3-23-282/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-282

Haldusasi

X ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti või

Häirekeskuse kohustamiseks väljastama 16.01.2023

Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise

nr 3100230027705 salvestis.

Menetlusosalised

Kaebaja I – X, volitatud esindaja Y

Kaebaja II – Y

Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet

Vastustaja II – Häirekeskus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja kohustada Häirekeskust väljastama kaebajatele 16.01.2023

Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 kõneside

salvestised. Kui Häirekeskus on salvestised kustutanud ja Häirekeskusel pole võimalik

nõuet täita, tuleb sellest kohut teavitada ja sellisel juhul väljastab salvestised kaebajatele

kohus.

2. Jätta kaebus rahuldamata nõudes kohustada Politsei- ja Piirivalveametit väljastama

16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705

salvestis.

3. Mõista Häirekeskuselt X ja Y kasuks välja menetluskulud 880 eurot.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.02.2024 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi ka kaebaja I või koos kaebajad) ja Y (edaspidi ka kaebaja II või koos kaebajad)

esitasid Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi ka PPA või vastustaja I) 20.01.2023 ja

01.02.2023 päringud seoses sooviga saada teada Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud

juhtumi nr 3100230027705 sisu ning tutvuda kolmanda isiku poolt 16.01.2023 tehtud

pöördumise helisalvestisega.

2. Politsei- ja Piirivalveamet vastas isikute pöördumistele 25.01.2023 ja 03.02.2023 ning

viitas muu hulgas sellele, et isikute päringutest ei selgu, milline on seadusest tulenev alus

juhtumiga seotud kolmanda isiku poolt tehtud kõnesalvestise väljastamiseks. Politsei- ja

Piirivalveamet keeldus avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 kohaselt päringu täitmisest

helisalvestise väljastamise osas, kuivõrd kehtivad taotletava teabe suhtes

juurdepääsupiirangud ja X ning Y ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

3. X ja Y esitasid 09.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada

Politsei- ja Piirivalveametit väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud

pöördumise nr 3100230027705 salvestis.

4. Kaebaja II esitas 03.04.2023 kohtule muu hulgas Tallinna Perekonnaseisuameti 20.02.2023

otsuse nr 1-24731, mille kohaselt on kaebaja Y uus isikunimi Y.

5. Tallinna Halduskohus võttis 04.04.2023 antud määrusega kaebuse menetlusse.

6. PPA esitas vastuse kaebusele 02.05.2023. PPA tõi välja, et kaebajad on PPA-le esitanud

kaks teabenõuet, milles mõlemal juhul soovisid kaebajad teada saada juhtumi sisu. PPA on

kaebajatele 03.02.2023 oma infosüsteemis POLIS oleva teabe põhjal selle väljastanud. Seega

on PPA enda hinnangul teabenõuded täitnud. Kohtule esitatud kaebuses soovivad kaebajad

PPA väitel juhtumi sisu asemel 16.01.2023 pöördumise salvestise väljastamist. PPA juhib

tähelepanu, et oluline on eristada juhtumi sisu ja kõneside salvestist, sest nende vastutavad

töötlejad on erinevad.

7. 03.05.2023 vastuses leiavad kaebajad, et kuna tegemist oli politseile tehtud kõnedega, siis

vastutab kõnesalvestise eest PPA. Sama on kaebajate hinnangul kinnitanud Häirekeskus, kes

21.03.2023 kirjutas PPA-le, et teabevaldaja on PPA. Seega ei vasta kaebajate hinnangul tõele

PPA 02.05.2023 vastuses toodu. Samuti kinnitas vastustaja I oma keeldumises, et tema on

teabevaldaja. Kaebajad paluvad kohustada teabevaldajat PPA-d väljastama 16.01.2023

politsei numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 kõne salvestis muutmata kujul täies

mahus.

8. Tallinna Halduskohus tegi kaebajatele 01.09.2023 kohtunõude, kus selgitas, et tõenäoliselt

on pädevaks isikuks kõneside salvestise väljastamiseks Häirekeskus. Haldusasjas esitatud

materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajad Häirekeskuse poole andmete küsimiseks pöördunud.

