3-22-1169/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1169

Haldusasi

Xe kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27. aprilli 2022. a otsuse

nr 1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

ümber arvestada politseiniku väljateenitud aastate pensioni

suurus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xe apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu halduskohtu 21. detsembri 2022. a otsus.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada Sotsiaalkindlustusameti 27. aprilli

2022. a otsus nr 1 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvestama ümber kaebaja

politseiniku väljateenitud aastate pensioni suurus tagasiulatuvalt alates kaebajale

pensioni määramisest. Vastustajal tuleb pensioni suurus ümber arvestada

viieteistkümne päeva jooksul arvestades kohtuotsuse jõustumisest.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avaliku

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. veebruar 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 25. aprillil 2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse, et talle määrataks

alates 21. aprillist 2022 eripension (politseiniku väljateenitud aastate pension).

2. SKA määras 27. aprilli 2022. a otsusega nr 1 kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pensioni

alates 20. aprillist 2022 eluaegselt suurusega 1074,75 eurot kuus.

3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse SKA 27. aprilli 2022. a otsuse nr 1 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks ümber arvestada politseiniku väljateenitud aastate pensioni suurus.

Kaebuse kohaselt määrati kaebaja pensioni suurus tema viimase ametikoha palga järgi, kuid kuni 31.

detsembrini 2019 kehtinud seaduse järgi oleks kaebajal olnud võimalus saada pensioni kõrgema palga

eest. Kaebaja töötas Lõuna Prefektuuri xxx kuni augustini 2018 ning tema palgamäär oli määratud

politseiametnike palgaastme 9 järgi. Seaduse muutmisega rikkus seadusandja õigustatud ootust saada

pensioni kuni 31. detsember 2019 kehtinud PPVS § 100 lg 11 alusel. Seadusandja oleks pidanud jätma

muudatuse ülemineku aja, et kaebaja saaks valida viimase viie aasta kõrgeima palgamäära.

4. Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

SKA selgitas, et tugines pensioni suuruse arvutamisel PPA teatisele (lisatud kaebusele), mille kohaselt

soovis kaebaja võtta aluseks viimase ametikoha, s.o patrullpolitseinik, palgamääraga 1370 eurot 3.

palgaastme järgi. Sellele lisandub teenistusastmetasu 63 eurot, mis on määratud politseileitnandi

teenistusastme eest. Pensioni suuruse arvutamisel võeti aluseks summa 1433 eurot.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus sedastas, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja puhul on täidetud politsei- ja piirivalve seaduse

(PPVS) § 117 lg-s 1 sätestatud tingimused politseiniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks.

Vastavalt PPVS (redaktsioon kehtivusega alates 1. jaanuarist 2020) § 1111 lg-le 2 on vähemalt 20-

aastase politseiteenistuse staažiga politseiametniku pensioni suurus 50 protsenti tema pensioni

arvutamise aluseks olevast põhipalgast. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse

arvutamise aluseks võetakse politseiametnikule määratud viimane põhipalk (§ 1112 lg 1).

Vastustaja tugines PPA teatisele ja sellest nähtuvale kaebaja soovile võtta pensioni suuruse arvestamisel

aluseks viimase ametikoha, s.o patrullpolitseinik, palgamääraga 1370 eurot 3. palgaastme järgi ning

lisaks teenistusastmetasu 63 eurot, mis on määratud politseileitnandi teenistusastme eest (kokku 1433

eurot). Nende andmete alusel on vastustaja õigesti arvestanud kaebaja pensioni suuruse.

6. PPVS § 1112 lg 2 sätestab, et politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel võib aluseks

võtta ka politseiametniku teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaima põhipalga või

ametikoha palgaastmele vastava palgamäära või diferentseeritud palgamäära ja teenistusastmetasu

suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal, tingimusel et ta teenis sellel viimase viie aasta

sees vähemalt 12 kuud järjest. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pensioni arvutamisel

soovinud lähtuda PPVS § 1112 lg-st 2. Koos kaebusega kohtule esitatud PPA teatisest nähtub, et kaebaja

on soovinud PPVS § 1112 lg 1 kohaldamist.

Kaebaja vabastati politseiteenistusest 20. aprillil 2022, seega on tema teenistuse viieaastane periood 21.

aprill 2017 kuni 20. aprill 2022. Sel viieaastasel perioodil teenis kaebaja vähemalt 12 kuud järjest nii

patrullpolitseinikuna (palgaaste 3), liikluspolitseinikuna (palgaaste 3) kui ka arestimaja vanemana

(palgaaste 9). Seejuures on kaebaja saanud soodsaimat astmepalka 1370 eurot (+ teenistusastmetasu 63

eurot) viimasel teenistuskohal Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullitalituse Põlva

patrulligrupp II patrullpolitseinikuna, kus ta palgaaste oli 3 ja mille alusel ka SKA talle pensioni määras.

Asja materjalidest tulenevalt ei ole kaebajal õigust saada pensioni 13. palgaastme järgi. Seega ei oleks

ka PPVS § 1112 lg 2 kohaldamine muutnud sisuliselt vaidlusaluse otsuse lõpptulemust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et ta ei olegi soovinud saada pensioni, mille suurus on arvutatud

13. palgaastme järgi. Ta taotleb pensioni määramist 9. palgaastme järgi nii, nagu seda nägi ette 31.

detsembrini 2019 kehtinud PPVS redaktsioon, s.o arvestades palgaastmele vastava palgamäära muutust.

Lisaks heidab kaebaja halduskohtule ette, et halduskohus ei korraldanud kohtuistungit kaebuse

läbivaatamiseks ja kaebaja jäi ilma võimalusest vahetult suuliselt seletusi anda.

8. Vastuses apellatsioonkaebusele SKA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Samas osutab vastustaja, et 18. jaanuari 2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-586 otsustas Tallinna

Halduskohus tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata PPVS

§ 1112 lg 2 alates 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsiooni osas, milles see ei

võimalda võtta pensioni arvutamisel aluseks palgamäära suuruses, mis kehtis päeval, millest alates

pension määratakse. Ühtlasi otsustas kohus edastada otsuse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

läbiviimiseks Riigikohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. Asjas on vaidlus nii selles, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel taotles kaebaja politseiniku

väljateenitud aastate pensioni määramist kui ka selles, kas PPVS § 1112 lg 2 järgi pensioni suuruse

arvutamine oleks andnud kaebaja jaoks soodsama tulemuse.

11. Halduskohus tugines kaebuse rahuldamata jätmisel sellele, et kaebaja tahteks oligi pensioni suuruse

määramine tema viimase ametikoha palgaastmest lähtuvalt ning ühtlasi oli see kehtiva õiguse järgi

kaebaja jaoks ka kõige soodsam lahendus.

Pärast halduskohtu otsuse tegemist tunnistas Riigikohus 21. novembri 2023. a otsusega asjas nr 5-23-1

PPSV § 1112 lg 2 kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks osas,

milles see ei võimaldanud võtta politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel aluseks tema

teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimat palgamäära suuruses, mis kehtis päeval, millest

alates see pension määrati.

12. Riigikohtu otsuse tõttu tuleb ka praeguses asjas jätta PPSV § 1112 lg 2 osaliselt kohaldamata.

Vastavalt ei saa pidada kaebaja pensioni suuruse arvutamisel soodsamaks tema viimase ametikoha

palgaastmest lähtumist. Nagu halduskohus sedastas, oli kaebaja pensionile eelnenud viieaastasel

perioodil

teenistuses

vähemalt

kuud

järjest

nii

patrullpolitseinikuna

(palgaaste

3),

liikluspolitseinikuna (palgaaste 3) kui ka arestimaja vanemana (palgaaste 9). Kaebaja jaoks soodsama

lahenduse leidmiseks tuleb seega võrrelda politseiametniku palgaastmele 3 ja palgaastmele 9 vastavat

palgamäära kaebajale pensioni määramise päeva seisuga, mitte selle aja seisuga, mil kaebaja oli

teenistuses konkreetse palgaastmega seotud ametikohal.

Siseministri 2. mai 2013. a määrusega nr 18 kehtestatud „Politseiametnike palgaastmetele vastavad

palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suurus ning lisatasude maksmise alused“

lisa 1 kohaselt oli 20. aprillil 2022 politseiametnike palgaastmele 9 vastav palgamäär 1580 eurot ja

palgaastmele 3 vastav palgamäär 1370 eurot. Seega oli kaebajale pensioni määramise päeval kehtinud

palgaastmele 9 vastav palgamäär 210 eurot kõrgem kui palgaastmele 3 vastav palgamäär. Seetõttu oleks

ka 20. aprillil 2022 kehtinud politseiametnike palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel arvutatud

pension olnud suurem kaebajale vaidlustatud otsusega määratud pensionist.

13. Seega sõltub asja lahendamine sellest, kas vastustaja tuvastas õigesti kaebaja tahte, kui SKA võttis

kaebaja pensioni suuruse arvestamisel aluseks kaebaja viimase ametikoha järgsele palgaastmele 3

vastava palgamäära.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 20. aprilli 2022. a teatises nr 1.9-3/765-1 (dtl 3) vastustajale on

tõepoolest märgitud, et pensioni taotleja soovib pensioni suuruse määramisel võtta aluseks viimase

ametikoha, s.o patrullpolitseinik, palgamääraga 1370 eurot 3. palgaastme järgi ja teenistusastmetasu 63

eurot, mis on määratud politseileitnandi teenistusastme eest.

14. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et teatis ei kinnita siiski tõsikindlalt, et kaebaja

sooviks oli võtta pensioni suuruse määramisel arvesse just palgaastmele 3 vastav palgamäär.

Esmalt ei ole teatis kaebaja tahteavaldus vastustajale. Teatise on koostanud PPA ning ei ole selge, kas

teatise sõnastus väljendab kaebaja tegelikku tahet, PPA arusaamist kaebaja tahtest või on tegemist

tüüpsõnastusega.

Kaebaja tegeliku tahte väljaselgitamist võis takistada see, et nii PPA kui SKA lähtusid PPVS § 1112 lg 2

sõnastusest teatise väljastamise ja kaebajale pensioni määramise ajal. Sel ajal tulenes PPVS § 1112

lg-st 2, et politseiametniku palgaastmele 9 vastavat palgamäära kaebajale pensioni määramise päeval ei

saanudki pensioni määramisel aluseks võtta. Seetõttu ei saanud PPA märkida seda kaebaja tahtena ka

teatisele ega SKA palgaastmele 9 vastavat palgamäära kaebajale pensioni määramisel arvesse võtta.

Kuigi haldusmenetluses on haldusorganil selgitamiskohustus (HMS § 36) ja uurimiskohustus (HMS §

6), siis kujunenud olukorras ei olnud PPA-le ega SKA-le äratuntav, et politseiametniku palgaastmele 3

vastava palgamäära aluseks võtmine ei ole kaebaja jaoks kõige soodsam ning kaebaja tegelikuks tahteks

võib olla pensioni määramine palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel. Teisalt olnuks ka kaebajal endal

ilmselt keerukas, kui mitte võimatu, saavutada PPA poolt vastustajale teatise esitamine selliselt, et see

oleks kajastanud kaebaja soovi määrata pension teatise esitamise ajal kehtinud palgaastmele 9 vastava

palgamäära alusel.

15. Riigikohtu otsuse järel asjas 5-23-1 olukord muutus. Praegusel ajal on selge, et PPA ja SKA lähtusid

kaebaja tahte tuvastamisel PPVS § 1112 lg-st 2 ka normi põhiseadusega vastuolus olevas osas.

Ringkonnaohtu hinnangul tõi see tõenäoliselt kaasa ebaõige ettekujutuse kaebaja tegelikust tahtest ning

viis kaebajale vale suurusega pensioni määramiseni.

Kaebaja tegelikule tahtele, võtta penisoni määramisel aluseks politseiametniku palgaastmele 9 vastav

palgamäär pensioni määramise ajal, osutab nii halduskohtu SKA otsuse tühistamiseks kaebuse esitamise

fakt kui ka kaebuse sisu. Kui kaebaja sooviks olekski olnud pensioni määramine tema viimase ametikoha

palgamäära alusel, siis ei oleks kaebajal olnud põhjust esitada kaebust halduskohtule. Eluliselt usutav

on, et kaebaja soovis pensioni määramist siiski palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel, kuna PPA

teatise esitamise, SKA vaidlustatud otsuse tegemise ja halduskohtule kaebuse esitamise perioodil

asjaolud ja kehtiv õigus ei muutunud.

16. Kaebaja märkis kaebuses: „/…/ seadus, mis kehtis kuni aastani 31.12.2019 oleks olnud minul

võimalus saada pensionit kõrgema palga eest. Töötasin Lõuna prefektuuri xxxrä kuni august 2018. Siis

oli minu palgaaste 9.“

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast piisavalt selgelt, et kaebaja soovis pensioni määramist

politseiametniku palgaastmele 9 vastava palgamäära alusel pensioni määramise päeva seisuga. Kaebaja

viitas kaebuses nii PPVS varasemale redaktsioonile, mis seda võimaldas kui ka sellele, et 1. jaanuaril

2020 jõustunud PPVS muudatus, mis selle võimaluse välistas, rikub kaebaja õigustatud ootust. Sama

seisukohta väljendas kaebaja ka halduskohtule 13. juunil 2022 esitatud menetlusdokumendis ja

apellatsioonkaebuses. Seega soovis kaebaja pensioni arvutamist enne 1. jaanuari 2020 kehtinud PPVS

§ 100 lg 11 regulatsiooni järgi. Asjaolude pinnal ei ole alust arvata, et kaebaja sellekohane tahe kujunes

välja alles talle pensioni määramise järel. Riigikohus leidiski asjas nr 5-23-1, et PPVS § 100 lg 11

kehtetuks tunnistamine ja PPVS § 1112 lg 2 kehtestamine rikub õigustatud ootust, kuna jätab

pikaajaliselt teenistuses olnud politseiametniku ilma talle varem seadusega ettenähtud võimalusest

väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamisel.

17. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et põhiseadusega vastuolus olevale normile tuginemise tõttu

ei selgitanud vastustaja välja kaebaja tegelikku tahet tema pensioni suuruse arvutamise aluse kohta ning

määras seetõttu kaebajale õigusvastaselt väiksema pensioni kui kaebaja tegeliku tahte kohane pensioni

suurus. Halduskohus rajas otsuse samuti hiljem põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud normile

ning pidas seetõttu SKA vaidlustatud otsust ekslikult õiguspäraseks.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab

vaidlustatud otsuse ja kohustab SKA-d arvestama ümber kaebajale määratud pensioni suurus

tagasiulatuvalt arvates pensioni määramisest. Vastustajal tuleb pension ümber arvestada 15 päeva

jooksul arvestades kohtuotsuse jõustumisest.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid kaebaja kasuks välja ei mõisteta.

19. Kaebuse väiteid ja vaidluse all olnud asjaolude iseloomu arvestades tuleb kaebaja isikuandmete

kaitseks otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)