4-24-81/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2024

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-24-81

(2440,24,000031) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina

Davõdovitš Väärteoasi D.D süüdistuses KarS § 262 lg ja § 275 lg 1

järgi kvalifitseeritavate gude toimepanemises väärte Menetlusalune isik D.D isikukood XXX, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja PPA Ida prefektuuri esindaja Triin Pihlak Asja läbivaatamise kuupäev 5.01.2024 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON: kohus Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113, KarS § 63 lg 3 O T S U S T A S :

1. Süüdi tunnistada Virumaal, Jõhvi linnas D.D 04.01.2024 kell 14:30 - 15:04 Ida- Rahu tn 38, avalikku korra rikkumises, s.o kvalifits KarS § 262 lg 1 järgi eeritava väärteo toimepanemises s.o KarS ja avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamises, § 275 lg 1 järgi eeritava väärteo toimepanemises KarS § 63 lg 1 alusel mõista kvalifits ning D.D-le KarS § 2 järgi karistuseks

75 lg 1

14 (neliteist)

päeva aresti.

2. 4.01.2024 kell 15.05. Aresti kandmise algus on alates D.D kinnipidamisest, s.o

3. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele.

Asitõendid

– jätta : DVD plaadid, mis asuvad toimiku juures toimiku juurde.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 12.01.2024. Apellatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus lõpposana 13.01.2024. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekstiga võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates . Apellatsioon tuleb esitada kohtuotsuse 26.01.2024 teinud maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Väärteoprotokoll

5.01.2024 koostati väärteoprotokoll selles, et 4.01.2024 ajavahemikus kell 14.30-15.04 D.D , viibides Ida prefektuuri ( ) teenindussaalis, pani toime avalikus kohas Rahu 38, Jõhvi käitumise üldnõuete rikkumise, kus käitus teisi isikuid häirival ja hirmutaval viisil, samuti kasutas ebatsensuurseid väljendeid, halvustas kõvahäälselt politseiasutust nimetades politseiasutust prügikonteineriks. Samuti peale kinnipidamist solvas D.D avaliku korda kaitsvat võimuesindajat A M’it seoses tema ametikohustuste täitmisega ebatsensuursete sõnadega „pidaras, ebanutõi nahhui, musar ebanõi, gandon“. Antud tegevuse väljedas isik enda lugupidamatust õiguskorda kaitsvate isikute suhtes, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise ja võimuesindaja solvamise. D.D teod kvalifitseeriti KarS § 262 lg 1 ja § 275 lg 1 järgi (tl 6- 7).

Poolte seisukohad

Kohtuvälise menetleja esindaja palus mõista D.D-le karistuseks (KarS § 63 lg 1 kohaldades)

14 päeva aresti. KarS § 262 järgi. Temale määratud Isikul on juba olemas 5 kehtivat karistust, sh trahvid on tasumata. Käitus ebasündsalt avalikus kohas , halvustas ametiasutust, nimetades politseid prügikonteineriks, avalikus ruumis teised isikud olid häiritud. Samuti solvas viibinud ametikohustusi täitnud politseiametnikku. Isik xxx.

D.D palus asendada karistus üldkasulikke töödega. See oleks kasulikum kui arest.

Uuritud tõendid

Kohtus üle kuulatud tunnistaja ütluste järgi A L puutusin menetlusaluse isikuga kokku Jõhvi politseis. See oli peale kella 14. Tulime perekonnaga koos, et pikendada dokumentide kehtivusaega. Umbes 20-30 minuti pärast see noormees köitis (s.t menetlusalune isik) minu tähelepanu ebakindla kõ läks vastuvõtuakna juurde, siis kaos vaateväljast ja umbes nnakuga. Ta

10 minuti pärast haaras ta kogu ootesaali tähelepanu, sest ta rääkis valju häälega, väljendus ebatsensuurselt, ebaadekvaatselt liikus ringi, vajutas nuppe. See kestis umbes 15-25 minutit. Läks märkuse, et väljendub ebatsensuurselt, hoiatas , et või in tema juurde, tegin in n kutsuda politseid, siis juba tulid politseinikud ning noormeest viidi eraldi ta lubas, et käitub rahulikult ja ruumi. Pärast viidi teda kiirabi juurde. Kui ta oli väljas, siis hakkas vastupanu osutama. autosse Selle käigus rääkis, et tahab WC sse. Ta kogu aeg väljend - us ebatsensuurselt. Kellegi konkreetselt suhtes ei väljendanud eba väljend tsensuurselt. Enne seda us ebatsensuurselt politsei suhtes. Ootesaalis oli umbes 20 inimest. Arvan, et nad kuulsid kuidas ta (s.t menetlusalune isik) väljendus ebatsensuurselt. Ise läks tema juurde, sest ta istus laste kõrval ja väljendus ebats minu

ensuurselt. Oli veel väiksemaid lapsi ja noorukeid, umbes 4 5 inimest. Noormehe käitumine ärritas - mind, häiris moraalselt, sest väljend … Ühel hetkel avalikus kohas ei tohi nii uda, seda enam et politseis

noormehe näole olid joonistatud mingid joonised. Oli nagu indiaanlane. Ühel hetkel tuli ooteruumi ja jooned olid näo peale joonistatud. Ta üritas saada tuttavaks neidudega, aga neiu kõrval oli … Tundsin alkoholilõhna temalt… Käitumine oli pealetükkiv ja tema noormees

ebasobilik avalikus kohas käitumisele, rahu oli rikutud.

Tunnistaja M S

ütluste järgi esimest korda nägin teda Jõhvi (s.t menetlusalust isikut) politseijaoskonnas. V , et vahetada dokumendid. Pani teda (s.t menetlusalust iis oma isa ja õde isikut) . T kirjaplanke ja joonistas neile. tähele, kui ta istus toolil, kus lapsed joonistavad a võttis Selle juures väljendu ta vene keeles ebatsensuurselt, asutuse (politsei) suhtes, et see on s „ “ – prügikast (venek „musor“ – prügi). äkis, pöördudes kõigile musarnja venek

Rä

, kes on saalis viibinud (saalis oli 15-20 inimest ootel e ), t „kõik me oleme suures prügikastis, sest siin on palju prahti , “ ta pidas silmas politseitöötajaid ja korrakaitsjaid. Seda ta kordas kogu aja kestel. Kuulsin seda vähemalt kolmel korral eda kõike rääkis ta . S

naeru saatel. Samuti liikus ta saalis, mitmel korral karjus valju häälega, hirmutas sellega inimesi, kes ootasid oma järjekorra numbrit. Mingil hetkel võttis t värvi markerit, eemaldus WC suunas õne aja pärast tuli

punas ta . M

tagasi ja ta ta nägu oli üle värvitud kõvema häälega väljenduma ebatsensuurselt, joonistatud, . Hakkas veel

hakkas segama ootajaid, karjus Siis saabus patrull a alguses

– „mida me siin kõik ootame“… … T ei täitnud politseinikke korraldust minna nendega kaasa. Ütles, et ei sega kedagi, lihtsalt istub siin ja joob vett. Mõnda aeg ja siis ta lõpuks läks a politseinikud palusid teda minna nendega kaasa patrulliga ära. Kõik, kes olid ootesaalis olid šokis toimunust, sest olid riigiasutuses ja ei saanud oletada, et satuvad sellisesse olukorda, kui noormees hakkab neid segama, hirmutama oma käitumisega. Selline käitumine halvustab riigiasutuse miljood… Olin ka ise häiritud, ei osanud arvate, et võib sattuda sellisesse olukorda… Minu ja minu pereliikmete rahu oli häiritud… Eelnev tunnistaja on üritanud rääkida selle noormehega, aga noormehel oli ükskõik…

Tunnistaja A M

i ütluste järgi eile olin eenindussaalist helistati, et keegi välijuhi ülesannetes. T noormees käitub ebaadekvaatselt, häirib avalikku korda ja väljendab ennast ebatsensuurselt. Paluti saata saali patrull. Reageeris ise koos paarilisega. Alguses oli arusaamatu, mis toimub, in kuna saabumisel saalis oli olukord rahulik. Siis suhtlesin klienditeenindajaga, kes ütles, et minge vaadake saalis noormehe käitumist ja inimesed saalis võivad rääkida kuidas noormees on käitunud. Rääkis tunnistajatega läbi, nad osutasid sellele noormehele in (s.t menetlusalusele isikule). Suundusin tema poole koos paarilisega. Andsin talle käskluse tutvustada ennast, ta alguses seda ei teinud, palusid teda tulla meiega koos vestluste ruumi. Peale mitut käsku ta nõustus ja suundusime vestlusruumi. Edasi isik muutus agressiivseks, vist sai aru, et tema suhtes kasutatakse kas kinnipidamist või muid vahendeid. See talle ei meeldinud, hakkas ’sinatama’, tema käitumine muutus omamehelikuks. Võttis agressiivse hoiaku ja selle peale pidin kasutama tema suhtes käerauad. Kuna isik oli tuvastamata, küsis tema isikuttõendav dokument in, kus asub . Ta istus rahulikult ja paarilist (E M) temaga, et ta valvaks teda. Ise liikus gasi avalikku jätsin in ta ruumi, kus küsitlesin ja tuvastasin häiritud isikuid ja võtsin nendelt andmeid. Peale seda hoiatasin paarilist

vaatama, kas menetleja on oma mitu korda sinna-tagasi, ja läksin kabinetis. Käisin alguses mõtlesin, et ise alustan menetlust. Menetleja oli hõivatud teda kätte, siis . Kui sain menetleja ütles, et tegeleb sellega ise. aariline hakkas raadiojaama teel hüüdma appi, ei Siis p kuulnud hästi, levi oli kehv, jook estlusruumis nägi , et noormehe näost jookseb sin tema poole. V n verd. E is, mis toimus: rääk isik avaldas, et soovib ennast ära tappa ja lõi ennast näoga vastu kirjutuslauda. Minu juuresolekul ennast ta samuti üritas lüüa näoga vastu lauda. Füüsilise jõuga takistas seda tegevust. Samal ajal isikule oli kutsutud kiirabi, mis j 5-7 minuti õudis pärast kohale. Isiku käitumine muutus kogu aeg. Kord oli rahulik, siis muutus jälle agressiivseks. Palus, et viiksin teda WC- K d kinnitatud selja taga, selgitas , et selleks ta peab ruumi, tahtis kõvasti. una käed oli in maha rahunema. Isik aga oli rahutu ja ei andnud seda võimalust. Kui saabus kiirabi suundusime isikuga õue. Tee peal ta muutus agressiivseks, ei soovinud meiega koos minna, rakendasin vahetut sundi ja itsiiniabi andmisele ja jätkasime teekonda kiirabiautosse, kus ta ei soovinud alluda med hakkas mind solvama vene keeles ebatsensuurselt. Selle peale sain aru, et peab sisse lülitama vormikaamerat. Pool seda, mida ta rääkis, seda salvestisel pole. Kiirabiautos muutus taas agressiivseks, hakkas jälle lööma ennast peaga, reageeris sellele füüsilise jõuga, surus teda maha. Esmaabi osutamine käiski niimoodi, surudes teda kinni. Enne esmaabi osutamist viis teda WC-sse. Minnes tagasi, kui liikusime patrullsõidukisse, kus isik sai aru, et läheb kinnipidamiseks, muutus uuesti agressiivseks, istudes patrullsõidukisse paremale ta ei andnud alguses võimalust turvavööd kinnitada, seejärel pidime kasutama tema suhtes ebatavalist konvoeerimist, kõrvaliste viiakse allapoole ja ist lle peale e lastakse alla, ta hakkas kohe lööma ennast peaga vastu sõiduki ust, se sain

aru, et peab ise istuma tema kõrvale taha, palusin teda mitte käituda nii, kuid ta jätkas. Patrullsõidukis jätkas minu solvamist. Liikusime temaga Viru vanglasse, terve teekonda ta ei allunud korraldustele. Käitus omamehelikult. Pidevalt üritas osutada vastupanu. Sellepeale pidi suruma tema pead juhi kõrvalistuja istme vastu. Niipea kui lasi natuke lõdvaks ta hakkas kohe karjuma, solvama ja püüdis pead tõsta. Rääkis oma tuttavatest maadlejatest, kes maadlevad (minust) paremini, samamoodi käitus ka vangla töötajate suhtes. Kui pandi kambrisse ta kõvasti karjus, ropendas ja tekkis tunne, et jätkas peaga löömist… õhnad olid t küljes… (Alkoholi)l al

Ootesaalis oli umbes 10 inimest, see oli päevane aeg,

15.05 juba panime käerauad. kell Tunnistajad rääkisid, et olid tema käitumisega häiritud, A, vanem meesterahvas oli šokis, et sedasi käitutakse Eestis, seda enam, et see toimus politseijaoskonnas. Peale A oli veel inimesi ja kõik olid häiritud. Teine tunnistaja rääkis ka noormehe käitumis , et käis sinna tagasi, et keegi ei soovinud est selle noormehega suhtlema aga ta ikka tuli ligi ja väljendus ebatsensuurselt… Minu solvamist kuulsid . Solvangutest tundsin see puudutab isiksust aga kiirabitöötajad ennast väga häirituna… mina ju täidan ametiülesandeid ja esindan Eesti riiki. Lisaks ka teised sõnad – „ olid musor“ (venek), s.t

prügi.

Iseseisva tõendina olid uuritud videosalvestised Ida prefektuuri teenindussaali valvekaameratest ja A Mi rinnakaamerast.

Teenindussaali valvekaamerate salvestiselt on näha, et saalis ootab oma järjekorda märkimisväärne hulk inimesi (vähemalt üle 15 inimest) ning menetlusalune isik aktiivselt liigub ootesaali piires, sh lastenurgas. Salvestiselt on näha ainult pildi, heli ei ole, seetõttu, mida D.D räägib ei ole kuulda.

Tunnistaja Mi rinnakaamera salvestiselt P24562 [04.01.2024 15_49_18] on (vt fail nimega „ “) näha, et D.D-l on käed raudus, politseinik viib teda kiirabiauto poole, seejuures D.D röökib arusaamatult kõva häälega. Siis räägib politseinikule „Suka, ne lomai… Tõ pidaras, tõ pidaras. Slõsh, tõ pidaras“ (venek) ehk „Lita, ära murra mind… Sa oled pederast, oled pederast.

Kuuled või, oled pederast“ Kiirabitöötaja küsimusele, kuidas tema nimi o . n, vastab D.D, et tema nimi on „Šiva“. Tema nägu on üle joonistatud punase markeriga vms. Kiirabitöötaja küsimusele „mis juhtus“, vastab D.D, et ei tea, „prijehali vot sinije… politseinik… ne znaju, chto oni dojebalis do menja vot, “ (venek), s.t „ tulid sinised, politseinikud… ei tea, mida nad tahavad minust . “ ebatsensuurses vormis Siis avaldab D.D soovi minna WC-sse. Politseiniku selgitusele, et „teid taheti viia WC sse aga kuidas te käitute“, vastas D.D „ - Tõ chto jebanu õi t ?“ (venek) ehk „kas oled segi läinud“, ebatsensuurses vormis. Siis politseinik hakkab selgitama kiirabitöötajale, et D.D-d taheti viia WC sse, aga niipea, kui võtavad temalt käerauad ära, - hakkab ta saatma pikalt. -sse, kui sa ei allu Politseiniku küsimusele „kuidas ma saan viia WC korraldustele“, vastab D.D, et „nüüd allun“. Siis D.D-d viidi WC-sse ning tagasiteel kiirabiautosse seletab D.D kiirabitöötajale, mis juhtus, nimetades seejuures politseinikke – „musora“ (venek) ehk prügi, praht. Siis ei taha D.D minna kiirabiautosse, keeldub med.abi saamisest, palub lasta teda koju. „Ei teinud kellelegi midagi halba… jah, tegin nalja, aga milleks panna käed raudu“. Teine videosalvestis Mi rinnakaamerast P24562 [04.01.2024 16_05_49] (vt fail nimega „ “) puudutab D.D toimetamist Viru vanglasse patrullautoga. Salvestiselt on kuulda, kuidas D.D röökib midagi arusaamatut, siis ühel hetkel räägib D.D „ Mile tõ chjo, ohhujel?“ (venek), siis D.D nõuab „ “ (venek) ehk „ “. Siis ütleb otpusti, pidaras lase lahti, pederast Mile, et „ “ ehk „ “, ebatsensuurselt, „ tebe pizda sinuga on lõpp kas arvate, et olete kõige tugevamad?... ma tunnen inimest, kes tegeleb aikidoga juba 15 aastat“.... siis pöördub D.D Mi poole sõnadega „ “ ehk „ “, siis saatis teda pikalt „ “ ehk „ …“ . tõ gandon sina kondoom poššol nahhui mine

D.D kinnitas oma kohtus antud ütlustes, et tulime isaga vahetama ID-kaardi paroolid, kuna kaotas ära. Hakkas seal nalja tegema. Oli hea tuju. Saan aru, et see koht (politsei) ei ole sobilik nalja tegemiseks. Vist alkoholi mõjul. Vahest juhtub peaga. Olin alkoholijoobes. Umbes tund aega enne seda tarvitasin alkoholi, tee peal

. Ei arvestanud, et hakkab nii mõjuma. Pean vähem tarvitama, aga kui alustan, siis läheb. Ei märganud, Ei taha ennast piirata alkoholi tarvitamises. millal olukord läks tõsisemaks, ei mäleta neiuga suhtlemist. Võtsin blankette ja joonistasin neile lastenurgas. Joonistasin enda . Kui sai uued paroolid, siis näole kolmnurgad, niisama sümbolid jätsime isaga hüvasti, läks Ei mäleta, kas väljendusin

ise in in tagasi, sest soovis tutvuda neiuga. ebatsensuurselt ootesaalis. On probleeme mäluga. Võis öelda sõna „prügikast“ in

. Tahtsin vaid, et oleks rõõmus õhkkond, kuid seda ei juhtunud. Politseijaoskond ei ole selliseks tegevuseks sobilik koht, olen

n nõus. Eraldi ruumis lõi ennast peaga vastu kirjutuslauda. Ei tea, mis ajas välja nii. Kiirabiautos olin

ju s mõni minut. Politseinik on rääkinud solvamisest – iis tegin seda, kui ta ütles nii, siis oli nii. ui viidi vanglasse patrullautoga. Politseisse suhtub Ei mäleta, kas oli solvanud, k üldiselt rahulikult, mitte kuidagi. Varasemalt on olnud kokkupuuteid politseiga. Varem on karistatud avaliku korra rikkumise eest ja narkootikumide eest. Narkootikume enam ei tarvita. Trahvid ei ole tasutud, võib olla mingi raha oli maha võetud. Elan hüvitistest, praegu teen üldkasulikke töid.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 4.01.2024 menetlusalune isik D.D , ajavahemikus kell 14.30-15.04, viibides Ida prefektuuri teenindussaalis aadressil rikkus Rahu 38, Jõhvi,

korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2, mis sätestab, et „Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada“. Käitudes prefektuuri teenindussaalis teisi ootesaalis viibijaid ja prefektuuri töötajaid häirival viisil (sh väljendudes kõva häälega ebatsensuurselt, ka alaealiste laste juuresolekul ning nimetades politseiaustust prügikonteineriks) pani E.Issaokv toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Sellega on täidetud avaliku korra rikkumise ehk KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. D.D pani selle teo toime tahtlikult, sest, nagu ta ise tunnistab, tahtis tõsta teiste ootesaalis viibijate meeleolu. S.t pani selle väärteo toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohtus ülekuulamisel kinnitas D.D ise, et saab aru, et tema sõnad ja käitumine politseiasutuses olid kohatud, viidates enda alkoholijoobele. Viimane aga ei vabasta teda vastutusest ega vähenda tema süü raskust.

Samuti, kui kohale oli saabunud politseiametnik M, D.D-d viidi eraldi ruumi ja sealt, käed raudus, kiirabiautosse, solvas D.D mitmel korral A avaliku korda kaitsvat võimuesindajat M’it seoses tema ametikohustuste täitmisega ebatsensuursete sõnadega „pidaras, ebanutõi, musor, gandon Sellise tegevusega ndas D.D “. välje enda lugupidamatust õiguskorda kaitsva isiku, nimelt politseiametnik Mi suhtes ning tema tegudega on täidetud KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Ka selle väärteo pani D.D toime otsese tahtlusega, teades, et ta solvab politseiametnikku (M oli patrullpolitseiniku vormiriietuses ja tuli kohale, reageerides väljakutsele ehk täites oma ametiülesandeid) ning solvamine oli seotud just viimase poolt oma ametiülesannete täitmisega ( viis teda eraldi ruumi, sealt kiirabiautosse ja pärast M vanglasse es solvas politseiametnikku M ). , millega D.D ei olnud nõus ja sellega seos it

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § järgi kvalifitseeritav väärteo eest nähakse karistusena ette

262 lg 1 a rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 300 trahviühikuni või arest.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja karistusettepanekuga ning leiab, et süüdistatavat tuleb karistada arestiga. D.D-le varem määratud trahvid on tasumata. Ta on ise tunnistanud, et elatub vaid sotsiaaltoetustest. Seega tal puuduvad trahvi tasumiseks rahalised vahendid ning isegi kui see raha oleks tal olemas.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

KarS § 48 järgi kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Seega aresti sanktsioon

i keskmine määr on 15 päeva aresti.

Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü raskus vastab keskmisele määrale nii avaliku korra rikkumise kui politseiametniku solvamise osas. Viibides tööajal Jõhvi politseijaoskonna teenindussaalis, mis oli oma järjekorda ootavaid inimesi täis, väljendus D.D korduvalt ebatsensuurselt, sh alaealiste laste juuresolekul, samuti nimetas politseid prügikonteineriks. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et selline käitumine on sobimatu, õigustades ennast sellega, et oli alkoholijoobes ja tahtis vaid tõsta teiste inimeste tuju. Need vabandused ei ole, kohtu arvates, piisavad toime pandud rikkumise õigustamiseks. Teades, et teda ootab ees minek politseisse (et vahetada - ID kaardi paroolid välja), pidi D.D hoiduma alkoholi tarbimisest või siis lükata politsei külastamine teiseks ajaks, mil ta on kaine. Kui ta juba tuli politseijaoskonda alkoholijoobes, siis pidi D.D pärast soovitu (ID-kaardi paroolide) kätte saamist lahkuma sellest avalikust kohast, et mitte häirida seal viibinud isikute rahu. Selle asemel hakkas D.D hulkuma teenindussaalis ringi, pealetükkivalt otsima kontakti politseisse oma asjade korraldamiseks ilmunud isikutega, väljenduma kõva häälega ebatsensuurselt, joonistama oma nägu markeriga üle jne.

Samuti võimuesindaja solvamise osas pidi D.D aru saama, et ta on ise tekitanud oma pealetükkiva ja teiste rahu häiriva käitumisega vajaduse politseipatrulli välja kutsumise järele, mistõttu pidi ta alluma politseinikke korraldustele, sh korraldusele minna kiirabiautosse, seda enam, et kiirabi kutsuti jällegi D.D enda enesevigastava käitumise pärast (kui ta hakkas lööma ennast peaga vastu kirjutuslauda politseijaoskonna vestluste ruumis). Samuti pidi ta alluma politseinikke korraldustele, kui teda viidi Viru vanglasse. Kuid selle asemel muutus D.D agressiivseks ja solvas korduvalt patrullipolitseinikku Mit, kes oli vormiriietuses ja täitis oma ametiülesandeid. es osas vastab D.D’i süü raskus keskmisele määrale. Seega, ka sell

Kohus ei tuvasta karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse D.D kahetsust.

KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul raskema karistuse näeb ette KarS § 275 lg 1 sanktsioon (rahatrahv kuni 300 trahviühikut vs kuni 100 trahviühikut KarS § 262 lg 1 puhul), mistõttu karistus tulebki määrata KarS § 275 lg 1 järgi.

Karistusregistri väljavõte kohaselt D.D-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust, neist viimane oli mõistetud Viru Maakohtu 17.05.2023 otsusega KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 9 järgi (karistatud

1 aasta 7 kuu ja 26 päeva vangistusega, mis asendati üldkasulikke töödega 536 tundi (tl 16). Lisaks on tal viis kehtivat väärteokaristust, sh analoogse rikkumise eest KarS § 262 lg 1 järgi Ida prefektuuri 21.02.2023 otsusega rahatrahv 140 eurot, karistuse täitmise kohta info puudub, ehk trahv on tasumata (tl 17).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et D.D pani toime kahte väärtegu: avaliku korra rikkumise ja võimuesindaja solvamise. Tema süü raskus vastab keskmisele määrale ning arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendavate asjaolude (kahetuse) olemasolu tuleb süüdistatavat karistada mõnevõrra alla KarS § ettenähtud sanktsiooni keskmist arestiga

275 lg 1 määra, mõistes temale karistuseks 14 päeva aresti, mille kandmise alust arvestada D.D kinnipidamisest 4.01.2024 kell 15.05 (tl 10). Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik