3-23-992/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-992 Määruse kuupäev

25. jaanuar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus RESOLUTSIOON Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas nr 3-23-992. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 4. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märgib, et vangla jätkab tema diskrimineerimist keele alusel Tartu Halduskohtu kohtuniku J. Siideri kaasosalusel. Kaebaja sõnul ei võeta kõiki taotlusi ja vaideid vastu vene keeles ning keeldutakse tõlkimast. Kaebaja märgib, et lisab kaebusele enda 30. märtsi 2023. a kaebuse originaali nr 2-3/537-1 ja kaks vangla dokumenti, mis lihtsalt lendasid tema toiduluugist sisse. Kaebusele lisatud vangla dokumentide näol on tegemist Tartu Vangla 3. mai 2023. a otsusega nr 1-13/54-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja helistamisega seonduv kahju hüvitamise taotlus. Samuti on kaebusele lisatud Tartu Vangla vaideotsuse viimane lehekülg, millega on jäetud rahuldamata kaebaja vaie nr 1-11/26-1.

2. Tartu Halduskohus jättis 22. detsembri 2023. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks, riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning soovitava menetlusvormi teatamiseks aega seitse päeva määruse kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

4. Tartu Halduskohus leidis 22. detsembri 2023. a määruses, et kaebust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajal tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebajale toimetati nimetatud määrus koos tõlkega vene keelde vanglas isiklikult allkirja vastu

3-23-992

kätte

16. jaanuaril 2024. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema

17. jaanuaril 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 23. jaanuar 2024. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebuse puudusi kõrvaldatud ning taotletud ei ole ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.

5. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS §-de 37‒39 nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (HKMS § 41 lõiked 1 ja 2). Kohus kohustas kaebajat 22. detsembri 2023. a määruses oma kaebuse nõudeid täpsustama ning vastavalt HKMS § 38 lõike 1 punktile 5 välja tooma, millise(d) nõude(d) ta kohtule praeguse kaebusega esitada soovib. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kaebusest ei selgu, millise nõudega kaebaja kohtu poole pöördub ja mida ta soovib kohtule esitatava kaebusega saavutada. Kaebaja teeb kaebuses üksnes üldsõnalisi etteheiteid tema väidetava diskrimineerimise osas seoses dokumentide esitamise keelega. Kohtule esitatavas kaebuses ei piisa vaid kaebaja jaoks õigusvastaste olukordade kirjeldamisest, vaid selgelt tuleb välja tuua ka kohtule esitatav nõue (HKMS § 38 lõike 1 punkt 5, § 37 lõige 2). See kohtule esitatud kaebusest ei selgu. Samuti ei ole kohtule mõistetav, kuidas kaebusele lisatud dokumendid kaebuse sisuga seonduvad.

6. Kohus märgib, et halduskohtul on küll kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata tema õigusliku kogenematuse tõttu (HKMS § 2 lõige 5), kuid samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lõige 3). Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada, kui kaebaja ise kaebuse täpsustamiseks vajalikke samme kohtu selgituste alusel ei astu. Kohus on seisukohal, et kaebaja oli praegusel juhul võimeline iseseisvalt kaebust täpsustama, kuid jättis selle tegemata. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks ka kaebuse teistkordselt käiguta jätmist.

7. Lisaks eeltoodud puudustele takistab kaebuse menetlemist ka asjaolu, et kaebaja ei ole kohtule HKMS § 39 lõike 1 punktist 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on samuti kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2).

8. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

9. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)