4-23-2568/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-23-2568

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2024, Tallinn

Väärteoasja number

4-23-2568

Kohtunik

Inna Ombler

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. detsembri 2023. a määrus, millega

jäeti U.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.07.2023. a

otsusele väärteoasjas nr 2302,23,007432 läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku U.G (ik XXX) kaitsja Kaisa

Lumiste, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 8. detsembri 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. U.G-l määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulu, s.o valitud esindajale

makstud tasu, jätta U.G kanda.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS §

190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või

süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 14. juuli 2023. a otsusega karistati U.G-d LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kohaldades KarS 63 lg 1 sätestatud LS § 227 lg

2 järgi 40 trahviühiku ehk 160 euro suuruse rahatrahviga.

2. U.G lepinguline kaitsja vandeadvokaat K. Lumiste esitas 1. augustil 2023. a Harju

Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Alternatiivselt

esitati taotlus rahatrahvi vähendamiseks.

Lk 1 / 5

4-23-2568

3. Harju Maakohus tegi 7. septembril 2023. a määruse, milles määras, et kohus arutab

kaebust kohtuistungil 8. novembril 2023 algusega kell 15.00 ning et istungile tuleb kutsuda

kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja. Kohus saatis kaebuse esitajale

U.G-le kutse, milles oli märgitud, et tema osavõtt istungist on kohustuslik. Ühtlasi märgiti

kutses, et kui kaebuse esitanud isik, keda on kohustatud kaebuse arutamisel osalema, ei ilmu

kaebuse arutamisele ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, jätab kohus kaebuse VTMS §

126 lg-le 2 tuginedes läbi vaatamata. Kohtukutse said U.G ja tema kaitsja kätte 7. septembril

2023 e-toimiku kaudu.

4. Harju Maakohtu 8. novembri 2023. a istungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja

ja U.G kaitsja K. Lumiste. U.G istungile ei ilmunud. Kaitsja taotles kaebuse arutamist U.G

osavõtuta või lükata kaebuse arutamine ühel korral edasi. Kohtuväline menetleja ei toetanud

kaitsja taotlust ja palus jätta selle läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et kaebust ei saa

arutada isiku osavõtuta, sest menetlusalune isik peab andma ütlusi, mida kohus soovib kuulda.

Kohus määras lükata kaebuse arutamine ühel korral kuni üheks kuuks edasi ja määras uueks

kohtuistungi toimumise ajaks 8. detsembri 2023 algusega kell 11.00. Kohus määras, et

istungile tuleb kutsuda ka U.G ja tema ilmumine on kohustuslik. Kohtukutse edastati U.G-le

e-toimiku kaudu, kes sai selle kätte 10. novembril 2023.

5. Harju Maakohtu 8. detsembri 2023. a istungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja ja

U.G kaitsja K. Lumiste. U.G istungile ei ilmunud. Kaitsja avaldas kohtule, et temale

teadaolevalt ei olnud U.G-l kohtuse ilmumata jätmiseks mõjuvat põhjust ja taotles kaebuse

arutamist U.G osavõtuta. Kohtuväline kaitsja taotlust ei toetanud ja palus jätta kaebuse läbi

vaatamata. Kohus avaldas, et kaebust ei saa arutada isiku osavõtuta, kordas eelmisel

kohtuistungil selgitatut ja määras jätta kaebuse läbi vaatamata.

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohus jättis 8. detsembri 2023. a määrusega U.G kaitsja esitatud kaebuse

läbi vaatamata.

Maakohus selgitas, et kohtuistung oli määratud 8.11.2023 kell 15.00. Istungile ilmus

kohtuvälise menetleja esindaja. Kaebuse esitaja istungile ei ilmunud, mitteilmumise mõjuvast

põhjusest ei teavitanud. Istungile ilmumine oli kaebuse esitajale kohustuslik. Kutse oli

kaebuse esitaja isiklikult kätte saanud. Istungile ilmus kaitsja. Kohus selgitas kaitsjale, et

kaebuse esitaja isikliku osavõtu kohustus oli kohtukutses märgitud ning kaebuse esitaja on

kohustatud isiklikult kohtuistungist osa võtma. Kaebuse esitaja ilmumata jätmise tõttu lükkas

kohus istungi edasi. Järgmine kohtuistung toimus 8.12.2023. Ka sellele istungile ilmus

kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja, kaebuse esitaja jäi istungile ilmumata. Kaitsja

selgitas, et kaebuse esitaja oli kaitsjat teavitanud, et ta istungile tulla ei saa. Kaitsjal ei olnud

andmeid kaebuse esitaja mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kohtuväline menetleja taotles

jätta kaebus läbi vaatamata.

Maakohus tõi välja, et VTMS § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse

arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust

arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le

125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et kaebuse esitaja on istungite toimumisest teadlik, on mõlemad kutsed

isiklikult vastu võtnud. Kaebuse esitaja osavõtt istungist oli kohustuslik. Seda selgitati

Lk 2 / 5

4-23-2568

täiendavalt kohtu poolt kaitsjale ka esimesel istungil ning kohus andis kaebuse esitajale

võimaluse istungist osa võtta. Ka teisele istungile kaebuse esitaja ei ilmunud. Mitteilmumise

mõjuvast põhjusest kohut teavitatud ei ole. Kuivõrd kaebuse esitaja kohtuistungile ei ilmunud

ja kohtuväline menetleja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist, jättis kohus kaebuse läbi

vaatamata.

Määruskaebus

7. U.G kaitsja K. Lumiste esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb

maakohtu määruse tühistamist ja teha uus kohtumäärus, millega saata asi tagasi Harju

Maakohtule uueks arutamiseks.

Kaitsja leiab, et alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei esinenud. Tartu Ringkonnakohus on

varem sarnases olukorras leidnud, et see, kui isik loobub oma õigusest kohtuistungist osa

võtta, ei tähenda, et isik loobub ka õigusest olla kaitstud enda poolt valitud kaitsja abil, mis on

EIÕK art 6 lg 3 punktis c eraldi kaitstud õigus. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole

põhjendatud põhjusel, et menetlusalune isik isiklikult istungile ei ilmunud olgugi, et

maakohus oli menetlusalusele isikule kohtuistungist osavõtu kohustuslikuks muutnud.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine riivab menetlusaluse isiku PS §-ga 15 tagatud õigust enda

õiguste kohtulikule kaitsele. Samas kaebuse läbi vaatamine menetlusaluse isiku osavõtuta

piirab tema põhiõigusi vähemal määral kui kaebuse läbi vaatamata jätmine. Ringkonnakohus

leidis, et maakohus saab jätta kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse VTMS §

126 lg 2 alusel läbi vaatamata üksnes juhul, kui ta näitab veenvalt ära, miks ei ole kaebust

võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Teistsuguse tõlgenduse korral võib

sattuda kahtluse alla VTMS § 126 lg 2 põhiseaduspärasus.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 8. detsembri 2023 kohtumäärusest ei tulene põhjendust

selle kohta, miks ei ole võimalik kaebust läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus ei

ole kohus toonud välja veenvat asjaolu, mis kaebuse läbi vaatamata jätmist õigustaks. Kaitsja

on 8. detsembri 2023. a kohtuistungil taotlenud kaebuse läbi vaatamist ilma menetlusaluse

isiku osavõtuta VTMS § 126 lg 21 alusel. Maakohus aga kaitsja taotlust ei rahuldanud ja enese

otsustust ei põhjendanud. Seega leiab kaitsja, et maakohus rikkus 8. detsembri 2023. a

määrusega väärteomenetlusõigust oluliselt, kui jättis kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele

läbi vaatamata.

Kaitsja palub 17.01.2024. a taotluses hüvitada U.G-le tema poolt valitud kaitsja töö eest

väärteomenetluses makstav tasu, s.o menetluskulu summas 467,12 eurot OÜ Advokaadibüroo

Gaver arvelduskontole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Määruskaebuse argumendid ei anna alust Harju Maakohtu 8.12.2023. a määruse

tühistamiseks ja väärteoasja tagasi saatmiseks Harju Maakohule uueks arutamiseks.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Määruskaebuses keskendutakse sellele, et Harju Maakohtu 8. detsembri 2023. a

kohtumäärus ei sisalda põhjendust selle kohta, miks ei ole võimalik VTMS § 126 lg 21 alusel

kaebust läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohtu 8. detsembri 2023. a

määruses puuduvad põhjendused. Tõik, et maakohtu põhjendused on napisõnalised, ei

Lk 3 / 5

4-23-2568

tähenda, et praegusel juhul on alust rääkida põhistuste puudumisest. Maakohtu seisukoha

kujunemine, miks tuleb U.G kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale jätta läbi vaatamata,

on määruse lugejale jälgitav. Seetõttu ei ole tegemist VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Kohtupraktika kohaselt saab VTMS § 150 lg 1 p-s 7 sätestatud rikkumist jaatada vaid

olukorras, kus puudub kohtulahendi põhistus kui tervik. Seega juhul, kui kohtulahendi

põhjendused on pelgalt ebapiisavad või -veenvad, võib tegemist olla väärteomenetlusõiguse

olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni

2020. a määrus nr 1-17-11182, p 24).

11. Olukorda, kus kaebuse esitanud isikule on tehtud kaebuse arutamisel osalemine

kohustuslikuks ja ta ei ilmu kohtuistungile, kuid kaebuse arutamisele ilmub tema kaitsja,

reguleerib VTMS § 126 lg 21, mis sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

juhul on kaebuse arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale

võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse

rahuldamata jätmise korral lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt käesoleva

seadustiku § 125 lõikele 1.“

12. U.G-le oli 8. novembri 2023. a kohtuistungi aeg ja istungile ilmumise kohustuslikkus

isiklikult teatavaks tehtud. U.G kohtuistungile ei ilmunud, kuid istungil osales tema kaitsja.

Alates 15.12.2017 kehtiv VTMS § 126 lg 21 nõuab kohtult asja arutamise edasi lükkamist, kui

kohus ei rahulda kaitsja taotlust arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta,

seadmata edasi lükkamist sõltuvusse poole taotlusest ega mõjuvate põhjuste olemasolust (RT

I, 05.12.2017). Eeltoodut kinnitab seletuskiri eelnõu kohta, millega VTMS § 126 lg 21

väärteomenetluse seadustikku lisati. Seletuskiri ütleb sõnaselgelt, et kuna kaebuse arutamise

edasi lükkamine on kohustuslik, ei ole edasi lükkamiseks nõutav kohtumenetluse poole

põhjendatud taotlus ega ka see, kas menetlusalusel isikul oli istungile ilmumata jätmiseks

mõjuv põhjus. Sellega antakse menetlusalusele isikule täiendav võimalus ilmuda

kohtuistungile, kui kohus ei pea võimalikuks kaebuse arutamist üksnes kaitsja osalusel

(„Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu nr 453 SE seletuskiri, lk 25).

Maakohus pidas kaebuse arutamist üksnes kaitsja osalusel võimatuks. 8. novembri 2023. a

kohtuistungi helisalvestisest ilmnevalt põhjendas kohus, miks on vajalik kaebuse arutamisest

U.G isiklik osavõtt ja selgitas muu hulgas, et vaid menetlusalune isik saab anda ütlusi. Seega,

pidades vajalikuks menetlusaluse isiku isiklikku kohalolu istungil ning juhindudes VTMS §

126 lg 21 teisest lausest ja VTMS § 125 lg-st 1, lükkaski maakohus kaebuse arutamise ühel

korral edasi üheks kuuks, andes menetlusalusele isikule täiendava võimaluse kohtuistungile

ilmumiseks.

13. U.G-le on ka järgmise, s.o 8. detsembri 2023. a kohtuistungi aeg ja kohustuslikkus

isiklikult teatavaks tehtud. U.G kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil osales taas üksnes

U.G kaitsja. Maakohus määras jätta U.G kaebus läbi vaatamata.

14. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et kuigi maakohtu määruse põhjendused on

võrdlemisi napid, ei saa praegusel juhul maakohtule siiski ette heita määruse põhistuse kui

terviku puudumist. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse põhjendusi ei

saa pidada selgelt ebapiisavateks või -veenvateks, et jaatada väärteomenetlusõiguse rikkumist

VTMS § 150 lg 2 mõttes.

Lk 4 / 5

4-23-2568

Maakohtu määruses kirjapandust on välja loetav, et kohus ei pidanud võimalikuks kaebuse

arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kaebaja on vaidlustanud kohtuvälise menetleja

otsuse kogu ulatuses, esitades muu hulgas kaitseversiooni, et talle ei olevat tutvustanud

mõõteseadme näitu. Kõnealusel juhul on mõistetav, miks pidas maakohus menetlusaluse isiku

kohalolu faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks vajalikuks ning kohus on kohtuistungil ka

piisava veenvusega selgitanud, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku

osavõtuta. Määrusest nähtub seegi, et kohus andis VTMS § 126 lg 21 sätestatu alusel

menetlusalusele isikule täiendava võimaluse ilmuda kohtuistungile 8. detsembril 2023.a, sest

ei pidanud võimalikuks kaebuse arutamist üksnes kaitsja osalusel. Alles seejärel, kui kaebuse

esitanud isik ei ilmunud ka edasilükatud asja arutamisele (ilma mõjuva põhjuseta) ja kohus ei

pidanud endiselt võimalikuks asja arutamist ilma tema osavõtuta, jättis kohus kaebuse VTMS

§ 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Seega ei saa maakohtu määrusele heita ette põhjenduste

ebapiisavust ega väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

15. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1

jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 8. detsembri 2023. a määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata.

16. Kaitsja on esitanud 17. jaanuaril 2023. a taotluse osutatud õigusabi eest makstava tasu

suuruse kindlaksmääramiseks. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata,

jääb määruskaebemenetluse kulu KrMS § 187 lg 2 alusel U.G kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lk 5 / 5