1-05-188/80 · 1-05-188/80 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-05-188

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 mai 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 09 mail 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-05-188 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jane Pajus Taotlus

M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu M.P

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxx isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.09.2006.a otsusega kriminaalasjas

nr 1-05-188 (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2007.a ja Riigikohtu 24.09.2007.a otsustega) KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 201 lg 2 p 1 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks on

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.

2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 29.01.2005.a ja lõpeb 25.07.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.03.2011.a. Tartu Vangla edastas 16.03.2011.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 17.05.2011.a seisuga on M.P kandmata karistusaeg 2 kuud 8 päeva vangistust.

M.P on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral:

1) 24.08.1989.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 4

ja § 195 lg 2 järgi 3 aastat vabadusekaotust;

2) 25.02.1991.a Tartu Linnakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 4 järgi 3 aastat

vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat vabadusekaotust;

3) 29.03.1993.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 176 lg 1, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2

p 2 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat 3 kuud vabadusekaotust;

4) 20.02.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja § 184

2 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 4 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat 1 kuu vabadusekaotust;

5) 29.11.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 1 kuu

vabadusekaotust;

6) 04.02.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 100

päevamäära, s.o 4600 krooni;

7) 30.01.2003.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 ja § 210

2 lg 1 järgi 2 aastat vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab M.P tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et M.P ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja vangistuse lõpuni on jäänud vähe aega. M.P leiab, et teda võiks enne tähtaega vabastada. Ta on vangistuse ajal osalenud pakutud programmides ja on valmis seda ka vajadusel vabaduses tegema. Elama asuks ta ema juurde ja vabanedes võtaks ennast arvele töötuna, et leida alaline töö. Vangistuse ajal on ta ka

aeg-ajalt töötanud ja leiab, et tal on olemas vajalik töökogemus. Viimati keeldus vanglas

tööst, kuna peab sellist tööd ja selle eest makstavat palka, nagu talle pakuti orjatööks. Kriminaalhooldust peab ta vajalikuks, kuna see suunaks teda õigele teele.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. M.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.P on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Vaatamata varasematele karistustele on ta aktiivselt jätkanud kuritegude

toimepanemist. Ka vangistuse ajal ei ole suutnud ta järgida kehtestatud norme ja seda ka

range kontrolli tingimustes – teda on distsiplinaarkorras karistatud 12-l korral, viimased

rikkumised on toime pandud vähem kui aasta tagasi, olnud seotud ametnike korraldustele

mitteallumisega ja agressiivsusega. Rikkumisi on peetud nii tõsisteks, et nende eest on

3 (3) kohaldatud karistusena kartserit. Kinnipeetav, taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks

enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi.

Lisaks märgib kohus, et M.P kandmata karistuse aeg on käesoleva määruse jõustumise ajaks lühem, kui KarS § 76 lg 21 sätestatud kaks kuud. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et M.P vabastamiseks tingimisi enne tähtaega alused puuduvad.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik