1-19-9047/272 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-9047

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-19-9047 Kohtukoosseis eesistuja Elina Elkind, liikmed Janika Kallin ja Sten Lind Kohtust

ungi sekretär Kea Lemming Kohtuasi Marti Steini süüdistu s KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 se järgi, D.B Niinbergi süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi, D.B Tealase süüdistuses KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 2 p 1 järgi, Mart Tõnusoo süüdistuses KarS § 296 lg 1 ja § 298 lg 2 p 1 järgi ning S.G süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi (üldmenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. 2023. a otsus märtsi Apellandid süüdistatava Marti Steini kaitsja vandeadvokaat Rein Laid; süüdistatava Mart Tõnusoo kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas; süüdistatava D.B Tealase kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil; süüdistatava D.B Niinbergi kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu; süüdistatava S.G kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Marti Stein (ik: 36111190237; Eesti Vabariigi kodanik; ; elukoht: XXX XXX; viimane teadaolev töökoht: XXX; kahtlustatavana kinni peetud 26.-28. aprill 2016;

2(28) vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28. aprilli 2016. a vahistamismääruse alusel, tõkend tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2016. a määrusega; varem kriminaalkorras karistamata); süüdistatav D.B Niinberg (isikukood: 36406290295; Eesti Vabariigi kodanik; ; elukoht: ; viimane teadaolev XXX XXX töökoht: õkend XXX; t it ei ole kohaldatud; varem kriminaalkorras karistamata); süüdistatav D.B (isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; ; elukoht: XXX XXX; töökoht: andmed puuduvad; tõkendit ei ole kohaldatud; kaks kehtivat kriminaalkaristust: Harju Maakohtu 12. märtsi 2018. a otsusega nr 1-16- i vangistus 9 6452 KarS § 202 lg 2 p 1 järg kuud; Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega nr 1-17- 6406 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 2 aastat ja 4 kuud, karistus liidetud 12. märtsi 2018. a kohtuotsusega mõistetud karistusega); süüdistatav Mart Tõnusoo (isikukood: 35504045246; Eesti Vabariigi kodanik; ; ; XXX töökoht: andmed puuduvad elukoht: ; t ei ole kohaldatud; varem korduvalt XXX õkendit kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 13. septembri 2012. a otsusega nr 1- -499 KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta ja

6 kuulise katseajaga; Harju Maakohtu 12. 2018. a märtsi otsusega nr 1-16- veebruari 6452 (jõustunud Riigikohtu 21. 2019. a rgi vangistus 4 otsusega) KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 jä aastat; § 202 lg 1, 2 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud;

2 p

§ 212 lg 1 järgi vangistus 2 aastat, § 64 alusel liitkaristus vangistus 5 aastat karistuse kandmise aja algusega alates 10. veebruarist 2016; Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega nr 1-17- p 4 6406 KarS § 199 lg 2 , 7 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 6 kuud, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 2 aastat; § 202 lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat; § 212 lg 1 järgi vangistus 4 aastat, § 65 lg 1 alusel liitkaristus vangistus 5 aastat karistuse kandmise aja algusega alates 10. veebruarist veebruar 2016, karistusaja lõpp 10. 2021, karistus kantud ); süüdistatav S.G (isikukood; XXX; määratlemata kodakondsus töökoht: ; ; elukoht: ; XXX XXX andmed puuduvad korduvalt ; tõkendit ei ole kohaldatud; kohtu poolt karistatud: Harju Maakohtu 29. septembri 2011. a otsusega nr 1-11-4029 KarS § 203, § 424 järgi

3(28) vangistus 4 kuud KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga Harju Maakohtu 19. aprilli 2012. a otsusega ; nr 1-12-

2652 KarS § 199 lg 1, § 209 lg 2 p 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva; Harju Maakohtu 31. jaanuari 2013. a otsusega nr 1-13-481 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 76 alusel vabastatud tingimisi ennetähtaegselt 20. mail 2013 katseajaga 31. mai 2013 kuni 30. mai 2014 Harju Maakohtu ; 12. 2018. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti märtsi 2018. a otsusega nr 1- -

16 6452 KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9, § 202 lg 2 p 1, 2, § 212 lg 1 järgi vangistus 3 aastat ja 3 kuud alates 10. veebruarist 2016; Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega nr 1-17- - 6406 KarS § 212, § 202 lg 2 p 3 § 22 lg 3 järgi vangistus 3 aastat ja 3 kuud KarS § 65 lg 1 alusel , liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud alates 10. veebruarist 2016; Harju Maakohtu 26. juuni 2020. a otsusega nr 1-19-6152 KarS § 212 lg 1 järgi vangist

10 kuud, KarS § 65 lg 1 us alusel liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud; Riigiprokuratuur, esindajad Alar Lehesmets ja Kati Maitse- Pärkna

Menetluse vorm kohtuistung 28. septembril 2023

RESOLUTSIOON 1. rtsi 2023. a otsus muutmata ja apellatsioonid ning Jätta Harju Maakohtu 17. mä määruskaebus rahuldamata.

2. Rahuldada D.B Tealase

kaitsja riigi õigusabi tasu taotlus osaliselt ja määrata Vanalinna Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt D.B Tealasele apellatsiooni s menetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuk 1373,84 eurot, sealhulgas k ibemaks 247,74 eurot. ä 3. D.B Tealaselt Välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 1373,84 eurot.

4. Rahuldada D.B asu taotlus osaliselt ja

Niinbergi kaitsja riigi õigusabi t määrata dvokaadibüro A ole Mahlapuu & Partnerid seoses vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt D.B Niinbergile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 1066,40 eurot, sealhulgas käibemaks 199,30 eurot.

4(28)

5. Välja mõista D.B Niinbergilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 1066,40 eurot.

6. Rahuldada S.G su taotlus osaliselt ja

kaitsja riigi õigusabi ta määrata Advokaadibüroole AE Consult seoses vandeadvokaat Alar Neilandi poolt S.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 451,52 eurot, sealhulgas 81,42 eurot. käibemaks 7. m aebe usabi eest Välja mõista S.G-lt äärusk menetluses osutatud õig kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 263,52 eurot, sealhulgas käibemaks 50,6 eurot. 8. S.G-le o tasu summas 184,92 eurot, sealhulgas Jätta sutatud õigusabi käibemaks 30,82 eurot, riigi kanda. 9. apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 1800 eurot, Jätta Mart Tõnusoo sealh

360 eurot,

ulgas käibemaks süüdistatava kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuot kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule suse peale võib esitada

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kuna kohtuotsusega lahendati ka S.G , saab selle osas määruskaebust kohtuotsuse peale esitada määruskaebus päev e Tallinna Ringkonnakohtule 15 a jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdi saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendus statav el. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab t määr a vaidlustatud kohtu use oma määrusega ui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta . K määruskaebuse Riigikohtule.

PÕHIOSA Süüdistus

1. Marti Steinile esitati süüdistus KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi kokkuvõtvalt järgmises Stein töötas ala . maist 2006 OÜ (äriregistrikood . M. tes 2 X XXXXXXXX) ülevaatuspunktis aadressil mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana. Ta võttis XXX, Tallinn ametiülesannete täitmisel – ajavahemikus 21. mai

15. aprill 2016 korduvalt (15-l korral) D.B Tealase vah tuvastamata summades, kuid iga kord endusel altkäemaksu ( vähemalt 10 eurot) selle eest, et ta jättis kontrollimata erinevatele isikutele kuuluvate mootorsõidukite tehnilise seisundi vastavust Majandusja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2

011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra“ nõuetele. õiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral S ei kandnud ta neid kontrollkaardi as ol le, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korr evaks ja ülevaatuse läbinuks,

5(28) koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning k andmetega kontrollkaardid edastas innitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete M. d Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse tagastas peale tehnilise ülevaatuse vormistamist A. Tealasele.

2. D.B Niinbergi

gi

le esitati süüdistus KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 jär kokkuvõtvalt järgmises teos. öötas alates 1. (äriregistrikood

A. Niinberg t oktoobrist 2013 OÜ-s X XXXXXXXX , Tallinn m se ) ülevaatuspunktis aadressil XXX ootorsõidukite tehnili ülevaatajana. Ta võttis ametiülesannete täitmisel ajavahemikus

21. september 2015

7. oktoober 2015 korduvalt -l korral) A. Tealase vahendusel – (4 altkäemaksu (tuvastamata summades, kuid iga kord vähemalt 10 eurot) selle eest, et ta jättis kontrollimata lise seisundi vastavust erinevatele isikutele kuuluvate mootorsõidukite tehni „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra“ nõuetele. õiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei S kandnud ta neid kontr olev ollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras aks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitade andmetega kontrollkaardid edastas s sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete

A. Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistused tagastas peale tehnilise ülevaatuse vormistamist A. Tealasele.

3. D.B Tealasele esitati us selles, et ta vahendas süüdist KarS § 296 lg 1 järgi kokkuvõtvalt korduvalt (39-l korral) ajavahemikus 28. aprill 2015 5. august 2015 andmist – altkäemaksu summas vähemalt 10 eurot erinevatele tehnilise ülevaatajatena te gutsevatele isikutele (M. Stein, , , A. Niinberg), k - X Tallinnas asuvas GB AM es töötasid OÜ s XXX tehnoülevaatuspunktis astuteenena saadud raha eest jät

kes v ja sid kontrollimata mootorsõidukite tehnilise seisu st „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele ndi vastavu vastavuse kontro ise tingimuse ja llim korra“ nõuetele. iduki tehniliste vigade, rikete või Sõ puuduste korral ei kantud neid kontrollkaardile, vaid tunnista ti sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ü äbinuks, koostades sõidukile ebaõigete levaatuse l andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitasid sissekande oma allkirjaga. D.B sai selle eest mitme s iduki puhul ka vahendustasu. õ

4. Samuti esitati A. Tealas s r selles, et ta ele süüdistu Ka S § 298 lg 2 p 1 järgi kokkuvõtvalt võttis – korduvalt (4-l korral) ajavahemikus 16. mai 2015

7. oktoober 2015 erinevatelt isikutelt vastu sõiduki ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitava märke saamise eesm rgil, mille saamiseks andis Tallinnas XXX X ä asuvas OÜ tehnoülevaatuspunktis vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale ( le, M. Steinile, A. Niinbergile) use, samuti X RV , et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaat OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmiseg mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse kindlasti a, et

läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena saadud raha

6(28) eest jättis tehniline ü sõiduki tehnilist seisundit kontrollimata ja levaataja mootor tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

5. M. le esitati KarS

distus kokk

Tõnusoo § 298 lg 2 p 1 süü uvõtvalt selles, et eesmärgiga saada mootorsõidukite registreerim nistusele sõidu istun ki tehnilist korrasolekut kinnitav märge, andis – ta korduvalt (8-l korral) ajavahemikus 16. mai 2015

2. oktoober 2015 A. a Tealase vahendusel menetluse käigus täpselt tuv stamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu iga tehnilist ülev ise korrasoleku märget registreerimistunnistusele aatust ja tehnil vajava mootorsõiduki kohta Tallinn asuva tehnoülevaatuspunkti OÜ mootorsõiduki XXX X tehnilistele ülevaatajatele, kes vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära nende ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jätsid vastavalt „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra“ sätestatud mahus ja nõuetele teh nnist nilisele ülevaatusele toodud mootorsõidukid kontrollimata ning tu asid sõidukid tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. M.

Tõnusoo andis

A. Tealasele üle mootorsõiduki koos registreerimistunnistuse ja tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest tehnilisele ülevaatajale altkäemaksu s mõeldud rahaga, ning D.B k

vahendas M. emaksu andmist mooto . Tõnusoo poolt altkä rsõidukite tehnilistele ülevaatajatele

6. Samuti esitati M.

Tõnusoole süüdistus KarS § 296 lg 1 järgi selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos A altkäemaksu andmist . Tealasega vahendas korduvalt (2-l korral) X OÜ tehn t tele (M. Stein ja ), s.o 3. juunil 2015 ja ilis ele ülevaataja AM

2. septembril 2015.

7. S.G-le esitati us süüdist KarS § 298 lg 1 järgi kokkuvõtvalt selles, et eesmärgiga saada moo -Benz S 320 CDI registreerimisnumbriga korraline torsõiduki Mercedes VVVVV tehniline ülevaatus igal juhul esimese korraga te ning mootorsõiduki htud registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge, andis ta A. Tealase vahendusel menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altk emaksu 5. juuni 2015 kella 15:45-15:51 vahel X Tallinn ä l OÜ ülevaatuspunktis XXX tehnilisele ülevaatajale M ära tema . Stein , kes vastuteenena saadud raha eest, kasutades ile ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jättis Vladimir S.G-le kuuluva ja S.G kasutuses oleva sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirja ja pitsatiga. Maakohtu otsus

8. Harju Maakohtu 17. 2023. a otsusega tunnistati

298 lg 2 märtsi D.B süüdi KarS § p tunn

1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 3 aastat. Samuti istati ta süüdi KarS § 296 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistusena vangistus 5 aastat. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsu karistusega, mis loeti kaetuks sega mõistetud käesoleva otsusega mõistetud karistusega. KarS § 65 lg 1 kohaselt arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega täielikult ära kantud karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust, lugedes

7(28) mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 74 lg jäeti karistus täitmisele pööramata tingimusel, et D.B

- 1, 3, 4 ja 5 alusel te

ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel uut kuritegu ja järgib kontrollnõudeid ja kohustusi.

9. Sama otsusega tunnistati M.

eti temale Tõnusoo süüdi KarS § 298 lg 2 p 1 järgi ja mõist karistuseks vangistus 2 aastat. M. ka Tõnusoo tunnistati süüdi KarS § 296 lg 1 järgi ja mõisteti t KarS § 64 lg 1 alusel moodusta alle karistuseks vangistus 6 kuud. ti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel ning mõist Tõnusoole kuritegude eti M. kogumi eest liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg § 64

ja lg 1 alusel moodusta liitkaristus Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega nr 1-17-6406 ti mõistetud karistusega, s.o vangistusega 5 aastat, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 30. mai 2019. a tetud raskema otsusega mõis karistusega ning mõisteti otsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 5 aastat, lugedes liitkaristuse kantuks.

10. Sama otsusega tunnistati M.

eti talle Stein süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja mõist karistuseks vangistus 3 aastat. M. Stein tunnista eti talle ti süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ja mõist karistuseks vangistus 1 aasta. K lusel eti M. Steinile liitkaristuse

arS § 64 lg 1 a mõist ma vangistus 3 aastat ja 6 kuud. karistuse hulka eelvangistuses KarS § 68 lg 1 alusel arvestati viibitud aeg, lugedes akandmata k istuseks vangistuse 3 aastat 5 är ar kuud ja 2 päeva. KarS § 74 lg l jä Steinile mõistetud ja ärakandmata vangistus -te 1, 3, 4 ja 5 aluse eti M.

kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M. Stein ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja ning järgib kontrollnõudeid kohustusi.

11. Sama otsusega tunnistati A.

Niinberg süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat.

299 lg 1 j gi ja Samuti tunnistati A. Niinberg süüdi KarS § är mõista t KarS § 64 lg 1 alusel alle karistuseks 1 aasta. mõisteti A. Niinbergile liitkaristuseks vangistus 2 aastat. - eti A. KarS § 74 lg te 1, 3, 4 ja 5 alusel jä Niinbergile mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses täitmisele pöö ramata ting usel, et A. Niinberg ei pane im

2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ning kohustusi. ja järgib kontrollnõudeid

12. Sama otsusega tunnistati S.G eti talle süüdi KarS § 298 lg 1 järgi ja mõist karistuseks vangistus 6 kuud.

65 lg 1

64 lg 1 alusel moodusta liitkaristus Harju KarS § ja § ti Maakohtu 26. juuni 2020. a otsusega nr 1-19-6152 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 aastat ja kuud, lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 26. juuni 2020. a otsusega nr 1- -

19 6152 mõistetud raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 3 kuud, lugedes liitkaristuse kantuks.

13. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeri M. Steinilt Harju Maakohtu 3. mai 2017. a ti määrusega nr 1-17-261 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud M. Steini vara, s.o sularaha summas 210 eurot, mis on kantud Politseija Piirivalveameti tagatiskontole. KarS § 832 lg 1 ja eti M. KarS § 84 alusel mõist Steinilt 920 eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) senti.

14. Samuti võt tsuses seisukoha asitõendite ja salvestiste osas ning mõistis tis kohus o süüd avatelt välja istat menetluskulud.

8(28)

15. Kohus leidis, et süüdistatavatele esitatud süüdistused on kohtumenetluses uuritud tõenditega täies mahus tõendamist leidnud. Apellatsioon

id

M. Steini kaitsja apellatsioon

16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava M. Steini kaits vandeadvokaat ja

R. Laid, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M. Steini õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

17. M. Steinile esitatud ja kohtuotsus rajanevad oletustel d ei süüdistus . Kohtus uuritud tõendi kinnita, et M. Stein oleks A. Tealaselt saadud altkäemaksu eest tunnistanud tehniliselt mittekorras olevad sõidukid tehniliselt korras olevateks ja ülevaatuse läbinuteks. Puuduvad igas se kohta. ugused tõendid M. Steini ja A. Tealase vahel ebaõiguskokkuleppe sõlmimi

18. Süüdi tus on ebamäärane. Ühegi teo puhul ei ole märgitud altkäemaksuna võetud summa s suurus, vaid piirdutud on lausega, et M. ig elt Stein võttis “altkäemaksu menetluse kä us täps tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot”. Ühegi teo puhul ei ol vä e lja toodud, mida

on

M. Stein jätnud sõidukite tehnilise ülevaatuse käigus millise asjaolu jättis kontrollimata

ja sõiduki tehnilise ülevaatuse kontrollkaartidele kandmata. üüdistus ei ole pidanud vajalikuks S näidata sedagi, kes süüdistuses nimetatud 15 sõ e ülevaatuse teenuse osutamise idukite tehnilis eest OÜ tehnilise ülevaatuse punktis konkreetselt tasus igale sõidukile teenuse X osutamise eest ning kelle kätte X OÜ tehnilise ülevaatuse punkti töötajatest nimetatud tasu anti ja millises summas ning kuidas see teenuse eest tasumine toimus.

19. Kohtulikul uurimisel ülekuulatud isikud eitasid kategooriliselt altkäemaksu andmist või vahendamist M. Steinile. Kohtulikul uurimisel uuritud jälitustoimingu protokollides talletatud teave annab e ga ei saadud konkreetset teavet M. Steinile aluse tõdemus ks, et jälitustoimingute altkäemaksu andmise või vahendamise kohta ühtegi ltkäemaksu ega tuvastatud

M. Steinile a andmise või vahendamise fakti. Jälitustoimingu protokollides kajastatud A. Tealase ja

M. Tõnusoo v helistest kõnedest ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, et D.B andis a või vahendas altkäemaksu tehnoülevaataja M. Steinile. Seda ei tõenda ka kõne ja A. RN Tealase vahel. Selles vestluses M. Steini nime ei nimetatud ega temale ei viidatud.

20. Kohtuistungil uuritud tõenditest tuleneb, et D.B , küllaltki põhjali kellel olid kud teadmis

nende remontimiseks, rakendas neid teadmisi raha ed sõidukitest ja oskusteave teenimise eesmärgil, pakkudes võimalusel läbi oma tutta ringi sõidukio anikele sõidukite vate m tehnilisele ülevaatusele toomise ja viimise ning ülevaatuseelse sõiduki võimalike vigade kõrvaldamise käsunduslepingulist tasulist tee tungil üle kuulatud sõidukite nust. Kohtuis omanike ütlustest nähtub, et nad kasutasi akutavat sõidukite tehnilisele d A. Tealase poolt p ülevaatusele toomise ja viimise ning ülevaatuseelset väiksemate vigade kõrvaldamise tasulist teenust, mille eest ka A. alasele maksid. Seega A. Te Tealasele sõidukiomanike poolt makstud rahasumma sisaldas endas ametlikku tehnoülevaatuse hinda ja temapoolset sõiduki tehnilisele ülevaatusele toomise ja viimise ning ülevaatuseelse sõiduki võimalike vigade kõrvaldamise tasulise teenuse hinda.

21. Maakohus on oletanud, et D.B oli igal juhul kindel selles, et u sõid k läbib tehnoü evaatuse ja selles olid kindlad ka kõik need, kes talle sõiduki ülevaatuse läbimiseks l

9(28) andsid. S etusliku arvamuse, et ellest mõttekäigust maakohus tuletab tõenditel mittepõhineva ol selline kindlus sai A. Tealasel tekkida vaid juhul, kui ta loovutab osa saadud rahast tehnoülevaatajale.

22. Süüdistuse esitamisel ei ole vajalikku tähelepanu pööranud asjaolule, et sõidukite tehnilise ülevaatuse ab endast õ usaktidega täpselt reguleeritud toiminguid selleks tegemine kujut ig volitatud isikute poolt m s e õõte eaduse nõuetel vastavate selleks otstarbeks ettenähtud seadmetega tehnilise ülevaatuse teostamise ajahetkel koos ülevaatuse tulemuste kandmisega sõiduki tehnilise ülevaatus Ei ole tõendatud mõõtetulemuste ebaõigsus. e kontrollkaardile.

23. Kõigi süüdistus läbisid sõidukid reaalselt tehnilise ülevaatuse es nimetatud tegude puhul

OÜ X asukohaga Tallinn,

levaatuse tulemuse tehnilise ülevaatuse punktis XXX ja sõidukite ü otsustas selleks ettenähtud korras vastavasisulise otsuse tegemiseks tatud pädev is voli ik ehk sõidukite tehniline ülevaataja M Stein. Mitte ühtegi nende sõidukite ülevaatuse tulemuse . otsust ei ole pädevate selleks isikute poolt tunnistatud kehtetuks ega ka osaliselt muudetud.

24. Maakohus tugineb lubamatult kriminaalasjadele, prokuratuuri taotlusel eraldati sellest mis kriminaalasjast menetlemiseks kokkuleppemenetluses või kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 korras ja järeldab, e mist on jõustunud kohtulahenditega ja isikute t kuna tege süüdistused puudutavad käesole llesjäänud süüdistatavatele esitatud vas kriminaalasjas a süüdistusi, saab asuda seisukohale, et ka juba jõustunud kohtulahenditega on süüdistuses märgitud teod osaliselt kinnitust leidnud.

25. Maakohus on liigüldistavalt ja oma järeldust konkretiseerimata leidnud, et kohtule esitatud kirjalikud tõendid ja kohtuistungitel üle kuulatud ning kriminaalasjast eraldi menetlusse eraldatud süüdistatavate ütlused, samuti kohtuistungil üle kuul atud tunnistajate ütlused ning asjatundja selgitused viitavad sellele, et OÜ tehn ülevaatajad suhtusid oma X o ametijuhendist, kvaliteedijuhimissüsteemist ja õigusaktidest tulenevatesse ametialastesse kohustustesse valikuliselt ja valik tehti materiaalsetel kaalutlustel.

26. Maakohus et kaitsjad on kohtule esitanud s ki taustakontrol märgib, õidu li väljavõtted, millest saaks järeldada, et sõidukid on ka hiljem tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, kuid kohus suhtub nendesse dokumentidess A e OÜ sõidukite osas kriitiliselt. Nimelt on osadel juhtudel tehno tele vastavuse k X nõue ontroll läbitud uuesti OÜ tehnoülevaatuspunktis ning mõnel korral mõnes teises tehnoülevaatuspunktis, kuid kolme kuni kuue kuu möödudes viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrollist on mitmed sõidukid müüdud lammutamiseks nin a g sõidukite va tlusel on tuvastatud sõidukite selline seisund, et sõidukid vaevu püsivad koos ning kandekonstruktsioonid on läbi roostetanud ja sellised sõidukid ei oleks saanud osaleda liikluses, uetekohaselt. kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli oleks läbi viidud nõ Järelikult teistele isikutele kuuluvate sõidukite osas maakohtul kaitsjate poolt esitatud dokumentaalsete tõendite suhtes kriitikat ei ole, samas maakohus jällegi neid dokumentaalseid tõendeid eraldiseisvalt hinnanud ei ole.

27. Maakohus viitab kohtueelse menetluse käigus tehtud sõidukite vaatlustele, mis on tehtud arvestatava aja möödudes pärast sõidukite tehnilist ülevaatust ja esitab sõiduki vaatlusel tuvastatud t kontrolli teostanud X ehnilised puudused etteheitena kunagi sõidukite OÜ tehnilisel X e ülevaatajale. OÜ tehnilisele ülevaatajale oleks võimalik heita ette sõiduki

10(28) tehnilist seisukorda või sõiduki tehniliste vigade mittemä ainult sellel ajal, mil sõiduk rkamist esitati tehnonõuete vastavuse kontrolli OÜ tehnoü OÜ X levaatuspunkti ja millele X tehnoülevaatuspunkti tehniline ülevaataja kontrolli teostas, koheselt ülevaataja poolt tehnonõuete vastavus olli lõpetamist ja vastavasisuliste dokumentide vormistamist. e kontr

Seejuures toob kaits i ja põhjendusi ga süüdistuses nimetatud sõiduki osas, näitamaks, et ei ole võimalik asuda seisukohale, et sõiduki tehniline seisund ei vastanud tehnoülevaatuse ajal sõidukite ta esitati le esitatavatele tehnilistele nõuetele. Tähtis on sõiduki seisukord ajal, mil tehnonõ OÜ tehnoülevaatuspunkti, kuid mis on jäänud nii uetele vastavuse kontrolli X kohtueelse menetluse käigus kui ka kohtulikul uurimisel kindlaks tegemata. Kuna tehnilise ülevaataja poolt hinnatava sõiduki näol on tegemist kasu a sõidukiga, s tatav iis tulenevalt sõiduki edasisest ekspluatatsioonist ja hoiutingimustest tekkivatest täiendavatest kulumistest kaasnevad ka kohe sõidukile täiendavad puudused, millest tulenevalt hilisemal ajahetkel nähtavat sõiduki tehnilist seisukorda e võimalik sama tada sõiduki tehnilise seisukorraga, i ole s mille tegi kindlaks

tehnilise ülevaataja ehk pädev mõõtja.

