1-11-5384/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-5384

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5384 (11231500095) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi S.L süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi; Lühimenetlus Prokurör Mari Nettan Süüdistatav S.L

ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: L OÜ, elukoht: XXX,

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.03.2011, kahtlustatavana kinni peetud 16.03.2011 kuni 17.03.2011

Varasem karistatus:

1. Tartu Maakohtu 10.05.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 järgi vangistus 3 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. 2. Harju Maakohtu 10.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Katseaja lõppemise kuupäev 09.09.2012. Korduvalt karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Risto Käbi RESOLUTSIOON

1. S.L süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.L-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 16.03.2011 kuni 17.03.2011 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele

2 kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.

4. KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele,

so vangistusele 1 kuu ja 8 päeva eelmise, so Harju Maakohtu 18.03.2011 otsusega

mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 28 päeva täies ulatuses, mõista

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva.

5. KarS § 69 lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendada S.L-ile mõistetud ja ärakandmata

liitkaristus, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva, so 66 (kuuskümmend kuus) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi

üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 132 (ükssada kolmkümmend kaks) tundi.

6. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 10 (kümme) kuu pikkune

tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada S.L üldkasuliku töö tegemise ajal, so 10 kuu

vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 758).

8. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada S.L järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

9. S.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

10. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud S.L-ilt kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.L, 1-11-5384, kaitsjatasu“. 11. välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 S.L-ilt

alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.L, 1-11-5384, sundraha“.

12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13. Rimi Eesti Food AS esitatud tsiviilhagi 4,20 euro ulatuses rahuldada täies ulatuses ning S.L-ilt välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Rimi Eesti Food AS

kasuks 4 (neli) aurot ja 20 senti, mis tuleb tasuda Rimi Eesti Food AS arveldusarvele XXXXXXXXX Swedbank. 14. Asitõend. CD plaat kaupluse turvakaamera videosalvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

3

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

S.L süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt vargusi toime ning keda on Harju Maakohtu 10.03.2011 otsusega karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 16.03.2011 kella 14.28 ajal võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil K.Kärberi 42 Tallinnas asuvast

kauplusest Säästumarket pudeli viina Beloff maksumusega 4,20 eurot, peitis viinapudeli kaupluse müügisaalis endale jope taskusse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. S.L peeti tund aega hiljem samas kaupluses turvatöötaja poolt kinni.

Seega S.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav S.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 16.03.2011 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldusest nähtuvalt 16.03.2011 kell 14.28 Säästumarketis Kärberi 42 Tallinnas varastati 1 pudel viina Beloff, 0,5 l, 40o maksumus 4,20 €. (t/l 2)

• 17.03.2011 Rimi Eesti Food AS esindaja Elena Drobnaya ülekuulamise protokollist

nähtuvalt 16.03.2011 kell 14:28 aadressil K.Kärberi 42 Tallinnas, viibides kaupluses Säästumarket tundmatu meesterahvas varastas kaupa summas 4,20 €, võttes pudeli viina

Beloff ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Rimi Eesti Food AS soovib esitada tsiviilhagi selles ulatuses. ( t/l 4, 5)

• Rimi Eesti Food AS volikiri nr 58-11, mille kohaselt volitab äriühing Kärberi Säästumarketi kaupluse juhatajat ED äriühingu nimel volitajat esindama. (t/l 7)

• 16.03.2011 ja 18.03.2011 koostatud tunnistaja AA ülekuulamisprotokollide kohaselt

16.03.2011 kell 12.27 võttis meesterahvas pooleliitrise viina Beloff hinnaga 4,20 eurot ja liikus müügisaalis ringi, peatus riiulite vahekäigus ja väljus ilma viinata. Ületas kassaliini kell 12.28, kuid kinni pidada ei jõudnud. Tund hiljem tuli mees tagasi, pidas mehe kinni. Riiulite vahekäigu kontrollimisel viina ei leitud. Varasemal ülekuulamisel ütles vale aja, tegelikkuses oli see kell 14.27. Mees liikus saalis ja tähelepanu koondus kahtlasele naisterahvale ja kui läks meest vaatama, siis teda enam ei olnud. Pärast vaatas videolt ja nägi, et mees seisis pärast pudeli võtmist riiulite vahekäigus ja kui suundus kassade poole, siis korvis enam viinapudelit

ei olnud. Kell 14.28 mees läbis mittetöötava kassa. Tunni aja pärast tuli mees tagasi kauplusesse koos naisterahva ja lapsega, ostsid toiduaineid. Pidas meesterahva kinni ja küsis kas varastas pudeli viina. Mees ütles, et tal on halb, et on pohmell. Tunnistaja kutsus politsei ja mees viidi ära. (t/l 9-10, 12-15)

• 16.03.2011 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti S.L kahtlustatavana kinni kell 14.28, , vabastati 17.03.2011 kell 12.40. (t/l 20-23)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 16.03.2011 koostatud kahtlustatava S.L seletas kahtlustatav, et on kuriteo toime pannud. 16.03.2011 läks Kärberi Säästumarketisse ja võttis pudeli viina ning otsustas selle varastada, sest raha ei olnud. Pani pudeli jope taskusse

ja väljus. Oli alkoholijoobes. Siis tuli tagasi koos naise ja lapsega toidukaupa ostma. Peeti

4 kinni. Kahetseb toimepandut. Ei olnud raha, kuid tahtis napsu võtta, varastatud viina jõi ära, on valmis kahju hüvitama. (t/l 24-26)

• 23.03.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi 16.03.2011 kell

14.27.12 kuni 14.28.23 salvestust Kärberi Säästumarketi müügisaalis toimunu kohta. Salvestuselt on näha meesterahvast võtmas alkoholiletilt ja panemas ostukorvi. Seejärel sama meesterahvas liigub müügisaalis tühja ostukorviga ja läheb kassa juurde. Meesterahvas läbis kassa, kus ei olnud müüjat. (t/l 28-32)

• KarS § 199 lg 2 Harju Maakohtu 10.03.2011 otsus, mille kohaselt karistati S.L

p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 kuu, millest loeti

kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 04.02.2011 kuni 05.02.2011 ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 28 päeva vangistust, milline jäeti KarS § 74 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi kohaldamata. (t/l 37-38)

• jäetud Wismari Haigla AS 13.04.2011 teatis, mille kohaselt on S.L ambulatoorse järelevalve alla. (t/l 54)

• alates Sotsiaalkindlustuse andmebaasi väljatrükk, mille kohaselt on S.L 06.04.2011 töötav isik töölepingu alusel OÜs L. (t/l 55)

• asunud täitma Harju Kriminaalhooldusosakonna teatis, mille kohaselt on S.L

temale kohtuotsusega pandud kohustusi: seisuga 25.04.2011 uusi rikkumisi seoses alkoholi

tarvitamisega fikseeritud ei ole, alates 21.03.2011 töötab OÜs L operaatorina, on asunud ravile Wismari Haiglas. (t/l 62)

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava S.L süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS avaldust, tunnistaja AA ütlusi,

asitõendi vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu 10.03.2011 otsust, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.L käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli S.L temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli eelnevalt vähem kui aasta jooksul toime pannud

rea KarS § 218 lg 1 sätestatud väärtegusid ja keda oli vahetult süüteo toimepanemisele eelnevalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti 16.03.2011 kella 14:27 ajal võttis S.L Kärberi 42 Tallinnas asuvast kauplusest Säästumarket pudeli viina Beloff maksumusega 4,20

eurot, peitis selle endale jope taskusse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellest teeb kohus järelduse, et legaalse sissetuleku puudumisel, mida tõendavad ka

kriminaalasjas kogutud tõendid, hankis süüdistatav elatusvahendeid varavastaste süütegude

toimepanemisega ning selline käitumine oli süüdistataval muutunud elulaadiks ja elatusvahendite saamise viisiks ning sellist käitumist tuleb hinnata varguse toimepanemisena

süstemaatiliselt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel ka kohtulikul uurimisel avaldanud

kahetsust, kuid kohus ei pea võimalikuks seda kahetsusavaldust arvestada siirana. Süüdistatava süstemaatiline varavastaste süütegude toimepanemine näitab süüdistatava senist

elulaadi ja teo toimepanemist kavatsetult ning sihikindlalt kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, mistõttu objektiivne süüdistatava käitumine viitab kahetsuse puudumisele. Kohtuistungil avaldatud kahetsus on tingitud sellest, et süüdistatav on aru saanud mitte sellest, et tegu on õigusvastase käitumisega, vaid sellest, et sell toimepanemisega võivad tema suhtes

kaasneda negatiivsed tagajärjed. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest

on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku

5

andmetel puudus süüdistataval kaks kuud tagasi alaline sissetulek, millele viitas ka

varavastaste süütegude toimepanemine. Samas on käesolevaks ajaks süüdistataval sissetulek

ning ta on asunud täitma eelmise otsusega temale pandud kohustusi. Seega võiks karistuse

liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval on tekkinud sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Samas on süüdistatava sissetulek olnud lühiajaline ning tal on vaja

tasuda nii eelmise kohtuotsusega kui ka käesoleva kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud, mistõttu on kohtu arvates rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes

siiski välistatud, kuivõrd tal puuduvad pikema aja vältel sellised rahalised vahendid, mis

võimaldaks kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi täita. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes

kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 2 korral. Kohus

leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemisega tekitati varaline

kahju mis on üpris väike, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu peab kohus

võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga süüdistatav temale inkrimineeritud

süüteo toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mistõttu tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätete alusel, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täies ulatuses.

Samas leidub kriminaaltoimuks tõendeid selle kohta, et süüdistatav on kriminaalhooldusele allutatud aja jooksul asunud täitma temale pandud kohustusi ning kriminaalhooldaja andmetel ei ole süüdistatav pannud toime ka uusi õigusrikkumisi. Sellest teeb kohus järelduse, et

süüdistatav on oma ellusuhtumist muutnud ning asunud tööle. Arvestades taolisi asjaolusid

leiab kohus, et mõistetava liitkaristuse reaalne täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, kuivõrd vähendaks süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid pärast järjekordset töö kaotust. Seetõttu peab kohus, arvestades ka süüdistatava antud nõusolekut, võimalikuks asendada süüdistatavale mõistetav liitkaristus üldkasuliku tööga, millega kaasneb ka kriminaalhooldaja järelevalve, mis annaks süüdistatavale tuge oma elukorralduses muutuste tegemisel, lootuses, et asenduskaristus suudab sundida süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 4,20 euro nõudes, milline

sisaldab endas varastatud kauba hinda. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud kauba varastas süüdistatav, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise

kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva

varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4,20 eurot. Kohus asub

seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies

ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.L-ilt Rimi Eesti Food AS kasuks.

Märt Toming kohtunik