks osutub pidev pearinglus. Kui asendit muudab, näiteks tõuseb toolilt või istmelt siis

toetab kätega. Kükitada ei saa. Keha keeramisel tekib valu jalgades ja seljas. Ei saa põlvili seista

ja põlvedele toetada.

Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et kaebajal oleks

raskeid tegutsemispiiranguid seismisel ja istumisel põlveliigeste valude, säärelihaste kiire

väsimise tõttu ei jõua väga pikalt istuda ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. 26.01.2021

taastusarst dr. KK sissekande kohaselt on parem põlv 3a. tagasi vahetatud, funktsioon hea.

Vasaku põlve operatsioonist möödas ligi 2 kuud. Kerge lonkamine kõnnil. Valu on viimasel

paaril nädalala vähem, ei vaja enam valuvaigisteid. Käib kepi toel, saab käia mõõdukaid

vahemaid. Obj. Ilma abivahendita kõnnil kerge kõnnimustri häire. Vasaku põlve liikuvus hea.

27.08.2021 töötervishoiuarst dr. AS (27.08.2021 - 30.08.2021) alusel taotleja töötab

elektrikuna, sellel ametis >45 aasta, 27.08.2021 - Objektiivselt: rahuldavas üldseisundis RR

156/85 mmHg fr 94 süd.toonid regul. Vajalikuid analüüsid PA juures on tehtud. Taotleja ei

esita ühtegi kaebust. Soovitus töötervishoiuarstilt on: Vajab teha lõdvestavaid harjutusi

puhkepauside ajal. Koormust reguleerib ise. 07.09.2022 ortopeed dr. KK sissekande kohaselt

arvestades pes anserina valulikkust, reielihaste vähest toonust on vajalik aktiivne füsioteraapia

ja lihastreening põlve stabiliseerimiseks ja liikuvuse paremaks kontrolliks. 06.06.2022

endokrinoloog dr. TH sissekandest nähtub, et kaebaja on kaebusteta ja diabeediravi osas on

positiivne dünaamika (06.06.2022 endokrinoloog dr. TH: Kaal 100 kg, pikkus 180 cm Kaalu

langus 8 kg Kaebusteta 06.06.2022 HbA1c 7,9% (06.04.2022 HbA1c 9,3%; 02.03.2022 HbA1c

9,2%). Positiivne dünaamika.)

Piirang on hinnatud mõõdukaks valude tõttu põlvedes pikaajalisel seismisel või istumisel.

Valuravi vajadus retseptuuri alusel puudub. Samuti koormuse langusest, mis tuleneb diabeedist

ja veresuhkru kõikumisest.“

16.4. Liikumise valdkonna võtmetegevuse „muud piirangud“ juures selgitas kaebaja, et kasutab

iga päev ortopeedilisi taldasid ja kui jalgadele läheb suurem koormus, siis ka põlveortoose;

3-22-2318

9(10)

kaebaja ei tohi hüpata ja joosta ning peab vältima lööke ja koormust põlvedele; kaebaja vajab

abi kodutoimingutes; kodus liigub ratastega toolil; kaebajal on väga raske kõndida, kui on vaja

kanda kaasas kotti. Kaebaja hindas kõnealused piirangud arvväärtusega 9 (muutlik).

Töövõime hindamise metoodika järgi tuleb siin hinnata liikumise, kehaasendite säilitamise või

vahetamisega raskusi, mida ei saanud kirjeldada muude liikumise valdkonna võtmetegevuste

juures. Mõlemad ekspertarstid märkisid selle võtmetegevuse kohta, et piirangut ei tuvastatud

ning kaebaja kirjeldatud liikumisraskusi on hinnatud eespool liikumise valdkonnas.

16.5. Seega on ekspertarstid võtnud arvesse kaebaja enesehinnangut ning TIS-i andmetele

tuginedes põhjendanud, miks nad hindavad liikumise valdkonna piiranguid kaebajast erinevalt.

Ekspertarstid on põhjendanud ka seda, miks võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuse summat arvestades tuvastati kaebajal osaline, mitte puuduv töövõime (vt määruse

nr 39 § 8 lg-d 1–4). Kaebaja ei ole välja toonud ja ka ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja

töövõime hindamisel jäid mõned TIS-i kantud terviseandmed tähelepanuta. Mh on vaide- ja

kohtumenetluses koostatud eksperdiarvamustes võetud arvesse perearsti 28.09.2022 ja

ortopeedi 07.09.2022 epikriisi, mis on hilisemad kui kaebaja töövõime tuvastamise ja temale

töövõimetuse määramise otsused. IK 31.01.2023 eksperdiarvamuses (p 10) on arvestatud lisaks

kaebuses esitatud väidetega, kuid need ei muutnud ekspertarsti antavat hinnangut kaebaja

töövõime ulatusele. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses mingeid uusi terviseandmeid

sisaldavaid tõendeid.

17. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et tal on pärast operatsiooni probleeme põiega (vt ka

28.06.2022 taotluse p 4.2: põie või soole kontrollimisega on raskusi iga päev; veresuhkru süstid

mõjutavad ka soolt ja põit, dtl 290 jj). See seondub valdkonna „teadvusel püsimine ja

enesehooldus“ võtmetegevusega „tualettruumi toimingud“, mida kaebaja hindas taotluses

arvväärtusega 4, kuid ekspertarstid arvväärtusega 0. Mõlemad ekspertarstid olid seisukohal, et

TIS-s puuduvad objektiivsed terviseandmed kaebaja põieprobleemide kohta, mida oleks saanud

eksperdiarvamuse andmisel arvestada. Kaebaja ei ole täpsemalt viidanud ja ka

ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest selliseid TIS-i kantud andmeid, mille põhjal

pidanuks töötukassal tekkima kahtlus, et kaebajal võivad põie tegevusega seoses esineda

tegutsemispiirangud.

18. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata.

Puude raskusastme tuvastamine

19. PISTS § 23 lg 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme

tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

SKA võttis kaebajal puude raskusastme tuvastamisel aluseks IV 08.07.2022 eksperdiarvamuse.

Sellest hilisemad eksperdiarvamused, mida ringkonnakohus hindas eespool, kinnitavad IV

08.07.2022 järelduste õigsust. Kaebaja ei ole väitnud ja ka ringkonnakohtule ei nähtu, et

vastustaja oleks kohaldanud kaebaja puude raskusastme tuvastamisel valesti PISTS-i või

määrust nr 18, sh määruses nr 18 ettenähtud metoodikat.

20. Ringkonnakohus märgib, et osalise töövõime tuvastamine TVTS-i alusel ei pruugi alati

tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka keskmine, raske või sügav puude raskusaste PISTS-i

alusel. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, inimese

hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on nende menetluste

eesmärk ja seetõttu ka otsuseni jõudmise metoodika erinev.

20.1. TVTS-i alusel selgitatakse välja, kas inimese töötamine on tema terviseseisundi ja sellest

tulenevate piirangute tõttu takistatud (TVTS § 5). Vajaduse korral antakse töövõime hindamise

käigus ka soovitusi töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta.

3-22-2318

10(10)

Isikule, kellel on tuvastatud vähenenud või puuduv töövõime, makstakse tema töötamise ja

töölesaamise toetamiseks ja talle sissetuleku tagamiseks töövõimetoetust (TVTS § 1 lg 1, § 11).

PISTS-i alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või

psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate

suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega

võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Puude raskusaste tuvastatakse siis, kui see ületab teatud

lävendi (PISTS § 2 lg 21). Tööealisele inimesele, kellel tuvastatakse vähemalt keskmine puude

raskusaste, makstakse toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, toetamaks tema

iseseisvat toimetulekut ja võrdseid võimalusi ühiskonnas (PISTS § 1 lg 1, § 7 lg 1).

20.2. Määruse nr 39 § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt hinnatakse isiku töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem.

Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei summeerita raskusastmeid arvväärtustega 0 või 1. Puude

raskusastme tuvastamisel lähtutakse küll samadest võtmetegevuste piirangute raskusastmetest,

kuid puude tuvastamiseks on alust, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline

keskmine või suhtlemise (sh nägemine, kuulmine) valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse

sooritamise piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75 (vt määruse nr 18 §-d 4–6). Kaebaja puhul

oli tegevuspiirangu arvväärtus liikumise valdkonnas 1,33 ja käelise tegevuse valdkonnas 1,

muudes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.

20.3. Kokkuvõttes hindab töötukassa TVTS-i alusel tegutsemispiirangute esinemist

töökeskkonnas. SKA hindab PISTS-i alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis

takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste

inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud

takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked,

et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu

võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele.

21. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

22. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustajad ei ole taotlenud

kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente, jäävad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).

23. Vaidluse asjaolusid arvestades ning kaebaja õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)