28. Maakohus viitab kohtuotsuses cord , VW matkimisele sõidukite Honda Ac NNNNNN Passat SSSSSS ja VW Transporter DDDDDD eiab, et kolme kuriteo suhtes ja seejärel l matkimisega on üheselt tuvastatud, et kolmel korral võttis OÜ tehnoülevaatuspunkti X tehnoülevaataja altkäemaksu vastutasuna ametiseisundi ka utamise eest, tunnistades sõiduki s kehtestatud nõuetele vastavaks ning võltsis sõiduki kontrollkaardile ebaõigeid dokumendi,

andmeid sisestades. Selline seisukoht on arusaamatu. S NNNNNN ja õidukitele Honda Accord VW Transporter DDDDDD X t . Stein tehnilist OÜ ehnoülevaatuspunkti tehnoülevaataja M ülevaatust ei te de sõidukitega inud ja nen kuidagi seotud ei olnud. Vaatamata matkimisele ja matkimise ajal tehtud pidevale videoja helisalvestusele ga VW Passat ei nähtu sõiduki SSSSSS seoses uuritud , et M. Stein

5. novembril 2015 A. Tealase vahendusel tõenditest võttis politseile teadaolevalt i i Volkswagen Passat SSSSSS sikult altkäemaksu seoses sõiduk tehnilise ülevaatuse Tehnoülevaatuse ajal oli sõiduki kilometraaž 188956 km. Asitõendi ga.

vaatluspr

otokolli kohaselt vaadeldi sõidukit 21. oktoobril 2015. Sõiduki kilometraaž oli 188991 km, vaatluse käigus nähtusid sõiduauto tehnilised vead, mh ei tööta pidurid. Seejärel 10. novembril 2015 tehti AS-is Elke A v uto sõiduki ostueelset kontrolli, s.o. 5 päe a peale korralist tehnilist ülevaatust. S . Seega ajavahemikul 21. oktoober 2015 kuni 5. november õiduki kilometraaž oli 189003 km 2015 on u poolt keritud tagasi 35 km sõiduki läbisõidumõõdiku näitu kellegi tundmatu isik võrra. Eeltoodu tekitab kahtlusi, mil sõiduki l t is t tegelikult 20. oktoobril 2015 kontrolli ti OÜ- hti 10. novembril 2015

s Progates ja millisele sõidukile te sõiduki ostueelset kontrolli AS-s Elke Auto.

M. Tõnusoo kaitsja apellatsioon

29. Kaitsja taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

30. Maakohus rikkus asja lahendamisel , mis seisneb oluliselt kriminaalmenetlusõigust eelkõige põhjendamata jätmises. Kohtuotsuses tuleb ära näidata seos tõenditega otsuse tuvastatud teabe ning teo faktiliste asjaolude vahel. tis kohus aluseks Sisuliselt võt süüdistusakti üle. Kohus jät kõrvale tõe ja is kand selle otsusesse tis ndid, mida esitasid

11(28) apellandid, kuid ei ole

põhjendanud, miks ta ei ole neid tõendeid, sh süüdistatavate ütlusi, otsuse

tegemisel arvestanud. Kohtus uuriti ka jälitustegevuse käigus kogutud tõendeid – telefonivestlusi millele kohus and enduse, avate poolt nende – is oma tõlg mis erines süüdistat kõnedele antud selgitustest. Samas selliseid vastuolusid kohus ei analüüsinud ega sidunud teiste tõenditega, vaid lähtus ainult kohtu enda seisukohtadest. Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et kohus võt aluseks süüdistuses toodud väite ka tõendid, tis d ja lisas iga teo kohta kuid jät tõendid sisuliselt analüüsimata. tis need

31. K on , olid üsimus eelkõige selles, kas sõidukid, millele oli vaja teha tehnoülevaatus sellises seisukorras, et need ata. ei oleks läbinud tehnoülevaatust ilma altkäemaksu andm Kohus järeldas, et D.B kaasati erinevate , isikute poolt tehnoülevaatust tegema selleks et ülevaatuseks mittekõlbulik või kasutaja teadmata seisukorras sõiduk läbiks ülevaatuse tõrgeteta mõnel süüdistataval võis olla õigus selles, et kui ta ise oleks läinud ja tehnoülevaatust tegema, poleks sõiduk ülevaatust tuvastatavate vigade tõttu läbin ud. Seega sai sõiduk tehnoülevaatuse läbida vaid sel juhul, kui sõiduk viiakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli X a teeb D.B . OÜ tehnoülevaatuspunkti ja sed Läbi kogu kriminaalmenetluse on se t lliseid sõidukeid, mille osas oli kahtlus, e need ei vasta tehnonõuetele, kuid millele tehti ülevaatus märkimisväärne hulk. Siiski esitati süüdist

40 sõiduki kõi sõidukite , us vaid osas ja gi ülevaatusega , kuid mitte süüdistatav M Tõn oli seotud D.B . usoo. Kohus on teinud enda jaoks asja lihtsaks ning - . modus operandi põhimõttele toetudes teinud järelduse, et kõik, kes A Tealase kaudu ülevaatust soovisid, sh ka M.

Tõnusoo olid teadlikud, et D.B maksab altkäemaksu tehnoülevaatuse töötajatele. Sam -s 3 sisalduva

as tuleb arvestada ka KrMS § 7 lg in dubio pro reo põhimõttega.

32. Üheks tõendiks, millele kohus tugineb isiku süü tõendamisel sõiduki , on te vaatlusprotokollid sõidukite tehnilise seisundi osa Tõnusoole süüksarvatavate sõidukitele s. M. on tehtud vaatlusi 9 kuud kuni 1,5 aastat hiljem ning osadele sõidukitele vaatlust tehtud ei olegi. Asjatundja avaldas , et andis hinnangu, tuginedes kohtus antud ütlustes sõidukitele vaatluse käigus tehtud fotodele ehk asjatundja ei ole sõidukeid füüsiliselt ise kunagi vaadelnud. Kohus tugines otsuse tegemise l asjatundja arvamusele sõidukite tehnilise seisukorra osas sellel hetkel, kui tehti vaatlus, kuid lisas juurde enda subjektiivse seisukoha, et järelikult pidi vastav puudus olema ka juba tehnoülevaatuse ajahetkel. Asjatundja selles osas hinnangut ei andnud. Sisuliselt kasutas kohus tõendite hindamise asemel elulise usutavuse kriteeriumi, mis on lubamatu.

33. Samuti tugines kohus d M. K Tõnusoo süü tõendamisel tunnistajate ütlustele. üsitletud tunnistajatel puuduvad alikud teadmised. sõidukite tehnilise seisundi hindamiseks vaj

34. S us ei esitanud eid, mis kinnitaksid, et M. and A. Tealasele rahalisi üüdist tõend Tõnusoo is vahendeid tehnoülevaatuse teostamiseks. M Tõnu oma klientidele võimalus . soo andis e ülevaatus ära teha t, mis sisaldab nii ülevaatust ja isikud olid teadlikud, et selle teenuse ees ennast kui ka isiku teenust, kes ülevaatusel käib, tuleb tasuda. Samuti ei ole kaitsja hinnangul tõendamist leidnud, et M õnusoo ol . T nuks teadlik sellest, et D.B temale tasutud teenuse osutamise tasust maksab tehnoüle aatajatele väidetavalt altkäemaksu. v Vastupidiselt kinnita . vad jälitustegevuse käigus kuulatud telefonikõned seda, et M Tõnusoo polnud kunagi kindel, kas sõiduk ülevaatuse läbib alati püüdis ta selgust saada, ja mida oleks vaja veel teha,

12(28) et sõiduk ülevaat kõlbulikuks teha. üüdistatavad, kes kohtus ütlusi us S andsid , kinnitasid, et sõidukeid saadeti ka kordusülevaatustele.

35. Kaitsja analüüsib eraldi ka iga teo tõendatust ja jõuab kokkuvõtlikult järeldusele, et ei ole tuvastatud, et sõidukite tehniline seisund e võimaldanud tehnoülevaatuse ajal seda läbida, i samuti asjaolu, et tehnoülevaatuse eest anti altkäemaksu ega seegi, et M. Tõnusoo oleks tasunud A. Tealasele raha.

36. Kaitsja käsitleb ka süüdistust altkäemaksu vahend tõendamist ei ole amises ja leiab, et leidnud el süüdistuse väide, et sõiduk ei vastanud selle ülevaatuse toimumise hetk tehnonõuetele ning sõiduki ülevaatuse läbimise eest vahendas M Tõnusoo altkäema . ksu. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et M Tõnusoo ole . ks tasunud A. Tealasele mingitki raha.

A. Niinbergi kaitsja apellatsioon

37. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist Niinberg õigeks mõistmist ja A. talle etteheidetavates tegudes ning menetluskulude mist riigi süüteokoosseisu puudumise tõttu jät kanda. Ape ised. llatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgm

38. Maakohus kohalda

ja rikkus olulisel s vääralt materiaalõiguse norme t menetlusõiguse norme, mis viisid ni. Konkreetselt rikkus kohus isiku alusetu süüdimõistmise

põhjendamiskohustust, jättes vastamata ja analüüsimata

kaitseargumentidele

kaassüüdistatava e, tunnistajate ütlused ja olulised kirjalikud tõendid piisava põhjalikkusega t

. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud valikuliselt ja vääralt, kohtuotsus on sisuliselt põhjendamata – kohtu järeldused konkreetselt A. Niinbergi süü osas ei vasta kohtus tegelikult tuvastatud faktilistele asjaoludele. se pinnalt lahendanud iga Kohus on tõendite üldistu süüdistatava süü küsimused üldiselt nagu oleks tegemist ühe j a sama isikuga, andmata seejuures üldse kohtuotsuses vastu inbergile seid, kuidas konkreetne tõend puudutab A. Ni antavat süüteokoosseisu.

39. Süüdimõistev kohtuotsus vähemal Niinbergi osas rajaneb suuresti vaid süüdistuse t A. oletuslikel , mis ei rajane kohtus ega tuvastatud faktilistele väidetel uuritud tõenditele asjaoludele.

Kriminaalasja kohtueelses menetluses ega kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud, et A. Niinberg oleks süüdistuses nimetatud nelja sõiduki ülevaatuse tegemise eest saanud üldse mingisugust tasu või vara selle eest, et oleks ametiisikuna tunnistanud ta tehniliselt mittekorras sõidukid Niinberg ei ole sõlminud ei A korras olevateks. A.

. Tealase ega ka mitte ühegi kolmanda isikuga (sh sõidukite omanikega) mitte mingisugust ebaõiguskokkulepet. Selline süüdistuse väide on täielikult alusetu ja tõe Süüdistusest

ndamata. nähtuvalt võttis altkäemaksu vahendusel ja seda täpselt

A. Ni

inberg ainult A. Tealase kindlakstegemata summas. vaatamata tegevusele, Seega ka süüdistus ise, pikaajalisele jälitus e kku (huvitatud isikut), kellega i ole tuvastanud mitte ühtegi konkreetset sõiduki omani

A. Niinberg oleks sõlminud ebaõiguskokkuleppe, rääkimata altkäemaksu võtmisest. Esitatud süüdistus sellisel kujul on juba iseenesest ebamäärane.

40. Väidetavatest altkäemaksu andjatest (ka vahendaja D.B ) ei kinnita keegi altkäemaksu andmist konkreetselt A. Niinbe rääkimata konkreetsest summast. Samuti ei rgile, nähtu esitatud süüdistuses mida A. Niinberg jättis vastuteenena tehnilise ülevaatuse käigus t,

kontrollimata millised konkreetsed vead

lkaartidele kandmata. ja

A. Niinberg jättis kontrol

13(28) Kohus tugines A. N küll iinbergi süüditunnistamisel üldistavalt A. Tealase ütlustele, selg

itamata, mis osas need A. Niinbergi süüstavad.

41. Asja materjalidest nähtuvalt ei saa olla kahtlust selles, et A. Niinbergi poolt kontrollitavad sõidukid olid objektiivselt korras. Kohtu järeldus tehniliste testide manipuleerimisest on paljasõnaline ja oletuslik, mida ei kinnita mitte ükski asjas kogutud tõend. Seda lükkavad ümber ka tunni ütlused. stajate ja asjatundja

tehnilise Maakohus on ekslikult lähtunud ülevaatuse läbinud sõidukite ise seisukorra hindamisel nende sõidukite hilisemal tehnil vaatlusel avastatud puudustest.

42. Maakohus on lubamatult tuginenud käesolevas menetluses isikute üüditunnistamisel ka s jõustunud kohtulahenditele, mis on tehtud kelle asjad on käesolevast isikute suhtes, kriminaalasjast eraldatud.

43. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist põhjendab kaitsja järgmiselt. Kohtuotsusest ei selgu seaduslik alus, millele rajaneb s A. use üüdistuse etteheide Niinbergile, s.o siis tehnilise ülevaat teostajale. Ei ole konkretiseeritud asjak

ohase määruse normide rikkumist. Kõikide

A. Niinbergi süüdistuses nimetatud nelja sõiduki osas on mõõteseadmed fikseerinud nõutavad näidud ning kõik need on sätestatud normide piires. Käesolevas asjas on kõik n eed seaduse nõuded täidetud ning A. Niinberg on ka pädev mõõtja. Süüdistus ei ole vastupidist tõendanud.

44. Maakohus esitas kontr , et X -s kasutusel olnud Macha seadmetega oli ollimatu väite OÜ võimalik jab oma sellise väite vaid ühele näitele, testi tulemuse saamiseks manipuleerida ja ra nimelt ainuüksi sõiduki Volkswagen Passat ) piduritesti näitele. e üksik ja (SSSSSS Sellin pealegi ei se mitte kuidagi kahtluse alla X -s kasutusel olnud Macha kontrollimata väide a OÜ seadmete autentsust ja objektiivsust tervikuna.

A. Tealase apellatsioon

45. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus ja mõista D.B talle etteheidetavas kuriteos õigeks või, alternatiivselt, lõpetada kriminaalme Tealase suhtes seoses mõistliku netlus A.

menetlusaja möödumisega ning jätta menetluskulud riigi kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

46. Maakohus kohaldas otsuse tegemise kus l ebaõigesti materiaalõigust ja rik kriminaalmenetlusõigust. Tõendid ei kinnita seda, et D.B pani toime talle etteheidetava kuriteo. r Maakohus ei ole sellekohaste jä elduste tegemisel kõiki asjaolusid arvestanud ja on hinnanud tõendeid vääralt ning ei ole oma järeldusi veenvalt põhjendanud. ja valikuliselt

A. Tealasele süüdistuses teod on täielikult tõendamat etteheidetavad a, maakohtu sellekohased seisukohad on oletus . likud ega ole sisustatud tõenditele rajanevate faktiliste asjaoludega

47. Juba A. viitab Tealasele ja teistele süüdistatavatele esitatud süüdistuse sõnastus tõendikogumi puudulikkusele. Süüdistuse asjaolud on umbmäärased ega tugine konkreetsetest tõenditest ähtuvatele faktilistele asjaoludele. Süüdistuses ei ole märgitud, kuidas, mil n lal ja kus väidetava altkäemaksu üleandmine aset leidis. Süüdistus ö altkäemaksu versiooni nandmise skeem ei ole kriminaalasja materja d. 43 lide pinnalt tõendatud, vaid kõigest oletatu süüdistuse üheski ei ole märgitud altkäemaksuna antud s s nimetatud teost umma suurus, piirdutud on vaid lausega ,, : menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot”.

14(28)

48. Konkreetselt ei kinnita k , e D.B riminaalasjas kogutud tõendid t on ülevaatajatele edasi andnud hinnakirjast suurema summa, id toime ebaseaduslikud teod ja ülevaatajad pan teod pandi toime u saamisega. seoses altkäemaks Maakohus on jõudnud ebaõige järelduseni, et altkäemaksu vahendaja ja altkäemaksu võtja vahel andja, esines ekvivalentsussuhe, mida tõendid ei kinnita. Nõustuda ei saa A. Tealase ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisega.

49. Kohtuistungil üle kuulatud sõidukite omanike ütlustest nähtub, et nad kasutasid A. Tealase pakutavat sõidukite tehnilisele ülevaatusel toomise ja viimise ning ülevaatuseelset e väiksemate vigade kõrvaldamise teenust, mille eest nad A. Tealasele ka maksid. Seega

A. Tealasele sõidukiomanike poolt makstud rahasumma sisaldas endas ametlikku tehnilise ülevaatuse maksumust ja temapoolset sõidu i tehnilisele ülevaatusele toomise ja viimise ning k ülevaatuseelse sõiduki võimalike vigade kõrvaldamise teenuse maksumust. A. Tealase tegevus ei olnud vähimalgi määral konspireeritud. Ta ei valinud vähese liiklusega aega ega trajektoore, kus ta ei oleks kaameratesse võinud jääda. Hinnakirjale vastavat tehnoülevaatuse tasu ei saa va aha, kuna adelda altkäemaksuna. Ka ei saa altkäemaksuna käsitada ülejäänud r need summad anti A. Tealasele ülevaatusel käimise ja vajadusel sõiduki parandamise eest. Mitte ühegi u ega jälitustoiminguga ei ole saadud tõendeid A urimis- . Tealase poolt altkäemaksu andmise või vahendamise kohta.

50. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et OÜ töötajad X panid toime ebaseaduslikud teod. Kohtuistungil uuritud tõenditest nähtuvalt ol d süüdistuses nimetatud sõidukid ülevaatuste i käigu ras, mida tõendavad nii ülevaatuse testide sertifikaadid kui ka s tehniliselt kor Maanteeametist saadud sõidukite tehnoülevaatuste kontrollkaardid. õõteseaduse § 5 lg 1 M sätestab, et mõõtetulemuste jälgita us on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, v kes kasutab m valt õõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgita kalibreeritud. Tegemist on detailselt reglementeeritud tehnilise protsessiga kalibreeritud tehniliste seadmete abil. Kõikide süüdistuses nimetatud sõidukite osas on mõõteseadmed fikseer ires. Seega on inud nõutavad näidud ning kõik need on olnud sätestatud normide pi kõigi ülevaatuste puhul seaduse nõuded täidetud. Ülevaatused on teostatud pädevate mõõtjate poolt. Seega kõigi sõidukite puhul on olnud tegemist sertifitseeritud ja kontrollitud seadmete usaldusväärsete kontrollimiste tulemustega ning mõõteseadusele nõuetele vastavate toimingutega. Nimetatud ülevaatuse testide sertifikaadid ning sõidukite tehnoülevaatuste kontr

ollkaardid on objektiivsed tõendid, mida ei ole mingite muude tõenditega ümber lükatud.

51. Vaidlust ei ole selles - X , et kõik süüdistuses nimetatud sõidukid käisid reaalselt OÜ s Tallinnas

ja l bisid tehno XXX asuvas tehnilise ülevaatuse punktis ä ülevaatuse. Sõidukite tehnilise ülevaatuse läbimise kohta on nelja kuu vältel te jälitustegevust ning htud jälitustoimingutega kogutud andmed (protokollid ja nende lisaks olevad salvestised) on kohtuis l tungitel täies ulatuses uuritud. Salvestiste t on näha, kuidas sõidukid sõidavad ülevaatuse punkti juurde, sisenevad ja seejärel läbivad tehnilise ülevaatuse, s.o hakse te vajalikud kontrolltoiming levas ud, mille järel sõidukid väljuvad ülevaatuse punktist. Käeso kriminaalasjas ei ole ühtegi juhtumit, mil sõiduki ülevaatus oleks vormistatud ilma sõidukit reaalselt ja nõuetele vastavalt kontrollimata.

52. Seoses jälitustegevusega on tähelepanuväärne, et kuigi politseil oli kahtlus, et A. Tealase või OÜ töötajate poolt pannakse toime kurite usid, ei peetud arusaamatutel põhjustel - X s g

15(28) p

ärast ülevaatuspunktist väljumist kinni mitte ühtegi sõidukit (v.a matkimine). Samuti ei selgitat on aga asjaolu, ud välja, kuhu need sõidukid suundusid ja kellele üle anti. Eriti oluline et ühegi sõiduki puhul ei peetud vajalikuks kontrollida nende tehnilist seisukorda vahetult pärast ülevaatuse läbimist, vaid seda tehti mitmeid kuid, paljudel juhtudel rohkem kui aasta hiljem. l l hinnatakse tehn Sõiduki tehnilise ülevaatuse ilise ülevaataja poolt sõiduki tehnilist seis

ukorda just nimelt ülevaatuse teostamise ajahetkel. Kuna tehnilise ülevaataja poolt hinnatava sõiduki näol on tegemist kasutatava sõidukiga, siis tulenevalt sõiduki edasisest ekspluatatsioonist ja hoiutingimuste saa hiljem st tekkivatest täiendavatest kulumistest ei tuvastatud sõiduki tehnilist seisukorda samastada sõiduki tehnilise seisukorraga, mille tegi varem kindlaks

. E - X kasutusel olnud Macha pädev mõõtja i ole tõendatud, et OÜ s seadmetega olek puleerida. s võimalik testitulemustega mani

53. Lisaks X panid ebaseaduslikud teod toime seoses ei ole tõendatud, et OÜ ülevaatajad altkäemaksu saamisega i ole nõutaval viisil tõendat ehk ekvivalentsussuhe. E ud ega analüüsitud raha vastuvõtmist ja egusid ühendava toimepandud t koosseisutunnuse, s.o ekvivalentsussuhte olem X asolu. Kriminaalasjas ei ole kinnitust leidnud, et OÜ ülevaatajad panid ebaseaduslikud teod toime just ametliku ülevaatuse tasule lisanduvate summade eest. Puuduvad

X vaatajad ebaseaduslikud teod toime pannud just tõendid, nagu oleksid OÜ üle vastuvõetud raha eest, mitte vastutulelikkusest, heatahtlikkusest või usaldusest A. Tealase suhtes.

54. Käesolevas asjas on kohus tõendina lubamatult arvestanud ka kriminaalasjast eraldatud kokkuleppemenetlustes tehtud kohtuotsuseid. Kriminaalmenetlust ei viidud läbi mõistliku aja jooksul. S.G kaitsja määruskaebus

55. S.G kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotles tühistada Harju Maakohtu otsus S.G-lt s menetluskuludena 7255,20 euro väljamõi tmise osas ja vähendada väljamõistetava menetluskulu suurust kohtu äranägemisel, jättes osa menetluskuludest riigi kanda ning võimaldada süüdimõistetul menetluskulude tasumist 12 kuu jooksul. Kaitsja tugineb menetluse kestusele, S.G osale ja isiku majanduslikule seisule, mille osas ei esita kaitsja siiski täiendavaid tõendeid. Menetlus ringkonnakohtus

56. Tallinna Ringkonnakohtus 28. septembril 2023 toimunu sjad d istungil jäid kait apellatsioonide ebuse juurde ja palusid neid rahu istatavad toetasid ja määruska ldada. Süüd kaitsjate kaebusi. Prokurör vaidles kaitsjate apellatsioonidele vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata rahuldama . ning apellatsioonid ja määruskaebus ta RINGKON OHTU OTSUS NAK

57. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel eksinud materiaalõiguse või kriminaalmenetlusõiguse vastu määral, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise.

58. Esmalt hindab kolleegium M. Steini , A. Niinbergi ja A. Tealase kaitsja , M. Tõnusoo v id selle kohta Ringkonnakohus nendib, et äite , et süüdistus on liiga ebamäärane. süüdistuses

16(28) on praeguses asjas nimetatud kõik altkäemaksu andm (KarS § , võtmise (KarS § 294) ise 298)

ja vahendamise 296) koosseisu tunnuste aluseks olevad asjaolud. (KarS §

59. Esmalt sei tunnusena vara andmist. Vara nõuab seadus koos su üle määratlemine süüdistuses summana, mis on sel vähemalt 10 eurot, ei riku isiku kaitseõigust – juhul tuleb tõlgendada võimalikku kahtlust süüdistatava kasuks ja lähtu ö da vastavast nmiinimumsummast. Tegemist ei ole s se ebakonkreetsusega. üüdistu

60. Lisaks usest, et t teinud ametiisikutele heidetakse teona ette nähtub süüdist tehnoülevaatus vastutasuna raha saamise eest

sõidukite nõuetekohaselt kontrollimata jätmist ja sellele vaatamata kontrollkaardi ja registreerimistunnistus asta t. Kolleegiumi hinnangul ei e välj mis ole see va ametiisiku tegu peab olema piisaval konkretiseeritud (vt nt stuolus nõudega, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2020. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-7807/58, p 13). Seega ei ole asjakohased kaitsjate ited, et vä süüdistusest ei nähtu, millised konkreetsed puudused olid

ses ühel või teisel sõidukil või et süüdistu ei ole näidatud, et kontrollkaartides fikseeritud mõõt Kolleegium nõ etulemused ei vastanud tegelikkusele. ustub, et iseenesest ei ole võimalik süü e pinnalt järeldada distus ja tuvastada, kas ja millised puudused olid igal üksikul sõidukil välja toodud Maakohus küll käsitles tõendeid, mis viitavad , sest neid ei ole . sellele, et atu inesid erinevad tehnilised puudused tehnoüleva st läbinud sõidukitel tegelikult es ja probleemid, kuid selle kaudu kontrolli ti süüdistuse väidet, et tehnoülevaatusepunkti töötaja nõuetekohast kont Sõiduki tehnoülevaatusel nõueteko d rolli ei teinud. haselt kontrollima

ntrolli tegemist kinnitavate dokumen (kontrollkaardi ja ta jätmine ja seejärel ko tide registreerimistunnistuse) tamine väljas on seejuures ebaseaduslik tegu ka juhul kui sõiduk olnuks objektiivselt korras.

61. Erinevalt kaitsjate väidetust ei heideta süüdistuses ette, et tehnoülevaatuspunkti töötajad võimaldasid tehnoülev tust läbida sõi . Süüdistuse aa dukitel, mis muidu poleks saanud seda teha sõnastuse kohaselt rikete puuduste esinemise korral ei kantud „sõiduki tehniliste vigade, või neid kontrollkaardile ja tunnistati sõiduk tehniliselt korra a ülevaatuse läbinuks“ s olevaks j . Kuna süüdistuses ei väideta kindlas kõneviisis, et igal ülevaatust läbinud sõidukil olid sellised puudus pidanud maakohus seda ka ed, mis ei võimaldanud tehnoülevaatust läbida, ei tuvastama. Veelgi enam, A. Tealasele heidetakse ett sedagi, et ta andis a e ltkäemaksu muu hulgas ka nete hoidmiseks ö sõbralike suh tehnoülevaatuspunkti töötajatega, et säilitada ka tulevikus võimalust tulla tehnoülevaatuspunkti erinevas tehnilises seisukorras sõidukitega, mis se ehn

isundist sõltumata läbiks t oülevaatust.