Kohtunõudest selgus, et kaebajatel tuli pöörduda andmete küsimiseks Häirekeskuse poole

ning tulemustest kohut teavitada. Kaebajatel tuli kohut enda seisukohtadest ja astutud

sammudest informeerida hiljemalt 14.09.2023.

9. Kaebajad teavitasid, et pöördusid Häirekeskuse poole. Häirekeskus vastas, et avaldajad ei

ole juhtumiga seotud isikud, siis ei saa neile salvestis väljastada. Samuti on viidatud, et kohus

saab oma määrusega nimetatud salvestis välja küsida. Kaebajatele on antud menetluse

eesmärk saada kõne salvestis, et kindlaks teha, kas ametnik on ületanud oma pädevus piire või

mitte.

10. Tallinna Halduskohtu hinnangul võib Häirekeskus kõneside salvestise väljastada, kuid on

sellest keeldunud. Tallinna Halduskohus luges 18.09.2023 antud määrusega täiendavaks

vastustajaks Häirekeskuse (edaspidi ka vastustaja II) ja kohustas Häirekeskust kaebusele

vastama. Muu hulgas kohustas Tallinna Halduskohus Häirekeskust kohtule hindamiseks

esitama nõutav 16.01.2023 PPA numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705

kõnesalvestis.

11. Tallinna Halduskohus tegi 06.11.2023 kohtunõuded vaidlusaluse kõne teinud ametnikule

ja Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsusele, paludes seisukohta esitatud kaebusele ja

salvestise väljastamisele. Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnik (tänaseks endine ametnik)

vastas kohtunõudele 13.11.2023 ja selgitas, et alates 01.11.2023 ei tööta ta enam Tallinna

Linnavalituse kui kohaliku omavalitsuse üheski asutuses ega allasutuses. Käesolev haldusasi

on aga seotud Tallinna Linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse kohustuste ja õigustega

lastekaitseseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kuivõrd tal ei ole enam ametialast

pädevust Tallinna Linnavalitsusega seotud ülesannete osas, siis ei ole tema pädevuses ka

mistahes linna ülesannetega seotud andmeid töödelda, muu hulgas anda seisukohti.

12. Mustamäe Linnaosa Valitsus vastas kohtunõudele 17.11.2023 ja selgitas, et ei ole vastu

salvestise väljastamisele, kui kohus peab nimetatud toimingut vajalikuks.

13. Häirekeskus vastas kaebusele 18.10.2023, kus tõi muu hulgas välja, et teabenõude

täitmisest keeldumine on olnud õiguspärane ning jääb päringu vastuses toodud selgituste ja

seisukohtade juurde. Häirekeskus esitas kohtule hindamiseks ka vaidlusalused salvestised.

14. Tallinna Halduskohus määras asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja tegi teatavaks

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja 13.12.2023 antud määrusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. X ja Y põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebuses nõutav salvestis on oluline tõend ametnikute suhtes distsiplinaarmenetluse

algatamiseks. Teabevaldaja PPA on edastanud vastuse, kus on pöördumise sisu kirjalik

kokkuvõtte, mis ei vasta linnaosavalitsuse poolt esitatud vastusega. Kaebajate jaoks on olulise

ja määrava tähendusega füüsilise pöördumise sisu, ehk kõnesalvestis. Kuna on olemas

andmed, et esitatud info oli eksitava sisuga ning ametnik kuritarvitas oma ametiseisundit,

tuleb kõnesalvestisega vahetult tutvuda. Kaebajatele on helistaja teada. Kaebajad on kõnes

nimetatud ning selline kõne võib riivata kaebajate õigusi ja mainet.

13.01.2023 esitas kaebaja I esindaja kohalikule omavalitsusele ja Harju maakohtule päringu,

et saada enda valdusesse eraldamise otsus, kuid nõutud dokument edastati kaebajatele alles

20.01.2023. Kaebajad juhivad kohtu tähelepanu ning põhjendavad avalduse esitamist sellega,

et laps oli eraldatud 13.01.23 kell 14:00, kuid eraldamise otsus oli allakirjutatud 13.01.23 kell

23:04. Dokument on linnaosavalitsuse süsteemis registreerima.

16.01.2023 saabus kaebaja I kooli lapsele järgi. Kuna keegi ei olnud talle haldusakti kätte

toimetanud ega allkirja vastu andnud ning teatavaks teinud, siis oli tal kõik õigused oma

lapsega kohtuda. Kool keeldus lapsega kohtumist võimaldamast, väites, et ema ei tohi lapsega

kohtuda. Palvet esitada ametlik dokument kool ei rahuldanud. Hiljem peale 20.01.23 said

kaebajad teada, et koolil ei olnud lapse 72 tunniks eraldamiseks dokumenti kätte toimetatud,

kool tegutses linnaosavalitsuse telefonikõne alusel. Kaebajate suhtes esitati koolile tõele

mittevastavaid andmeid.

Kaebajad omavad õiguslikku huvi saada teada, kuidas nende suhtes oli edastatud ebaõige

informatsioon politseile. Kaebajad selgitasid korduvas teabenõudes, milleks antud salvestist

vaja on. Samuti linnaosavalitsuse ametnikud ei ole kolmandad isikud, nad on ametnikud, kes

on kohustatud tegutsema seaduse alusel ning isiku huvides. Ametnik on eripositsioon, mida ei

saa olla kolmandal isikul. Linnaosavalitsus on kinnitanud, et edastas info PPAle. Seega antud

asjas ei ole kolmandaid isikuid, kõik on kaebajatele teada.

Kaebajatele on teada, kes esitas kaebuse PPAsse. Linnaosavalitsus on omaks võtnud info

PPAle edastamise, kuid info sisu on vasturääkiv. Kuna hetkel on viited, et linnaosavalitsuse

ametnikud on ületanud oma õiguste piire, siis on oluline vajadus välja selgitada, kui suures

ulatuses on ametnikud oma kohustusi rikkunud. Kuna tegemist on alaealise huvidega ning

perekonnaga, kelle õigused on Põhiseaduse (PS) § 27 lg 1 kaitstud. Kõnealune norm tagab

esiteks igaühele õiguse riigi positiivsele tegevusele perekonnaelu kaitsmisel. Teiseks annab

PS § 27 lg 1 põhiõiguse kandjale ka õiguse oodata, et riik ei sekkuks tema perekonnaellu, st

kohustab riiki hoiduma perekonnaellu sekkumisest.

PS § 27 lg 3 on vanemlikku põhikohustust sisaldav säte, mis paneb vanematele kohustuse

hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid. See põhiseaduslik kohustus teenib eelkõige laste

huve, tagades nende õiguse saada oma vanematelt hoolitsust. Seejuures on oluline esile tuua

ka kõnealuse normi tõrjeõiguslik aspekt, mis väljendub lapse õiguses nõuda, et riik ei sekkuks

vanemliku põhikohustuse täitmisesse ehk ei takistaks vanemal täita lapse ees oma vanemlikke

kohustusi. Kaebajad on teadlikud, et kõnealune salvestis sisaldab nende suhtes valeinfot ja

nad on õigustatud sellega tutvuda. Kõnega rikuti kaebaja I PS sätestatud õigust perekonna

puutumatusele ja kaebaja II nime ja mainet mustati ilma õigusliku aluseta.

PPA üritab varjata kuritegu. Salvestises on infot, mille alusel tehakse kindlaks ametniku

õiguste ja kohustuste rikkumine valeinfo edastamise teel ning millega rikuti kaebajate õigusi.

16. Politsei- ja Piirivalveameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebajad esitasid vastustajale kaks teabenõuet. Mõlemal juhul soovisid kaebajad teada saada

juhtumi sisu. Kaebajad küsisid vastustajalt juhtumi sisu ning vastustaja on kaebajatele

03.02.2023 oma infosüsteemis POLIS oleva teabe põhjal selle väljastanud. Seega on

vastustaja teabenõuded täitnud. Kohtule esitatud kaebuses soovivad kaebajad juhtumi sisu

asemel 16.01.2023 pöördumise salvestise väljastamist. Oluline on eristada juhtumi sisu ja

kõneside salvestist, sest nende vastutavad töötlejad on erinevad. Seejuures peab vastustaja

oluliseks selgitada, et juhtumi sisu puhul ei ole tegemist kõneside salvestise

transkriptsiooniga, vaid juhtumi lahendamisega seotud kokkuvõtlike sissekannete

väljavõttega. Häirekeskuse kõneside salvestised kantakse päästeseaduse (PäästeS) § 91 lg 2 p

8 kohaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse, mille vastutavaks töötlejaks

on PäästeS § 91 lg 5 järgi Häirekeskus. Siseministri 21.12.2016. a määruse nr 36

„Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ (edaspidi ka andmekogu

põhimäärus) § 11 lg 1 esimese lause järgi väljastatakse andmed andmekogu vastutava töötleja

kehtestatud korras. Andmekogu põhimääruse § 11 lg 11 sätestab, et kõneside salvestis

väljastatakse õigusaktide kohaselt. PPA võib viidatud andmekogu puhul andmekogu

põhimääruse § 11 lg 2 järgi väljastada üksnes politsei pädevuses oleva hädaabiteate

menetlemist puudutavad andmed ning politsei reageeriva ressursi andmed, järgides vastutava

töötleja kehtestatud andmete väljastamise korda. Kõneside salvestise puhul ei ole aga tegemist

hädaabiteate menetlemist ega politsei reageeriva ressursi infot puudutava teabega, mida

vastustajal oleks määruse § 11 lg-st 2 tulenevalt õigus väljastada.

17. Häirekeskuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebaja II edastas 01.09.2023 vastustajale II teabenõude Politsei- ja Piirivalveametis

registreeritud juhtumiga nr 3100230027705 seotud kõneside salvestise saamiseks. Vastustaja

II keeldus 08.09.2023 teabenõude täitmisest, selgitades muuhulgas teabenõude täitmisest

keeldumise põhjendusi ning taotletud teabele juurdepääsu korda, tingimusi ja viise. Vastustaja

II selgitas oma 08.09.2023 vastuses muuhulgas ka seda, et teabenõudes küsitud andmeid on

võimalik teabenõudjale väljastada juhul kui Häirekeskusele edastatakse Häirekeskuse poole

pöördunud isiku digitaalselt allkirjastatud nõusolek teabenõudes viidatud sündmusega seotud

kõneside salvestiste väljastamiseks teabenõudjale. Digitaalselt allkirjasatud nõusolekut

kõneside salvestiste väljastamiseks vastustajale II edastatud ei ole. Vastustaja II on

seisukohal, et teabenõude täitmisest keeldumine on olnud õiguspärane ning jääb keelduvas

vastuses toodud selgituste ja seisukohtade juurde. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimääruse § 11 lg 3 p 1 järgi väljastatakse andmekogust andmeid teabenõude

täitmisega kooskõlas avaliku teabe seadusega (AvTS). Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimääruse § 11 lg 4 järgi on andmesubjektil õigus saada Häirekeskuselt kõiki

tema kohta andmekogusse kantud andmeid, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Esitatud

teabenõude ja hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu andmete kohaselt ei ole

kaebajad ise teabenõudes viidatud sündmuse raames Häirekeskusesse helistanud. Sellest

lähtuvalt ei ole kaebajatel õigust saada juurdepääsu kõneside salvestisele kui piiratud

andmetele, milles sisalduvad kolmandate isikute isikuandmed. Andmesubjektiks, kellel on

õigus saada Häirekeskuse kõneside salvestisi, loetakse Häirekeskuse poole pöördunud isikut.

Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruse § 11 lg 5 järgi on muul

isikul õigus saada andmekogust andmeid juhul, kui andmete saamiseks on õiguslik alus.

Teabenõudes küsitud andmete saamiseks peab seega esinema õigus andmeid saada.

Eeltoodust ja AvTS § 23 lg 1 p-st 1 tulenevalt keeldus Häirekeskus teabenõude täitmisest,

kuivõrd taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ehk kaebajatel

ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kõigepealt lahendab kohus kohustamisnõude Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr

3100230027705 salvestis.

PäästeS § 91 lg 1 kohaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning

keskkonda töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et menetleda hädaabiteateid

kiirema abi osutamiseks, ning abi- ja infoteateid, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamiseks.

PäästeS § 91 lg 2 p 8 kohaselt kantakse hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse

häirekeskuse kõneside salvestised. PäästeS § 91 lg 5 kohaselt on hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogu vastutav töötleja Häirekeskus. PäästeS § 91 lg 3 kohaselt

hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

PäästeS § 91 lg 3 alusel oli kehtestatud määrus nr 36. Määruse nr 36 § 11 lg 11 kohaselt

väljastatakse kõneside salvestis õigusaktide kohaselt. PPA võib viidatud andmekogu puhul

määruse nr 36 § 11 lg 2 järgi väljastada üksnes politsei pädevuses oleva hädaabiteate

menetlemist puudutavad andmed ning politsei reageeriva ressursi andmed, järgides vastutava

töötleja kehtestatud andmete väljastamise korda. Kohtu arvates on PPA-l õigus, et määruse nr

36 § 11 lg-s 2 ei ole silmas peetud häirekeskuse kõneside salvestisi, mida kaebajad soovivad

saada. Nende saamiseks tuleb kaebajatel pöörduda Häirekeskuse poole, nagu PPA on õigesti

välja toonud, sest Häirekeskus on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu vastutav

töötleja, kellel on pädevus otsustada salvestiste väljastamise üle. Määruse nr 36 seletuskirjas

(lk 12) on välja toodud: „Andmesubjektil on õigus saada Häirekeskuselt kõiki tema kohta

andmekogusse kantud andmeid, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Muudel isikutel,

haldusorganitel ja kohtul on õigus saada andmekogust andmeid juhul, kui andmete saamiseks

on õiguslik alus. Teavet, mis põhineb tähelepanekutel ja hinnangutel, väljastatakse

andmesubjektile ainult juhul, kui see ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.“. Kohtu

hinnangul võib kõnesalvestise väljastada Häirekeskus. Kokkuvõtvalt jätab kohus rahuldamata

kaebuse nõudes kohustada PPAd väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile

tehtud pöördumise nr 3100230027705 salvestis, sest salvestise väljastamine ei ole PPA

pädevuses. Salvestise saab väljastada Häirekeskus.

19. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse nõudes kohustada Häirekeskust väljastama 16.01.2023

Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 salvestis. Kohus

tõi 01.09.2023 kaebajatele tehtud kohtunõudes välja, et kaebajatel tuleb kõneside

väljastamiseks pöörduda Häirekeskuse poole ning tulemustest kohut teavitada. Olukorras, kus

puudub teave, kas Häirekeskus kaebajatele vaidlusaluse teabe väljastab, poleks kohtu arvates

esitatud kujul kaebuse menetlemine otstarbekas. Kaebajad pöördusid Häirekeskuse poole

kõneside salvestise väljastamiseks, kuid Häirekeskus keeldus salvestise väljastamisest.

20. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg 3 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus seaduses

sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja

kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata

teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo

tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 1 p 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus saada

vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse. Andmesubjekti

soovil peab vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks tegema tema kohta käivad

isikuandmed ja asjaomaste isikuandmete kategooriad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

seaduses sätestatud juhtudel vastutav töötleja IKS § 24 lg 1 nimetatud teabe andmesubjektile

esitada hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest, kui see võib 1)

takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse

täideviimist, 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4)

ohustada avaliku korra kaitset või 5) takistada ametlikku uurimist või menetlust. Riigikohtu

halduskolleegium on oma 21.02.2019 otsuse nr 3-16-2348 punktis 18 muu hulgas selgitanud,

et igasugune teise isiku õiguste riive ei ole piisav selleks, et keelduda andmesubjektile

juurdepääsuõiguse andmisest. Keeldumine on lubatav, kui juurdepääs võib kaasa tuua teise

isiku õiguste riive määral, mis on kaalukam kui andmesubjekti juurdepääsuõigus ehk

isikuandmetele juurdepääsuõiguse andmise üle tehtav otsus on kaalutlusotsus, kus tuleb muu

hulgas kaaluda erinevate puudutatud isikute õiguste riivet. Ainult täheldamisest, et

juurdepääsuõigus puudutab kolmanda isiku õigusi, piisavaks keeldumise aluseks olla ei saa.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679,

edaspidi ka IKÜM) artikkel 15 lg 1 sätestab samuti, et andmesubjektil on õigus saada

vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning

sellisel juhul tutvuda isikuandmetega.

PäästeS § 91 lg 210 kohaselt on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu piiratud

juurdepääsuga ja selle andmed on asutusesiseseks kasutamiseks, kui õigusaktides ei ole

sätestatud teisiti. Siseministri 21.12.2016 määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogu põhimäärus „ (edaspidi ka andmekogu põhimäärus) § 9 lg 2 sätestab,

et andmekogusse kantud andmed on juurdepääsupiiranguga õigusaktides sätestatu kohaselt.

Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et andmekogusse kantud andmetele tagatakse juurdepääs

õigusaktides sätestatu kohaselt. Andmekogu põhimääruse § 11 lg 3 kohaselt väljastatakse

andmeid kas 1) teabenõude täitmisega kooskõlas avaliku teabe seadusega või 2) päringule või

taotlusele vastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et andmesubjektil on õigus saada

Häirekeskuselt kõiki tema kohta andmekogusse kantud andmeid, kui õigusaktis ei ole

sätestatud teisiti. Lõike 5 kohaselt muul isikul, haldusorganil ja kohtul on õigus saada

andmekogust andmeid juhul, kui andmete saamiseks on õiguslik alus. Avaliku teabe seadus

(AvTS) § 9 lg 1 alusel on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses

olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt

teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad

juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Samas

sätestab AvTS § 39 lg 1, et teabevaldaja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu avaliku teabe

seaduses sätestatud korras, kui selline alus peaks tulenema isikuandmete kaitse üldmäärusest

või seadusest. Antud juhul kohtu hinnangul esineb alus isikuandmetele juurdepääsu

võimaldamiseks nii isikuandmete kaitse seaduses kui ka isikuandmete kaitse üldmääruses.

Sellise teabe väljastamine on aga kaalutlusotsus, mistõttu tuleb kohtuotsuses kontrollida

Häirekeskuse poolt salvestise väljastamisest keeldumise puhul kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

Haldusmenetluse seadus (HMS) § 4 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on

haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate

otsustuste vahel (lg 1) ja kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve (lg 2). Kohtu hinnangul ei ole Häirekeskus 08.09.2023 esitatud

keelduvas vastuses hinnanud kõneside salvestise väljastamise poolt ja vastuargumente ehk

tegelikkuses ei ole Häirekeskus kaalutlusõigust kasutanud. Häirekeskus on välja toonud, et

kuna kaebajad Häirekeskusesse ei helistanud, ei ole nad andmesubjektiks, kellel on õigus

saada kõneside salvestisi. Häirekeskus ei ole viidanud, millise normi alusel andmesubjekti

sellisel viisil kitsalt käsitletakse. Häirekeskus oleks pidanud kaaluma, kas esineb muid aluseid

kõneside väljastamiseks, arvestades, et salvestis sisaldab kaebajate isikuandmeid ja kõne oli

tehtud otseselt kaebajaid puudutava juhtumi valguses. Häirekeskus ei ole kaalunud, kas

kolmandate isikute andmete kaitse kaalub üles kaebajate õiguse tutvuda nende kohta kogutud

andmetega, arvestades, et kolmandaks isikuks oli linnavalitsuse teenistuja. Salvestisest

nähtub, et ametniku isikuandmed, mis kõnes avalduvad, on ametniku ees ja perekonnanimi

ning isikukood. Ametniku ees ja perekonnanimi on avalikud ja kaebajatele võib olla teatavaks

saanud ka ametniku isikukood. Kaebajad ise on väitnud, et nad teavad, kes Häirekeskusesse

helistas ning kohtumenetluses iseseisvalt toonud välja ka ametniku nime. Lisaks eelnevale on

Häirekeskus rikkunud ka HMS § 6 toodud uurimispõhimõtet. Häirekeskus on vastuses

kaebajatele välja toonud, et teabenõudes küsitud andmeid on võimalik väljastada juhul, kui

kaebajad edastavad Häirekeskuse poole pöördunud isiku digitaalselt allkirjastatud nõusoleku

teabenõudes viidatud sündmusega seotud kõneside salvestiste kaebajatele väljastamiseks.

HMS § 6 kohane uurimispõhimõte sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

oma algatusel. Kaebajad on eraisikud, kellel ei pruugi olla võimalik Häirekeskuse poolt

nõutud tõendit esitada, mistõttu oleks pidanud Häirekeskus selgeks tegema, kas kaebajatel on

tõendi esitamine võimalik ja vajadusel ise nõusolekut küsima. Samas kohtu hinnangul ei ole

nimetatud nõusolek otseselt vajalik, sest tegemist oli ametnikuga, kes helistas

Häirekeskusesse ametiülesannete täitmise eesmärgil ning Häirekeskus oleks saanud otsuse

tegemisel kaaluda, kas ametniku isikuandmed kaaluvad üles kaebajate õiguse nende kohta

kogutud andmetega tutvumiseks. Kohtumenetluses on Häirekeskusesse helistanud isik kohut

teavitanud, et alates 01.11.2023 ei tööta ta enam Tallinna Linnavalituse kui kohaliku

omavalitsuse üheski asutuses ega allasutuses ja tema pädevuses ei ole ka mistahes linna

ülesannetega seotud andmeid töödelda, muu hulgas anda seisukohti. Samas teatas

Häirekeskusesse kõne teinud isik, et käesolev haldusasi on seotud Tallinna Linnavalitsuse kui

kohaliku omavalitsuse kohustuste ja õigustega lastekaitseseadusest tulenevate ülesannete

täitmisel. Eeltoodust võib järeldada, et helistaja pidas võimalikuks helistamisega seonduva

teatavaks saamise teistele asjaga seotud isikutele, sest kõne oli tehtud avalike ülesannete

täitmise eesmärgil. Helistaja isikuandmeteks, mida salvestised sisaldavad on helistaja ees- ja

perekonnanimi ning isikukood, millest ees- ja perekonnanimi on juba avalik info ja

kaebajatele ka teada. Kokkuvõtvalt tuleb kõnesalvestised kaebajatele väljastada.

21. Kaebus Häirekeskuse vastu tuleb rahuldada ja kohustada Häirekeskust kaebajatele

väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr

3100230027705 kõneside salvestised HKMS § 41 lg 3 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6

lg 5 alusel. Kohus on seisukohal, et Häirekeskus ei saa kõneside salvestiste väljastamisest

keelduda, mistõttu pole vajalik teha Häirekeskusele ettekirjutust salvestiste väljastamist uuesti

otsustama RVastS § 6 lg 4 kohaselt. Andmekogu põhimääruse § 8 lg 2 kohaselt säilitatakse

andmekogu põhimääruse § 5 lg 4 kohast kõneside salvestist andmekogus üks aasta andmete

andmekogusse kandmisest arvates. Kui Häirekeskus on kõnealused salvestised kustutanud ja

nõuet täita ei saa, väljastab kõnealused kõneside salvestised kaebajatele kohus.

22. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii toimingut tegema

kui ka toimingu tegemist uuesti otsustama, mõlemal juhul on tegemist kaebuse

rahuldamisega. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Antud juhul rahuldab kohus kaebuse ja kohustab Häirekeskust salvestised väljastama.

Samas nõudes kohustada PPAd salvestist väljastama, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades, et praegusel juhul ei ole tegemist

rahalise nõudega, kaebuse rahuldamisel domineerib sisuliselt selle rahuldatud osa ja

Häirekeskuse keeldumine salvestiste väljastamisest on kaalutlusvigadega (sisuline kaalutlus

puudub), jätab kohus kaebaja menetluskulud Häirekeskuse kanda. Kaebajad taotlevad

vastustajatelt menetluskuluna välja mõista 880 eurot, millest 840 eurot on õigusabikulud ja 40

eurot on tasutud riigilõiv. Õigusabikulud on esitatud ilma käibemaksuta.

(allkirjastatud digitaalselt)