62. Kuigi ehk dokument tsimises esitatud osas KarS § 299 lg 1 järgi ide võl süüdistuse viidatakse ka sellele, et kontrollkaartidele kant inevate i ebaõiged andmed sõidukutel es tehniliste puuduj

ki kohta te ääkide osas, ei kirjelda süüdistus tõepoolest iga sõidu ebaõige andmete sisu lugeda piisavalt konkreetseks teokirjelduseks. Samas , mistõttu ei saa seda nähtub süüdistusest ka sõidukite etteheide, mille kohaselt kontrollkaartidele ja registreerimistunnistustele kanti andmeid selle kohta, et s on utavas korras õiduk nõ kontrollitud, nagu saktid. Tegelikult aga selliselt kontrolli ei seda näevad ette vastavad õigu tehtud, vaid aktsepteeri A. Tealase

nende seisundist. ega on ti toodud sõidukeid sõltumata Se dokumendid

, et ile on tehtud ekohane võltsitud vähemalt osas, milles neist nähtub sõiduk nõuet kontroll. Seega ei ole süüdistus ebakonkreetne määral, mis välistaks süüdistatavate

17(28) süüditunnistamist. on süüdist iga teo puhul märgitud, tkäemaksu andja, Lisaks uses kes oli al (vahend ja, uda muu hulgas M. Steini kaitsja , et aja) ja võt mistõttu ei saa nõust väitega süüdistusest ei nähtu ult üle andis ja vastu võttis. , kes vara tegelik

63. Kaitsjatega tuleb siiski da selles, et m kohtu otsuse ehitus on nõustu aa üles ebaõnnestunud, kuna suur osa otsusest kujuta eringut, mida ei seostata samas vahetult b endast tõendite refere maakohtu tuvastatavate asjaoludega. sisu esitamine, kui samal ajal ei Selles mahus tõendite tehta selle kohta järeldusi, mab üle teksti ja häirib selle jälgitavust koor kohtuotsuse isegi siis, kui kohus tugineb vastavatele s

tõenditele üüdistatavate vastutuse analüüsimisel. Süüdistata te süü tõendatust kui sellist käsitleb maakoh ates otsuse leheküljest va us al 136. Selles osas märgib kolleegium järgmist. Suuresti vaidlustatakse apellatsioonides tõendite hindamist maakohtu poolt, viitamata konkreetsetele rikkumistele ja pakkudes alternatiivset versiooni sündmusest, kuid mõned kaitsjate väited väärivad siiski tähelepan u.

64. Apellatsioonides leitakse , et maakohus tugines isik

liselt) õigustatult ute süüd (osa kinnitava tõendina ikute (kaassüüdistatavate ekslikult teiste is ) suhtes tehtu kohtulahenditele, d sealhulgas ka

02 alusel kriminaalmenetluse l . Riigikohtu KrMS § 2 õpetamise määrustele praktika kohaselt

k

ei ole välistatud ühe kriminaalasja menetlusdo umentide, sh süüdistusakti, kohtuotsuse ja koht muu uistungi protokolli kasutamine teises kriminaalasjas tõendina – dokumendina KrMS 63 lg §

1 tähenduses. Nende dokumentidega saab aga tuvastada üksnes ütluste l tõenditest, millele tugineva ahknemist nendest lt loeti kohtuotsusega tuvastatuks kuriteosündmuse toimumine. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei ole teises kriminaalasjas tõendiks selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude kohta, kuna tegemist ei ole iseseisva teadmise allikaga, vaid kohtu hinnanguga selles kriminaalasjas kogutud tõenditele. Subjektiivne hinnang, olgugi, et kohtu oma, ei saa aga olla tõendiks faktilise asjaolu kohta. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-11, p 7.2 ja viimati 10. juuni 2022. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-437/725, p 70 ). Veel vähem saab selliseks tõendiks olla määrus, millega on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 aluse Seega rikkus maakohus selles osas oluliselt l. kriminaal Selline viga aga ei tingi iseenesest menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. süüdistatavate õigeksmõistmist süüdistatavatele etteheidetud teod leidnud tõendamist , kuna on ka teiste kriminaalasja . s kogutud ja kohtumenetluses uuritud tõenditega

65. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida, et kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei ole asjatund A. Ilvese sjaolude kohta ja ütlused kasutatavad vahetu tõendina tõendamiseseme a , kuid neid on ik kasutada võimal tehnoülevaatuse käi ja võimalike sõiduki gust te tehniliste puuduste nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16 tähtsusest arusaamisel. (Vt . märtsi 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-6698, p 17). Maakohtu otsusest nähtub, et asjatundja ütlusi kasutati muu hulgas selgitamaks raldust, sh nn Maha seadmete tehnoülevaatuse kor manipuleerimise ja vaatlusproto ingu protokollide pinnalt võimalusi kollide ning jälitustoim sõidukitel esinevate vigastuste olemust ja tähtsust tehnoülevaatuse korda. Maakohus andis seejärel enda h sõidukil puuduste tähtsusele. innangu esinevate

66. Puutuvalt k liialt istavad ja aitsjate etteheidetesse, et kohtuotsuse põhjendused on üld rajanevad oletustel

jendused on , märgib kolleegium järgmist. Võib nentida, et maakohtu põh kohati eloomuga (nt viidatakse kohati tunnistajatele , nimetatama tõepoolest üldistava is „ “

18(28) konkreetseid isikuid), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist kohtuotsuse põhjendamata jätmisega KrMS § p 7 tähenduses.

339 lg 1 Samuti viitab maakohus konkreetsetele tõenditele Kuna süüdis , mille pinnalt tema siseveendumus kujunes. tatavatele etteheidetavad teod on omavahel seotud (reeglina ühendab neid D.B kui altkäemaksu a i vahendaja, sageli ka ) miks maakohus ndja võ tutvus M. Tõnusooga , on mõistetav ka see, käsitles eri süüdistata tavaid tõendei vaid puudu d koos ja alustades A. Tealasest.

67. M. Steini kaitsja apellatsioonis leitakse , et kohtuliku tud kokkuvõtvalt l uurimisel ülekuula isiku mingu protokollid kokk kohta te ütlustest ega jälitustoi est ei nähtu ulepet vara üleandmise tehnoülevaatuse läbimise eest. A. Tealasele anti s emontimiseks ja õidukid üle nende r tehnoülevaatuse tegemiseks ning s Sõidukite vaat elle eest makstigi raha. lused on aga tehtud palju hiljem, mistõ äreldusi sõiduki seisundi kohta ttu nende pinnalt ei saa teha j t

ehnoülevaatusel.

68. Kolleegium nende detega ei . väi nõustu Võib nentida, et iga üksiku sõiduki kohta kogutud tõendite maht eraldivõetuna ei võimaldaks vähem süüdistatavate süüd

alt iga teo puhul tuvastada. Praeguses asjas on a ust seisukohast vaieldamatult oluline kaudsete ag tõenduslik tõend , mis võ ldab teha järeldusi süüdistatavate ite kogum ima

kohta modus operandi koostoimes kriminaalasjas tehtud kuriteo ma imistega Nimelt on tuvastatud, et A. Teala tk . se poole pöörduti tehnoüleva sõidukite või atuse korraldamise palvega puhul, mille omanik k utaja teadis

as või vähemalt pidas võimalikuks, et sellel esinevad tehnoülevaatust takistavad vead, rikke

26. oktoobri 2015. a pr , et d või puudused. jälitustoimingu otokollist nähtub näiteks M. Tõnusoo pöö

rdus sel juhu A. Tealase poole ja soovitas teda ka teisele inimestele l . Mõnel juhul oli tehnoülevaatus sõiduki müügi tingimuseks, s.o M. Tõnusoo lubas sõidu kit müües korraldada ka selle ülevaatus , sh ka tulevikus, mitte ainult enne müüki e (vt nt süüdistatavana üle kuulatud ütlusi RN ). A. Tealasele

üleantav vara oli iga sõiduki puhul sisuliselt (70-80 eurot),

ühesugune välja arvatud juhtudel, mil tegemist oli tema või M tuttavaga ukiga, millisel juhul isikult vaid . Tõnusoo või M. Tõnusoo müüdud sõid võeti ü üleantavat ra mõjutada konkreetse sõidu levaatuse tasu. Seega ei saanud hasummat ki puhul vajadus seda remontida. ei teinud ninnapakkumust eg danud D.B ö klientidele h a näi konk . Alt reetsete tööde maksumust, seda ühelgi korral ei küsitud käemaksu andmises süüdistatavatena ülekuulatud isikute ütlus läbivalt

test ilmneb , et nii andja kui ka A. Tealase arusaam oli, et see on evaatuse tegemise eest ja andjatel oli usaam et selle „tehnoül “ ar või info, isiku kaudu saab tehtud (vt sellega s

tehnoülevaatus eoses näiteks süüdistatavana üle kuulatud TN, RL ja

. IJ ütlusi) Mitme sõiduki puhul oli täiendavaks lüliks ö vahendas A JŽ, kes n- . Tealase teenuse (nt nn Arutech puhul). korral ei hoiatanud D.B id sõidukite Ühelgi sõiduki omanikku või kasutajat hnoülevaatus ei , et teenus ei pruugi olla tulemuslik ehk siis te pruugi õnnestuda. Vastupidi, a endasid ltkäemaksu andmises süüdistatavad isikud välj ülek läbivalt uulamisel arusaama, et A. Teala pidi kindlasti e tehtud saama. sega tehnoülevaatus Võttes arvesse A. Tealase enda , et tal e ütlusi selle kohta i olnud kindlat võimalust sõidukit kontrollida, vaid tegi seda vaid aeg-ajalt, kasutades nt da, ei saanuks A. JŽ või AM tööko Tealasel olla sellist kindlust, kui tal puuduks tehnoülevaatajatega vastav kokkulepe. Liiati ka 2015-2016. aastatel ei oleks saadav summa (reeglina 30 eurot) üldteadaolevalt võimaldanud sõidukile vähegi arvestatavat remonti teha ka A. Tealase töö

, katmaks seejuures aega.

19(28) Vähemalt ühel korral (matkimisel) küsis D.B 5 eurot aatuse juurde juba tehnoülev käigus, selgitamata selle kulu tähendust.

69. Seejuures on tuvastatud, et D.B pöördus tehnoülevaatuspunkti reeglina vahetult pärast sõiduki saamist ö remonditöö võis tema enda sõnul seisneda maksimaalselt sõiduki ja n-

ilmsete puuduste varjamises. toga vahetult Mõnel juhul tuli klient koos au tehnoülevaatuspunkti juurde, kuid sisse sõitis sellega ikkag D.B (nt puhul), kes i IJ kasutas seejuures vaid ühte kindla süüdistuses nimetatud tehnoülevaatuspunkti sõltumata t

, sõiduki a ja süüdistuse per sukohast ioodil (A. Tealase puhul aprill 2015 - aprill 2016) 39 korral.

70. Oluline on, et A. Tealasega eksisteeriva kokkuleppe (ekvivalentsussuhte) tõttu aktsepteerisid süüdistuses nimetatud ametiisikud (sh M. Stein ja A. Niinberg) tema toodud sõidukeid sõltumata nende tegelikust seis kord väikse rahasumma undist, saades selle eest iga (vähemalt 1 Ühtlasi on täht

0 eurot). is, et A. Tealase pakutava ntuse vahenduse ö tehnoülevaa puhul ei olnud tegemist n-ö avalikult pakutava teenusega, vaid tegemist oli maakohtu tuvastatu kohaselt A. Tealase ja sugulaste ja tutvusringkonnaga

M. Tõnusoo , mõnel juhul ka

M. Tõnusoo klientidega. Seda kinnitas ka D.B ja M id . Tõnusoo oma ütlustes.

71. Kolleegiumi hinnangul on seejuures põhjendamatu M. Tõnusoo kaitsja etteheide, mille kohaselt maakohu

avalt j gu protokollidest s tõlgendas meelevaldselt ja süüst älitustoimin n t , sh A. T äh uvaid kõnesid ealase ja M. Tõ ringkonnakohtu hinnangul nähtub nusoo vahel. Ka nendest kõnedest, et M. Tõnusoo oli teadlik sellest, et D.B saab kindlustada tehnoülevaatuse läbimise sõltumata sõi duki seisundist, milleks ei ole muud selgitust, kui altkäemaksu andmine ti ilmneb see näiteks 26. oktoobri 2015. a jälitustoimingu . Selges protokollist, mille kohaselt 16. mail 2015 toimunud vestlus se, et ei es nendib M. Tõnusoo ka i tea, kas tasub minna, tal mootor puterdab ja summuti ( sumps ) on kehva, „ “ äkki ei hakka tulema ja k . S ise käi s enne töökojas eejuures viis M. Tõnusoo sel päeva tehnoülevaatuspunkti ühe auto ja kutsus sinna ka oma poja RP. Selle peale D.B ütleb, et teeme ära ja siis on aega töökojas käia Seejuures järgmisel päeval ütleb . toimunud vestluses ga RL

D.B

-ga, see oli nagu , et reedel passis päev otsa seal, läks veel Mersudega ja Audi 80 rallikas, summuti pani „lörr- . lörr“ Audi 80 registreerimismärgiga KKKKKK ostis 2015. aastal RPlt A. Teearu, kes andi

vitunud, s ütlusi selle kohta, et sõiduk ei käi olid õlilekked ja pidurid ei tööt hästi t jäli rotokollist nähtub näiteks anud eriti . Samas tustoimingu p

, et 28. mail 2015 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja ütleb, et eha ülevaatust Volkswagen Gol oleks vaja t file, millel on CO paigast ära. Edasi toimub suhtlus RP, M. Tõnusoo ja A. Tealase vahel, mille tulemusena S viiakse sõiduk ülevaatusele. õiduki Volkswagen Golf reg märgiga istreerimis CCCCCC

1. juunil tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt toimus korraline ülevaatus 2015 X -s. S

OÜ amal päeval aga helistab M. Tõnusoo VRle ja oma poisi Golfi kohta, sest keegi tahab seda osta küsib „ “ , kuid selle mootor ei tööta korralikult ja ilmselt on vaja vahetada bensiinipump. RP 2015. aastal müüs selle sõiduki AKle, kes andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi selle kohta, et tehnoülevaatus tehti võrdlemisi vahetult enne ostu ja järgmisel päeval viis ta sõiduki tuttavale autoparandusse ülevaatamiseks, kes ütles, et Need tõendid tuleks vahetada summutitoru ja piduritoru. lükkavad ümber M. Tõnusoo ja A. Tealase süüdistatavana antud ütlused selle kohta, et sõiduk oli mõeldud „ “ ei olnud tehnoülevaatuse tegemise hetkel mida RPle ehitamiseks ja sellel gi

20(28) viga. Viidatud j tustoimingu protokolli kohaselt toimuvad sisult analoogsed vestlused M. äli Tõnusoo ja A. Tealase vahel ka teiste sõidukite puhul, kus M. Tõnusoo pöördub A. Tealase poole nrraldamiseks. ö probleemsete sõidukite tehnoülevaatuse ko Seejuures ütleb M. Tõnusoo ise sõi nikele sedagi, et nad jä duki oma taks raha autosse (nt puhul nimetas M. TN Tõnusoo ise asjakohaseks summaks 70 eurot, mis viitab sellele, et ta oli igati teadlik A. Tealase teenuse maksumusest ).

72. Nii M. Steinile kui ka A. Niinbergile e kohaselt ette O X atena heideti süüdistus Ü töötaj altkäemaksu võtmist erinevatelt isikutelt A. Tealase vahendusel või A. Tealaselt endalt. M. Steinile heideti ette altkäemaksu võtmist 15 korral ja A. Niinbergile 4 korral. Maakohus tuvastas veatult, et tegemist oli ametiisikutega K

288 t s. arS § ähenduse

73. M. Steinile heid akse e ja ajal et tte altkäemaksu võtmist järgmiste sõidukite osas : 21.05.2015 Peugeot Boxer reg nr YYYYYY; 23.05.2015 Volkswagen Touran reg nr MMMMMM; 01.06.2015 Volkswagen Golf reg nr 03.06.2015 Nissan Patrol GR CCCCCC; reg nr XXXXX 05.06.2015 Mercedes-Benz S 320 CDI reg nr ; VVVVV; 06.06.2015 Audi 80 reg nr SSSSSS 03.07.2015 Volkswagen Caddy Kasten reg nr HHHHHH 15.07.2015 ; ; Citroën Xantia reg nr 24.08.2015 Volkswagen Transporter reg nr AAAAAA 10.09.2015 JJJJJJ; ; Peugeot Boxer reg nr 555555 30.09.2015 Ford Transit reg nr RRRRRR 05.11.2015 Volkswagen Passat ; ; reg nr 444444 07.11.2015 Opel Vectra reg nr 333333 04.01.2016 Volvo V70 reg nr 00000 ; ; ; 15.04.2016 Volkswagen Golf reg nr 999999. Nende ta vahetult A. sõidukite puhul võttis Tealaselt alt Volkswagen Touran reg nr

Audi 80 reg nr käemaksu MMMMMM ja SSSSSS, teiste sõidukite puhul tegutses D.B al

tkäemaksu vahendajana.

74. M. Steini kaitsja apellatsioonis viidatakse sellele, et maakohtu viide kuriteo matkimisega saadud andmetele ei ole asjakohane, sest matkimisel osalenud kolmest ei kahe sõiduki puhul olnud ülevaataja M. Stein M. Stein oli tehnoülevaat . aja Volkswagen Passat reg nr 444444 puhul, kus tegemist oli kuriteo matkimisega. e neva vaatlusega (21. oktoobr Selle sõiduki el i 2015. a vaatlusprotokoll), Progates ja ud OÜ tehnokontrolliga tehnoülevaatusele järgnen ostueelse kontrolliga (Elke Auto AS-s 10. novembril 2015) tuvastatud mitu ohtlikku viga, sh ei töötanud nõuetekohaselt pidurisüsteem amata läbis sõiduk tehnoüleva

. Sellele vaat atuse ühegi märkuseta is esitatud väidetele sõiduki äbisõidumeeriku . utuvalt apellatsioon Pu l

erinevate näitude kohta leiab kolleegium, et ainuüksi selle pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oli erine

tus tehn vate sõidukitega. Tähelepanuväärselt näh oülevaatuse andmetest, et sõiduki esitas kontrolliks omanik , kuigi 22. veebruari 2016. a MK jälitustoimingu protokollist nähtub, et sõiduk üle A. T anti ealasele, k ski sellega es pöördu ülevaatusele. A. Tealasel mis erines n- , e anti üle 70 eurot, ö ametlikust tasust 30 euro võrra seej tustoimingu protokollist, et D.B spunkti uures nähtub jäli sai sõiduki tehnoülevaatu läheduses ega teinud sellega mingeid (remondi)toiminguid. Tehnoülevaatuse käigus toimub seejuures vestlus pidurite teemal, kus t n selt. öömees kinnitab, et pidurid ei tööta õuetekoha Samas vastasid nritesti tulemused -s ja ö pidu nõuetele (seda vaatamata eelnevalt Progates OÜ seejärel Elke Auto AS-s saadud ebarahuldavatele tulemustele) ja Ka sõiduk lubati liiklusesse. D.B ise kinnitab kohtuistungil antud ,

ütlustes et sõidukil ei töötanud pidurid nõuetekohaselt ja see lasti läbi „usalduse p “ innalt . Selline usaldus viitab ringkonnakohtu hinnangul aga just ekvivalentsussuhte olemasolule ehk püsivale kokkuleppele A. Tealase ja

21(28) tehnoülevaatuse töötajate, s.o konkreetsel juhul M. Steini vahel selle kohta, et sõidukeid nõuetekoha ja väljastatakse sõltumata sõiduki selt ei kontrollita seisundist otsus tunnistada sõiduk nõuetekohaseks.

75. Kuigi selle teo puhul ei ole kogutud vahetult selle kohta, et M. Stein sai tõendeid

A. Tealaselt vara sellise otsuse tegemise eest, viitab sellele esmalt teise jälitustoimingu käigus ilmnenu. Nimelt tuvastas maakohus, et 19. aprillil 2016 toimetatud kuriteo matkimisel, mida tehti sõidukiga VW Transporter DDDDDD, sai tehn aj oülevaat a AM, kes on analoogse teo ehk A. Tealaselt ja tema vahendusel altkäemaksu võtmise eest süüdi mõistetud

kokkuleppemenetluses, 15 eurot. 3. mai 2016. a j protokollist älitustoimingu nähtuvalt anti matkijale sularaha 85 eurot ja sõiduk ning matkija võttis ühendust A. Tealasega, misjärel kohtuti X OÜ tehnoülevaatuspunkti juures, kus D.B küsi ülevaatuse tegemise eest 80 s eurot. Tehnoülevaatuspunktis tehnoülevaataja märgib, et auto ei tööta, pidur eid on natuke, m kontrolli edasi.

isjärel teeb D.B küsib matkijalt 5 eurot juurde ja märgib, et sõiduki mootor töötab halvasti. pärast tanklas käimist ja sigarettide ostmist võeti AM peeti kinni ning temalt ära matkijale antud rahast 10 eurot ja tanklast matkijale antud rahast 5 eurot, A. Tealas -eurost ja kolm 10- X elt võeti ära kaks 5 eurost kupüüri, mille ta sai matkijalt ja OÜ kassast leiti kolm matkijalt saadud 10- anti matkijalt saadud rahast 85 eurost kupüüri. Seega eurot X sasse eurot, OÜ kas D.B dale 40 eurot ja

-eurose eest ostis kaks võttis en AM jättis endale 15 eurot, millest 5 pakki sigarette.

76. Ka selle sõiduki puudusi, mis ei võimalda tehnoülevaatust läbida, nuks on tuvastatud

13. aprilli 2016. a endi vaatlusprotokolliga. Prog

7. aprilli 2016. a tehtud asitõ ates OÜ

kontrolli tulemustel on näha tehtud testide tulemusi ning on välja toodud olulistest puudustest, et signaal puudub, tagumine stange, vasakus küljekarbis auk, tagumised uksed ei käi lahti, šar x4, heitgaasid ei vasta nõuetele niirid , salongi roolialune plastik on puudu, puudub vahesein, tagumised kojamehed, keskmise istme peatugi on puudu ning väheolulistest puudustest oli välja toodud esimese stange liigendid, esiklaas ja parem tuli tuhmunud .

21. apr 2016 tehtud tehnokontr

illil TRK Värvid OÜ olli kaardist nähtuvalt tuvastati sõidukil

7 väheohtlikku Sõiduki Volkswagen Transporter puudust ja 12 ohtlikku puudust. registreerimismärgiga tehnoülevaatuse andmete väljatrüki koh DDDDDD OÜ X aselt esitas sõiduki ülevaatusele uigi jälitustoimingu MK (k protokolliga on tuvastatud, et seda tegi D.B .) 19. aprilli 2016. a

, lisatud oli ka AM otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras tes

Veenvad ei ole seeju

tide väljavõte. ures süüdistatava

A. Tealase ütl , et ülevaataja sai toimingu käigus sõiduki pidurid korda ja used selle kohta AM tema ei andnud talle mingit raha. Esiteks ei selgita see mu tehnilisi id sõidukil esinenud puudusi. Lisaks leiti lt ra , mida matkija andis A. Tealasele ( leiti AM hakupüüre ülejäänud raha vastavalt OÜ X kassast ja A. Tealaselt).

77. Maakohus viitab asjakohaselt ka varem, s.o 14. oktoobril 2015 tehtud kuriteo matkimisele idukit Honda Accord 888888, mille tehno levaatust toimetas , mil kasutati sõ ü samuti AM. Ka se dukit oli eelnevalt vaadeldud (21. septembri 2015. a vaatlusprotokoll) da sõi ja vaat mitmeid olulisi tehnilisi vigu. Vastavaid b ka 12. lusprotokollist nähtus puudusi tõenda augustil 2015 tehtud Veho Eesti O hnili aatuse kontroll koos testilehega ja 15. Ü te se ülev oktoobril 2015 Elk - ne kontroll. Ka a e Auto OÜ s sõidukile tehtud ostueel sjatundja ütlusi

22(28) arvesse uvastatud puudus on sellis võttes nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et t ed ed, mis ei tehn s da (ABS rikketuli, esisilla probleemid, seisupiduri võimalda oülevaatu t läbi mittenõuetekohane töö või vähemalt pidanuks nad olema märgitud kontrollkaardile. Jällegi )

nähtub OÜ andmete väljatrükist, et sõiduki esit ikult näh X as kontrolli lt, kuigi tegel MV tub

18. veebruari 2016. a tustoimingu protokollist, et seda tegi D.B . Sellest st jäli tõendi nähtub seegi, et A. Tealasele anti üle 70 eurot, k igi ta ei teinud remonttöid ega pidanud u sõidukiga kaugele sõitma.

78. Kokkuvõttes nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et kolmel korral, eri aegadel ja autodega seotud , et v tuvastatud hulgaliste tehniliste juhul nähtub ahetult enne ja pärast probleemidega sõidukid läbisid tehnoülevaatuspunktis ülevaatus ilma märkusteta ja OÜ X

t seda siis, ukid vi kui sõid is sinna D.B , kes küsis kuriteo matkijatelt selle eest tasu, mis ületas peaaegu kahekordselt hinnakirja järgset hinda Tõepoolest ainult ühel juhul (40 eurot). ja seda puhul on tuvastatud konkreetselt raha vaataja k amas AM jõudmine tehnoüle ätte. S ühelgi juhul ei kaasnenud A. Tealasel tusele kulusid (nt sõiduki viimisega tehnoülevaa remondiga seoses) imisel, millest saab teha ega tekkinud ka probleemi tehnoülevaatuse läb järelduse, et aadud raha üleandmiseks tehnoül kokkulepe osa s evaatajale eksisteeris ka M. Steini puhul. Seda kinnitavad k

a teiste sõidukite puhul kogutud tõendid.

79. Selle kohta, et M. Steini kontrolli tehniline seisukord oli puudulik, andsid tud sõidukite ütlusi näiteks sõidu nn Arutechi kite puhul (YYYYYY, 555555, , lisaks

RRRRRR AM kontrollitud auto PPPPPP) neid kasutanud autojuhid (MI, , kes kinnitas muu hulgas, AB RV – et nägi ühel korral le üle ümbriku, õi , kuidas juhataja andis JŽ RV) ja ka JŽ ise. Nende s dukite puhul on neid toodi just

kotta Eesti eri paigust (nt ka Valgast tähelepanuväärne, et JŽ töö – RRRRRR -Virumaalt ) ning korraldas

A. Tealase kaudu. ja Lääne

– PPPPPP JŽ tehnoülevaatust Võttes arvesse, et sõid enda ütluste kohase ukitel olid professionaalsed juhid ja JŽ lt ei soovinud Arutechi esindaja ehk maksta isegi vajaliku remondi eest, ei ole lisaks s dukite JH õi halvale tehnilisele seisundile muud loogilist seletust sellele, miks vajas, et JH JŽ korraldaks t ja o ma selle eest lisaraha. A. Tealasele „ “ tehnoülevaatus li nõus maks üleantavad summad olid ütluste ko gu teiste sõidukite p JŽ hase samasugused na lt uhul, 70-80 eurot, need oli ümbrikutes autodes sees, tõi autojuht innitas oma ütlustes ka . Seda k

D.B

letav ra

, väites küll, et tehnoülevaatuse teenuse hinda ü ha (30 eurot) jäi talle endale. JŽ JŽ

kohaselt soovis seejuures , et just t k tust ja ütluste JH öökoda orraldaks tehnoülevaa

kartis, et kui ta poleks seda teinud, siis Arut

Seejuures e ech oleks läinud teise töökotta. i soovinud ülevaatus e põhjust arvata, et D.B ele minna ka JŽ ise. Samuti ei ol pidi tegema sõidukitele täiendavat remonti, kuna need toodi remondiks JŽ . Viimas koostoimes j itustoimingute protokollidega töökotta e ütlustest äl nähtub seegi, et D.B ei te remontimisega ega tundnud ka si

gelenud sõidukite suliselt huvi sõidukite tehnilise seisukorra vastu.

80. Selles kontekstis on oluline 21. 2016. a imingu protokoll, mille kohaselt märtsi jälitusto

21. septembril 2015 kell 12.58 helistab

A. Tealasele, k JŽ ellele räägib, et neil on buss, kere tegi ära ja selle võib üle värvida kui selle üles tõstis ja altpoolt vaatas on see täielik , aga , katastroof, ühe külje keevitas normaalselt kokku, aga rohkem ei taha keevitada, karbid on lahtised, esikettaga on ka jama, et pidurid normaalselt. D.B kinnitab evastu, et töötaks se kindlalt saab läbi ülevaatuselt tehno . Kolleegiumi hinnangul kinnitab selline vestlus, et

23(28) D.B sai garanteerida ilmselgelt bimise ainult halvas seisus sõiduki tehnoülevaatuse lä oma kokkuleppe kaudu isikutega, kellel omakorda ei olnud muud tehnoülevaatuspunkti ameti põhjust aktsepteerida ta, kui saadava selliseid sõidukeid ja jätta nende puudused märkima altkäemaksu eest. Muid selgitusi ei ole M. Stein andnud ka kohtumenetluses, keeldudes ü Sideettevõtjalt tluste andmisest. saadud andmete protokollidega on tuvastatud, et kui oli vaja viia Arutech sõiduk ülevaatusele toimusid kõned JŽ, Arutechi ja A. Tealase vahel z(vt jalt saadud andmete protokoll)

13. oktoobri 2016. a sideettevõt , mis kinnitab tõsiasja, et tehnoülevaatust pidi korraldama kindlasti A. Tealase kaudu talle sobival ajal.

81. Mä JŽ rkimisväärselt suunas ka teisi sõidukeid tehnoülevaatusele A. Tealase kaudu, mille puhul toimis sarnane skeem. Seda kinni

tas süüdistatav JŽ oma ütlustes ka ise, selgitades, et tegemist oli tema klientide auto ele pidi tegema dega, mis jäid tema töökotta ja mill tehnoülevaatuse. Näiteks sõi nähtub märtsi

duki 333333 puhul 21. 2016. a jälitustoimingu protokollist, et 5. nove

A. Tealase vahel, kus

mbril 2015 toimub kõne JŽ ja JŽ ütleb, et on „üks romu teha. “, millele vaja tehnoülevaatus D.B ütleb, et on vaja 70 euro ja t JŽ lisab, et küsib siis 80, et talle endale jääb ka 10 eurot. Seejärel toimuvad el kõned ja

ve tehnoülevaatuseni jõutakse alles 7. novembril 2015, kuigi JŽl on sellega kiire. D.B ei uuri sõiduki ütluste seisukorra kohta ega tee ise mingit ettepanekut seda parandada. JŽ kohaselt keeldus ta ise kategooriliselt vaatusega gelemast eisis tema tehnoüle te , kuid sõiduk s juures ligi kuu aega. Seega oli l JŽ kindlasti vaja, et tehnoülevaatus toimuks just A. Tealase kaudu, mis viitab mise ja vahendamise koostoimes teiste tõenditega altkäemaksu and kokkuleppele. 10. detsembri 2015 , mis toimus 7. . a varjatud jälgimise protokolli kohaselt novembril 2015, viibi vaid ligi 15 minutit. s sõiduk tehnilise ülevaatuse punktis Süüdistatav D.B väitis oma ütlustes, et ei mäleta sellist sõidukit. Sõiduki tehnilise ülevaatuse andmetes , et , kellele oligi t nähtub selle viis läbi M. Stein selle teoga seoses esitatud süüdistus altkäemaksu võtmises.

82. Lisaks saadetud autodele tegi M. Stei

3. juunil 2015 ka nt JŽ n tehnilist ülevaatust TN TN

Nissan Patrol GR reg nr XXXXX sõidukile . tunnistas

süüdistatavana ülekuulamisel teadmist sellest, et osa antud rahast (70 eurot) läheb altkäemaksuks, kuid pidas summat väikseks. Ta selgitas, et pärast süüdistuses kirjeldatud juhtumeid käis tehnoülevaatusel ise, sest auto oli korras. Seega vähemalt kaudselt tunnistas TN, et

A. Tealase teenuse ei olnud tehniliselt korras. s id kasutas ta siis, kui sõiduk TŠ õiduk VW Golf läbis tehnoülevaatuse , tehnoülevaataja X OÜ-s 15. apr l 2016 illi

M. Stein (lisaks ka 2015. aastal aja oli , kelle osas on kriminaalmenetlus , kui tehnoülevaat GB eraldatud). t atavana andis kahel korral A. Tealasele 70 TŠ unnistas süüdist ülekuulamisel, et eurot tehnoülevaatuse läbimise eest Teisel korral olid süüdistatava sõnul sõiduk . il vaid pisivead, kuid ikkagi tahtis kindlus . „ t, et läbi saab“

83. Iseenesest võib nõ nides esitatud väite a, et paljusid süüdistuses ustuda apellatsioo g nimetatud sõidukeid, v.a neid, mida kasutati kuritegude matkimiseks, vaadeldi vahetult mitte pärast nende kontrollimist tehnoülevaatuse käigus X OÜ-s, vaid hiljem, seega ei saa tehnilist seisundit va sustada tehnilise s ajal. Siiski saab nende atluse ajal võrd eisundiga tehnoülevaatuse vaatlusprotokollide andmeid kasutada kaudse tõendi on märkimisväärne, et na. Muu hulgas paljudel aasta i poolteist hiljem vaatluse ajal mitmeid tehnilisi võ vaadeldud sõidukitel esines probleeme ja mitmed neist (nt Arute idukitest) olid lammutatud. Kuigi i tehnilin ch sõ sõiduk e

24(28) seisund võib aasta jooksul muutuda, viitab mitme sõiduki seisund sellele, et puudused tekkisid pikema aja jooksul. Tuleb nõustuda maakohtu tuv ga, et näiteks läbiv astatu korrosioon ja paljud muud ohtlikud vigastused tavakasutuse puhul ta ei teki sõidukil üldjuhul ka ühe aas jooksul

muu hulgas

– on tavapärane tehnilise ülevaatuse tähtaeg

1 aasta. -Benz 111111 vaadeldi 19. mail 2016 ja sellel oli hulganisti tehnilisi Näiteks Mercedes probleeme nii va oste kui ka piduritega läbi ro , kuigi sõiduk läbis tehnoülevaatuse

9. novembril 2015 aja ). Peugeot Boxer YYYYYY ilma märkusteta (tehnoülevaat AM (üks Arutechi autodest vaadeldi 3. novembril 2016 roostetanud j ) , jällegi on auto läbinisti a mootoriruumis Maanteeameti , et Eco Grou

on õlilekked. vastusest nähtub p OÜ ostis selle

20. septembril 2016 ja lammutas, mis viitab auto halvale seisundile ostu ajal. Samas läbis sõiduk tehnoülevaatuse 21. äheohtliku veaga noülevaat mai 2015 vaid v ( h te aja M. Stein). Kaitsja küll esitas kohtule tõendi, et sõiduk läbi ülevaatuse 18. mail 2016 E Tehno OÜ

- -s, kuid sõiduki ülih mõned kuud hiljem viitab sellele, et sõiduk alb seisund vaid ei pruukinud ka siis tegelikult olla tehniliselt korras. l

6 ja siis olid TŠ e kuuluvat sõidukit vaadeldi 18. mail 201 sõidukil järgmised vead: sõiduki parempoolse esitule klaasil on läbiv auk, vasakpoolse tagumise ukse alumisel äärel on korrosioonikahjustused, vasakpoolsel tagumisel tiival on pindmised korrosioonikah

justused, parempoolse esistange iluvõre all on stanget läbiv piki mõra ning vasakpoolse esitule vasakul all servas on mõra. Ükski nendest ei ole märgitud aprillis 2016 tehtud aja M. Stein). Lisaks peab kolleegium ülevaatuse käigus (tehnoülevaat vajaliku

atuse ks märkida, et kaitsja esitatud tõend, mille kohaselt TŠ sõiduk läbis tehnoüleva ka 2017. aastal ei mõjuta kuidagi tõsiasja, et kuu aega pärast ülevaatust 2016. aastal tehtud

olid s nt esitulede vigastused rosioonikahjustused, mida õidukil ja nähtavad kor tehnoülevaatusel kontrollkaardile ei märgit mille puhul olnuks tegemist vähemalt ud

ja väheohtlike vigastusega.

84. A. Niinbergile heidetakse ette ja ajal altkäemaksu võtmist järgmiste sõidukite osas 21.09.2015 Volkswagen Transporter reg nr 222222 01.10.2015 Volkswagen Golf ; reg nr 07.10.2015 Chrysler Sebring reg nr FFFFFF 07.10.2015 Volvo V70 ZZZZZZ; ; reg nr WWWWWW. Kõigi nende sõidukite nähtub tehnoülevaatuse andmetest, et seda tegi just

A. Niinberg. Tema kaits kohta, et A. Niinbergi juures ja leiab, et ei ole tõendeid selle ülevaatusel käinud sõidukite olnuks mõni tehniline probleem, mistõttu ei ole alust arvata, et l tehnoülevaatuse eest anti ka altkäemaksu.

85. Näiteks Volkswagen Transporterit puudutavas osas andis RL isel süüdistatavana ülekuulam ütlusi selle kohta, et sõiduki õline

mootor oli

summutis oli auk. Ta selle Viljandist ja tõi Tallinna, et teha tehnoülevaatus, tee peal kukkus summuti lahti, kuid sai seda kuidagi tagasi. Süü oleks selline sõidu ü läbi distatav tunnistas, et tema hinnangul ei k levaatusel saanud, aga A. Tealase teenust kasutades seekord sai, maksma pidi 80-100 eurot . RL ei tunnista küll otsesõnu altkäemaksu, väites, et ei tea, kuidas siiski õnnestus sellise sõidukiga tehnoülevaa ust läbida, kuid tema kirjeldusest ähtub selgelt, et t n tegemist ei olnud tehniliselt nõutavas korras sõidukiga ja A. Tealase poole pöördumine ja raha maksmine oli just sellega s tud. eo

86. Volkswagen Golf

dukiga. Seejuures 21. tehnoülevaatuse puhul oli jällegi tegemist JŽ sõi novembri 2016. a temale esitatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis AS

25(28) fotode seast ära isiku, kellele müüs 2015 aasta kevadel enda endise abikaasa JŽ kui O auto Volkswagen Golf reg. märgiga ütluste kohaselt ajal, mil ta sõi müüs, ei ZZZZZZ.

AS

duki

olnud see liikumisvõim ne, katki oli kütusepump, mille väljavahetamine olnuks liiga kallis. eli SS ütluste kohaselt töötas ta tööko müüs JŽ jas ja teab, et vend

AS JŽle rohelise Volkswagen Golfi, mis kuulus ve oli halvas korras, kuid tegi selle enamnnanaisele. Sõiduk JŽ vähem korda ja müü nähtub tehnoülevaatuse väljatrüki kohaselt, et sõiduki esitas 1. s edasi. Samas oktoobril 201 . 21. 2016. a otokolli

5 ülevaatamisele just AS märtsi jälitustoimingu pr st nähtub, et

1. oktoobril 2015 toimuvad vestlus

ja A. Tealase vahel, milles palub A. ed JŽ t nähtub, et JŽ Tealase abi ülevaatuse tegemiseks (vaja on ajutiselt autosse panna A. Tealase aku) ja D.B pöör ehnoüleva väitis, et A. Tealase te dub selle autoga t atuspunkti. Seejuures JŽ enuse hind oli 10-15 eurot roh hind, aga D.B kinnitab, et sai selle kem, kui ülevaatuse töö eest

30 eurot. Seega on tlused selles osas vastuolus. Kol nende ü leegium leiab, et sellest võib järeldada, et tegelikult sai ka siin D.B oma n-ö tavapärase teenustasu 30 eurot, millele lisandus veel 10- Seega ei ole usutavad selgitused selle kohta, et ta

15 eurot altkäemaksuks. JŽ töötab üksi ei soovinud ise kliendi autodega tehnoülevaatusel kä a ja tema töötund o , i n kallim, kui A. Tealase teenus. Nimelt ei olnud sel juhul juba kliendi, vaid enda autoga, mille puhul JŽ pidi

tasuma le eest, et just JŽ märkimisväärse summa lisaks sel D.B käiks selle autoga ülevaatusel. , et töötas sel ajal mitteametlikult Samuti kinnitas SS JŽ

töökojas.

87. Chrysler Zebring sõiduki puhul andis IP 26. juunil 2020 toimunud kohtuistungil süüdistatavana ülekuulamisel põhjalikke ütlusi, mille kohaselt 2015. aastal sõiduk kuulus talle. Ta sai A. Tealase kontak

, et D.B ti JŽ käest, kes remontis sõidukeid. Seejuures selgitas JŽ on selline , kuid ei selgitanud, „ isik, kes saab tema autoga tehnoülevaatust läbida“ milleks on vaja A. Tealase abi. IP selgitab ejuures, et leppiski A. Tealasega kokku, et se viimane käib tema autoga ülevaatusel ja jättis talle , võtmed ja oma tehnilise passi 50-70 eurot. Süüdistatava enda ütluste kohaselt sai rohkem kui tavapärane ta aru, et 50-70 eurot ehk summa oli selleks, et ki

ndlasti ülevaatust läbida. Ta ei muretsenud ülevaatuse pärast, sest sai

A. Tealaselt kinnitust, et saab . Sama

autoga ülevaatuselt läbi l ajal möönis IP, et teadis autol olevat probleeme petamata istrim ja remont jäi lõ

– ABS pidurituli põles, reg ärgi valgustus ei töötanud ja tiibadel oli rooste.

A. Tealasega ta ABS tulest või mingitest muudest tehnilistest probleemidest ei rääkinud. Kõik need probleemid oli sõidukil alles ka pära t ülevaatust. Samas ei ole ükski nendest vigadest s

märgitud tehnoülevaatuse tulemustesse.

88. Kuigi süüdistatav ei tunnista otsesõnu, et tehnoülevaatuse läbimiseks A. Tealase abi kasutami , n

t, et autol ne oli vajalik sõidukil esinevate puuduste tõttu ähtub siiski tema ütlustes oli itas tal d tehnilised puudused ja autotöökoja omanik soov tehnoülevaatuse tegemiseks kasutada just A. Tealase abi, kellele ta pidi maksma hinnakirjast suurema summa ning samuti sai ta A. Tealaselt kinnitust, et tehnoülevaatust läbitakse, kuigi nad ei arutanud auto tehnilist seisukorda.

Seejuures möönab süüdistatav arusaamist, et rahasumma oli mõeldud selleks, et „tehnoülevaatus kindlalt läb “ Seejuures nõustus D.B ida . auto

t ülevaatusele viima k , mis on selle tehniline seisund ja lubades samas . üsimata tehnoülevaatuse läbimist

26(28) Kolleegiumi hinnangul ab sell ik vaid kokkulepe olemasolul, et sa ine olukord olla võimal tehnoülevaatuse eest makstakse altkäemaksu.

89. Volvo V70 puhul

ilmneb näiteks 29. septembri 2016. a vaatlusprotokollist, et sõiduki tulekustuti on taatlemata juba 2013. aastast seega on tegemist veaga, mis tingimata pidanuks – leidma kajastust ka . Seejuures kinnitab 2015. aastal tehnoülevaatuse läbimisel kohtumenetluses kuulatud i talle D.B ja seda tunnistajana üle PB, et tehnoülevaatuse teg kokkuleppel

PB naabri M. Tõnusooga. PBle teadaolevalt oli sõidukil probleeme CO tasemega. t sai

A. Tealaselt teada, et tuleb vahetada mootoripadjad ja katki Pärast ülevaatus PB on ka suunatuli. le. 10. detsembri Neid puudusi tehnoülevaatuse kontrollkaardile märgitud ei o 2015. a itustoimingu protokolli kohaselt kokku ligi 14 minutit, jäl kestis tehnoülevaatus kusjuures alguses vaatab D.B koos tehnoülevaatuse töötajaga kapoti alla ja siis vesteldakse omavahel. le Niivõrd lühike aeg viitab samuti sellele, et sõidukit nõuetekohaselt ü ei vaadatud.

90. Viimaks peab kolleegium vajalik viited sellele, et hiljem on uks märkida, et kaitsjate mõned sõidukid tehnoülevaatust läbinud (ja ka teistes ülevaat , ei lükka kuidagi

uspunktides) ümber tõsiasja, et süüdistuses nimetatud aegadel kasutasid isikud A. Tealase nteenus ö t tehnoülevaatuse läbimiseks

X OÜ-s ja maksid selle eest A. Tealase vahendusel ka altkäemaksu.

91. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kaitsjate apellatsioonides sisalduvad väited ei tingi tsuse tühistamist. maakohtu o

S.G us määruskaeb

92. S.G menetluskulud kaitsja vaidlustab määruskaebuses maakohtu otsustust jätta täies Ringkonnakohus nõustub, et võtt ulatuses S.G kanda. es arvesse konkreetselt S.G-le tehtavat etteheidet, on tegemist kogu süüdistuse seisukohalt võrdlemisi väiksemahulise asjaga. Küll aga seon õend dub selle t amine just kriminaalasja spetsiifikast tulenevalt paratamatult ka teistele süüdistatavatele etteheidetud tegudega ja selle tõendamiseks e tervikpilti tehnoülevaatuse töötajatele sitatud materjaliga, mis loob altk . t kai skaebusest (kui äemaksu andmisest Kolleegium märgib, e tsja määru ei nähtu, miks üldse) süüdistust – ta osales kohtuistungi l, mis ei puudutanud S.G te muu hulgas, kas ta esitas s taotluse enda vabastamiseks. mitme el põhjusel KrMS § 269 lg 4 kohaselt süüdistatavaga kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat, toimuda ilma selle süüdistatavata ja tema kaitsjata. Juhul aga ku kohtuistungil toimuv puudutas S.G-d i kasvõi kaudselt, on vastav menetluskulu ka põhjendatud. Ringkonnakohus nendib, et kaitsja ei esita ka määruskaebuses ühtegi tõendit süüdistatava raske või selle

majandusliku olukorra kohta kohta, kuidas menetluskulude tasumine takistab tema resotsialiseerumist. Eeltoodu tõttu ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust. Mõistlik menetlusaeg

93. R minaalmenetlus praeguses asjas kestis keskmisest kauem. ingkonnakohus möönab, et kri Samas

htu, oli see kolleegiumi hinnangu võttes arvesse süüdistatavate hulka ja süüdistuse ma l põhjenda Kriminaalmenetluse lõpetamise alus al käs tud. ena seda praegusel aj itada saa, ei

27(28) võttes arvesse, et apellatsioonimenetluses oleks tegemist igal juhul erandliku olukorraga. Süü istatavatele mõistetud karistus d ed on kergemad, kui seda eeldan Maakohus uks nende süü. ei põhjendanud küll karistuse kergendamist vahetult mõistliku menetlusaja möödumisega, kuid t teo toimepanemi nud pikem aeg. Kolleegium ei pe võttis arvesse, e sest on möödu a vajalikuks menetlusajast tulenevate Mitm l kaalutlustel karistusi veelgi vähendada. e süüdistatava (nt M. Tõnusoo ja S.G puhul) on karistus loetud kaetuks varem mõistetud karistusega ja seega ka kantuks. Menetluskulud

94. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel o ud mõistliku n menetluskulu valitud kaitsjale makst suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

95. S.G kaitsja A. Neiland esitas

riigi õigusabi korras määratud

31. märtsil 2023 tasutaotluse määruskaebuse koostamise eest 3 tunni ulatuses summas 216 eurot (millele lisandub eurot). 28. septembril 2023 esitatud tasutaotluse kohaselt kulus käibemaks 43,20 kaitsjal kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 31 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 183 eurot (millele lisandub eurot). Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis käibemaks 36,60 kohtuistung 2 tundi ja 8 minutit, kohtukolleeg b tegelikust istungiajast. Seega on ium lähtu põhjendatud 28. septembril 2023 esitatud tasutaotlus 2 tunni ja 8 minuti ulatuses, summas 154,10 eurot (millele lisan 30,82 eurot). dub käibemaks

96. Muus kaitsja poolt puudub ringkonnakohtul alus kahelda. Samuti on märgitud ajakulus tasu suurus kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga“. Seega on ka tsja taotlus põhjendatud. Taotletud t i asu suurust tuleb aga suurendada 2024. aastast tõusnud käibemaksumäära tõusu tõttu. Kuivõrd 1. jaanuarist 2024 on käibemaksumäär 22%, on kaitsja taotletud 370,10 euro suurusele kogutasule lisanduv käibemaks 81,42 eurot. Tasu suurus on seega 451,52 eurot.

97. K

una ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad S.G määruskaeb põhjendatuks jätta riigi emenetluse kulud tema kanda. Samas peab kolleegium kanda S.G

kulud, mis on seotud kohtuistungil osalemisega, kuna määruskaebemenetluses ei korralda ringkonnakohus üldjuhul istungit.

98. A. Niinbergi riigi abi korras kaitsja M. Mahlapuu esitas 7. aprillil 2023 õigus määratud tasutaotluse maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 16 tunni ulatuses summas 720 eurot (millele lisandub käibemaks 144 eurot). 28. septembril 2023 esitatud tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 35 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 186 eurot (millele lisandub ). Kohtuistungi käibemaks 37,20 eurot protokolli kohaselt ke elikust stis kohtuistung 2 tundi ja 8 minutit, kohtukolleegium lähtub teg istungiajast. Seega o atud 28. septembril 2023 esitatud tasutaotlus 2 tunni ja 8 minuti n põhjend ulatuses, summas 154,10 eurot (millele lisandub k ibemaks 30,82 eurot). ä

99. Muus k rgitud ajakulus puudub ringkonnakohtul alus kahelda. Samuti on tasu aitsja mä suurus kooskõlas „Advokaad õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga“. ile riigi Seega on kaitsja taotlus põhjendatud. Taotletud tasu suurust tuleb aga suurendada 2024. aastast tõusnud käibemaksumäära tõusu tõttu. Kuivõrd 1. jaanuarist 2024 on käibemaksumäär

28(28) 22%, on kaitsja taotletud 874,10 euro suurusele kogu 199,30 eurot. tasule lisanduv käibemaks Tasu suurus on seega 1066,40 eurot. Kuna ringko htu otsuse muutmata, nnakohus jätab maako jäävad A. Niinbergi apellatsioonimenetluse kulud tema kanda

100. A. Teala riigi as ud kaitsja L. Viil esitas 19. mail 2023 tasutaotluse se õigusabi korr määrat maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest 12 tunni ulatuses summas 864 eurot (millele lisandub

28. septembril 2023 esitatud sutaotluse kohaselt käibemaks 172,80 eurot). ta kulus kaitsjal apellatsioonimenetluse ettevalmistamisele 1,5 tundi, mille eest taotleb kaitsja

108 eurot (millele lisandub käibemaks 21,60 eurot) ja kohtuistungil osalemisele 3 tundi, mille eest taotleb kaitsja tasu 216 eurot (millele lisandub 43,20 eurot). Kohtuistungi käibemaks protokolli kohaselt kestis kohtuistung 2 tundi ja 8 minutit, kohtukolleegium lähtub tegelikust istungiajast

. Seega on põhjendatud 28. septembril 2023 esitatud tasutaotluses märgitud kohtuistungil osalemine 2 tunni ja 8 minuti ulatuses, summas 154,10 eurot (millele lisandub käibemaks 30,82 eurot).

101. Muus k da. Samuti on tasu aitsja märgitud ajakulus puudub ringkonnakohtul alus kahel suurus kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga“. Seega on kaitsja taotlu atud. Taotletud tasu suurust tuleb aga suurendada 2024. s põhjend a n astast tõusnud käibemaksumäära tõusu tõttu. Kuivõrd 1. jaa uarist 2024 on käibemaksumäär 22%, on kaitsja taotletud 1126,10 euro suurusele kogu bemaks 247,74 eurot. tasule lisanduv käi Tasu suurus on seega 1373,84 eurot. htu otsuse muutmata, Kuna ringkonnakohus jätab maako jäävad A. Tealase apellatsioonimenetluse kulud tema kanda.

102. M. lepinguline kaitsja T. esitas ringkonnakohtule 28. septembril 2023 Tõnusoo Mällas arve ja selle tegevusaruande, mille kohaselt osutas ta süüdistatavale apellatsioonimenetluses õigusabi tunnihinnaga 1 eurot, millele lisandub käibemaks, s .o kokku 150 eurot. Kokku osutati õigusabi 12 nni jooksul, millest kulus 3 tundi maakohtu otsusega tutvumisele, 1 tund tu kliendiga apellatsiooni esitamise arutelule, 7 tundi apellatsiooni koostamisele ja 1 tund kohtuistungiks ettevalmistumisele. Kohtuistung ude il osalemise eest kaitsja õigusabikul hüvita Seega taotleb kaitsja hüvitada süüdistatavale mist taotlenud ei ole. apellatsioonimenetluses tekkinud kulu kokku 12 tunni eest, tunnitasuga 150 eurot (sh käibemaks), kogu eurot, sealhulgas käibemak summas 1800 s. Ringkonnakohus leiab, et kaitsekulu . htu otsuse muutma

d on mõistlikud Kuna ringkonnakohus jätab maako ta, jäävad

A. Tealase apellatsiooni netluse kulud tema kanda. me

103. M. Steini lepinguline kaitsja R. Laid ei esitanud ringkonnakohtule taotlust õigusabikulud hüvitamiseks Igal juhul jääb süüdistatava kanda. e . see

104. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

37 lg 1 p- KrMS § 3 st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid ning määrus (KrMS § 390 lg 1 ja § kaebuse lg 1 p 1) rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt