1-10-15726/7 · 1-10-15726/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-15726

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-10-15726 (10230107976), millele liidetud 1-11-4187 (11230103906)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Kertu Kuusik

Tõlk

Diana Smirnova

Kriminaalasi T.D KarS § 120 ja KarS § süüdistuses

121 lühimenetluses järgi

Kohtuistungi toimumise aeg 09.05.2011.a.

Prokurör

Žanna Morozova

Süüdistatav T.D – isikukood xxx; Eesti

kodanik; elukoht: xxx; kesk-eri haridusega; ei tööta;

kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatus kustunud; tõkend – vahi all pidamine alates 25.03.2011

(kahtlustatavana kinni peetud 24.03.2011.a..

Kaitsja

advokaat määratud korras Dmitri Školjar

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.D KarS § 121 karistuseks mõista

järgi ning 4 (neli) kuud vangistust, KarS § 120 5 (viis) kuud vangistust.

järgi

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 vähendada ühe kolmandiku alusel mõistetavat põhikaristust (3 kuu ) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 1, 3 koheselt ärakandmisele 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub

kuud vangistust 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu 18- ning kuulise katseaja

kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg-s 1 p sätestatud ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel : 1) mitte tarvitada kontrollnõuded kohustused alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis.

Tõkend vahistamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus –

karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuulva 3-kuulise vangistuse alguseks lugeda 24.märts 2011.a.

Vastavalt arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast KarS § 78 lg 1

Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata T.D-le kriminaalhooldaja.

2. Välja mõista T.D-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud

kaitsjale makstava tasu

ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 210,93 eurot

208 eurot .

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr

221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-10-15726.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Asitõendid – kriminaalasja juurde liidetud 3 kööginuga – tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Z Ž le (elukoht: Pärnu mnt.82/88-64, Tallinn).

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule aga kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS T.D süüdistatakse selles, et tema 10.05.2010.a kella 16:00 ajal haaras Tallinnas, xxx asuvas korteris tütre J Ž toimunud konflikti käigus viimasel käega juustest ja tõmbas neist, seejärel lõi talle kaks korda käega lõua piirkonda ja ühe korra käega oimu piirkonda, tekitades sellega J Ž füüsilist valu.

Oma sellise tegevusega pani T.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, mis seisneb teisele inimesele füüsilist valu põhjustanud tervisekahjustuse tekitamises.

3 T.D 10.05.2010.a kella 16:00 ajal, ähvardas Tallinnas, XXX asuvas korteris tütre J Ž toimunud konflikti käigus viimast tervisekahjustuse tekitamisega, vehkides J Ž suunas haamriga ja öeldes, et lööb ta maha.

Seega T.D, ähvardades tervisekahjustuse tekitamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.D 23.03.2011.a. kella 19.15 paiku, olles korteri ühiskoridoris, mis paikneb

Tallinnas XXX ning olles alkoholijoobe seisundis, naabri VBmärkuse peale lahkuda

ühiskasutatavast ruumist, T.D läks oma tuppa, kust võttis suure kööginoa, millega

väljus oma toast ja ähvardas VB tapmisega. Kannatanu tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ja kutsus välja politsei.

Seega T.D, ähvardades tervisekahjustuse tekitamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et kõigi kolme kuriteo toimepanemises on T.D süü tõendamist

leidnud ja ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust, KarS § 120 järgi 2 kuud vangistust ning liitkaristuseks KarS § 64 alusel 5 kuud vangistust. Mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendades kuulub kandmisele 3 kuud ja 10 päeva vangistust algusega 24.03.2011.a.

Kannatanu J Ž arvas, et kaks kuud vangistust on pannud T.D mõtlema ja võib olla

talle piisav karistus. Kuna ta ise on mujale elama asunud, loodab ta, et selliseid konflikte enam rohkem ei toimu.

Kannatanu VB leidis, et T.D peaks panema füüsilist tööd tegema, et ta ise raha teeniks ega elaks abikaasa kulul ning et pärast vanglast vabanemist oleks tal lähenemiskeeld: ei tuleks kööki ega vannituppa ajal, kui tema seal viibib.

Kaitsja palus T.D õigeks mõista KarS § 120 järgi mõlemas episoodis, kuna süüdimõistmise aluseks ei saa olla vaid kannatanute ütlused. Nendes episoodides süüdistatav eitab igasugust ähvardamist ning objektiivsed tõendid asjas puuduvad. T.D käitumise kvalifitseerimist KarS § 121 järgi pidas kaitsja põhjendatuks ning palus väiksemat karistust kui taotles prokurör.

Süüdistatav ähvardamistes oma süüd ei tunnistanud ja võttis omaks vaid tütre juustest

tõmbamist. Palus end mitte karistada vangistusega ning arvestada, et tal on astma ja süda haige.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED

Kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel kohus leiab, et T.D süü oma tütre J Ž

väärkohtlemises 10.05.2010.a. on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Samuti on tõendamist leidnud, et 10.05.10.a. ähvardas süüdistatav oma tütart haamriga, vehkis sellega, lubas ära tappa ning 23.03.2011.a. ähvardas T.D kööginoaga naabrit

VB ja lubas ta ära tappa. Kuna mõlemad kannatanud pidasid reaalseks ohtu oma elule ja tervisele, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud selles kahes kuriteos KarS § 120 järgi.

4 Tunnistaja J Ž ütluste kohaselt (I kd.lt. 6-8) tekkis tal 10.05.2010.a. pärast töölt kojujõudmist skandaal isaga televiisori vaatamise pinnalt. Isa lõi vastu põrandat puruks tema mobiiltelefoni, pärast seda haaras isa teda juustest ja sikutas ning ta tundis valu. Seejärel lõi isa teda parema käega kaks korda lõualuu piirkonda ja ühel korral meelekohta. Ka need löögid tekitasid talle

valu. Seejärel jooksis isa kööki, tuli sealt välja haamer käes, vehkis sellega tema suunas, karjus ja lubas maha lüüa. Ta kartis isa. Karjumise peale tuli õde toast välja ning sekkus . Isa

rahunes lõpuks ja läks kööki suitsu tegema. Kuna õhtul hiljem lubas isa veel ukse põlema

panna, kui teda korterisse ei lasta, kutsusid nad välja politsei. Kannatanu palub isa võtta vastutusele, sest viimane ei lase elada tal ega teistel pereliikmetel.

Et sellel õhtul kutsuti välja politsei, kinnitab ka patrullpolitseiniku L. Närepi ettekanne (I kd.

tl. 1). Kohapeal selgus, et lõhutud oli sise- ja välisust. Z ja J Ž selgituste kohaselt oli T.D

tütart ka füüsiliselt rünnanud. Politseipatrulli sealoleku ajal T.D lärmas valjuhäälselt, kasutas ebatsensuurseid väljendeid oma pereliikmete suhtes. Kuna tütar ja ema

kartsid, et mees võib neile kallale minna ja mööblit lõhkuda, toimetati T.D politseijaoskonda. Valgele paberilehele kirjutas Z.Ž avalduse, et palub end kaitsta argessiivse mehe eest, kes lubab korteri põlema panna, ära tappa, ta on ohtlik nii perekonna kui naabrite jaoks (tl.3).

Kahtlustatavana on T.D üle kuulatud alles 04.10.10.a. ning oma süüd ta ei tunnista (I kd.tl. 10-13). Ta väitis, et noorema tütrega on tal keerulised suhtes ning perekonnas on sageli konflikte. Maikuus oli tütar teda ise sõimanud ja tema suunas haamriga vehkinud, kuid tema rebis tütrel haamri käest. Tütart ta ei löönud ega tirinud ka juustest. Tütar elab nüüd teises kohas ning nad omavahel praktiliselt enam ei suhtle. Kohtuistungil T.D tunnistas vaid tütre juustest tirimist, mitte aga löömist ja haamriga ähvardamist.

T.D taolised ütlused on lisaks kannatanu ütlustele ümber lükatud ka tunnistaja S Ž ütlustega (I kd. tl. 15 -18). Nendest ütluste kohaselt kuulis tunnistaja õe J karjumist ning kui ta oma toast väljus, nägi, et õde võitleb koridoris purjus isaga. Isa haaras õel randmetest, surus ta vast seina, haaras Jt juustest ja hakkas tirima. Ta tundis õe pärast hirmu, sest T.D on suur mees. J suhtes kasutas isa ebatsensuurseid väljendeid, avas tööriistakapi ja hakkas J pihta

viskama tööriistu, lõpuks haaras isa haamri, jooksis sellega J selja taha ja võttis hoogu

löögiks. Lööki ei toimunud, tunnistaja püüdis neid lahutada. T.D kuritarvitab alkoholi, on sellises seisundis agressiivne, norib iga asja pärast.

Kannatanu Z Ž ütluste kohaselt (I kd.tl.31 – 35) oli 10.05.10.a. T.D kodus purjus, hakkas J tüütama, lõi puruks J mobiiltelefoni. Purjus peaga on mees väga agressiivne, vihastab, karjub, viskab asjadega, võib ära tappa. 2004.a. peksis mees ta niimoodi läbi, et ta

viibis reanimatsioonis. 10.mail 2010 püüdis ta oma tütart kaitsta, kuid abikaasa lõi talle

rihmaga vastu kätt. Selle löömise tagajärjel on tal sõrm deformeerunud. Oma agressiivsuse pärast pole mees kunagi vabandanud, tema käitumise pärast on tütred kodust lahkunud.

Kohtul pole mingit alust arvata, et kõik pereliikmed annavad süüdistatava suhtes valeütlusi ning nii kannatanute kui tunnistaja ütlusi peab kohus usaldusväärseks, sest need on omavahel kooskõlas ja ka eluliselt usutavad. Oma argessiivset olekut, ebaviisakat ja lärmakat käitumist demonstreeris süüdistatav ka kohtuistungil ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid.

Kannatanu Z. Ž rihmaga löömise 10.05.10.a. on prokurör T.D süüdistusest välja jätnud, kuna kannatanu kardab oma meest. Z.Ž ei ole politsei poole pöördunud isegi siis, kui

5

aastaid tagasi mehe vägivallategude tagajärjel on talle tekitatud tõsiseid tervisekahjustusi.

Asjaolu, et pereliikmed teda kardavad, on kohtu arvates süüdistatavas tekitanud karistamatuse tunde.

Kohtu arvates oli kannatanul J Ž 10.05.10.a. reaalne alus tunda hirmu oma elu ja tervise pärast, kui nägi isa käes haamrit ja kuulis tema ähvardusi, sest vahetult enne seda oli isa teda löönud ja juustest tirinud ning põhjustanud talle füüsilist valu.

Kohtu arvates on T.D-le oma tütre suhtes kasutatud vägivald õigesti kvalifitseeritud väärkohtlemisena KarS § 121 järgi ning ähvardused KarS § 120 järgi.

Ei ole oluline, kas ähvardaja saab ja tahab oma ähvardust realiseerida. Piisab sellest, et ähvardus tekitab objektiivselt tõsiseltvõetava mulje ja näib ka ähvardatule tõsiselt mõelduna. Ähvardaja ei pea ise uskuma enda ähvarduse realiseeritavusse. Piisab, kui ta lähtub sellest, et kannatanu seda usub.

Kannatanu VB ütlustest nähtub (II kd tl. 2-7), et 23.03.2011.a. tekkis tal ühiskorteris konflikt

oma naabri T.D, kes teda solvas ja väljendus ebatsensuurselt. Väljakutsutud

politsei võttis T.D kaasa. Kui kannatanu õhtul koju tuli, oli T.D juba kodus, samuti tema naine. Kui Z Ž oli korterist lahkunud, tuli oma toast välja purjus T.D, hakkas kannatanu peale karjuma, vibutas rusikaid, oli väga agressiivne. Kannatanu läks oma

tuppa, kuid T.D hakkas teda ukse tagant ähvardama, lubas ära tappa, keeva veega

kõrvetada. Kannatanu helistas oma tuttavale OG, kuna kartis T.D. Ca 15 minuti pärast tuli korterisse OG, kellele kannatanu rääkis ähvardusest ja palus politsei välja kutsuda.

Ta kuulis, kuidas T.D sobrab nõude kastis, nägi, kuidas viimane oma toast väljus, paremas käes kööginuga (tera 20-25 cm) ja jooksis tema suunas, hoidis kätt nii nagu tahaks anda noahoopi. Kannatanu jõudis OG käes haarata ja ta tuppa tirida ning ukse sulgeda. Kui

politsei kohale jõudis, oli T.D oma toas. Kannatanul ja OG tehti ettepanek sõita

politseijaoskonda avaldust kirjutama, T.D jäeti koju. №aga ähvardamist pidas kannatanu reaalseks ohuks oma elule ja tervisele

Läbiotsimise käigus võeti korterist kaasa 3 nuga (II kd. tl. 10 – 24) ning kahtlustatava peeti kinni 24.03.2011.a. kell 19.00 T.D (lk.25-26).

Kahtlustatava ülekuulamisel T.D end süüdi ei tunnistanud ning väitis, et käis 23.03.11.a. kella 13 paiku haiglas kardioloogi juures. Koju jõudes ta VB korteris ei näinud,

heitis magama ega väljunud oma toast. VB ei näinud ta ka järgmisel päeval (tl. 27 – 30).

Kannatanu noaga ähvardamist eitas T.D ka kohtuistungil. Samas väitis ta, et V. Bogdanovaga on tal pidevalt konfliktid ning skandaalide korraldajaks olevat naabrinaine ise.

Kohus peab antud asjas usaldusväärseimaks kannatanu ütlusi, sest need on kooskõlas

tunnistaja ütlustega. T.D ütlused on kohtu arvates antud soovist vabaneda võimalikust karistusest toimepandud kuriteo eest.

Tunnistaja OG ütlustest nähtub (tl. 38 - 40), et 23.03.11 kella 19 paiku helistas talle V. B ja

teatas, et on oma toas ja ukse lukustanud, ei saa kööki minna, kuna koridoris seisab T.D,

kes teda solvab ja ähvardab. Kohale minnes tunnistaja nägi koridoris

alkoholijoobes T.D, kes ka tema suhtes kasutas ebatsensuurseid väljendeid. V.

Bogdanova andis tunnistajale telefoni ja kui viimane politseiga rääkis ja olukorda selgitas, läks T.D oma tuppa ja väljus sealt noaga ning suundus nende poole. Kannatanu ja

6

tunnistaja jõudsid tuppa minna ja ukse sulgeda. Kohale sõitnud politseinikele viskasid nad aknast võtme. Politseinikud sisenesid ja hakkasid T.D-ga rääkima, kuid viimane

karjus ja ropendas edasi ja politseinikud viisid ta enda tuppa, rahustasid teda ja panid ta magama. T.D politseinikud kaasa ei võtnud, kuid neil palusid sõita politseijaoskonda ja avaldus kirjutada. Nuga, millega T.D ähvardas, oli suur kööginuga, tera pikkusega umbes 20 cm.

Korterist kaasavõetud kööginugasid ei ole asitõenditena vaadeldud, küll aga on need noad

esitatud kannatanule ja tunnistajale äratundmiseks. OG on kolme kööginoa hulgast ühte

pidanud sarnaseks sellega, mis oli käes T.D, kuid milles sarnasus seisnes, ei ole protokollis märgitud (tl.44 - 47). V. Bogdanova on ära tundnud kööginoa, mille tera pikkus oli umbes 20-25 cm ning millega T.D oli oma toast välja jooksnud (tl.50-54).

Kuigi asjas on jäänud välja selgitamata konkreetne nuga, millega kannatanut ähvardati, ei ole

kohtul alust kahelda kannatanu V. B ütlustes selle kohta, lisaks suulisele ähvardusele ära tappa, tuli T.D hiljem tema suunas ja käes oli tal kööginuga. Et nuga oli T.D käes, kinnitas ka tunnistaja O. G .

Kohtul pole mingit alust arvata, et kannatanul puudus alus tunda reaalset ohtu oma elule ja

tervisele. T.D on agressiivne ja vägivaldne olnud ka oma pereliikmete suhtes, kes samuti tema ähvardusi on pidanud reaalseteks. T.D varasem vägivaldne käitumine

oma naise suhtes oli teada ka V. Bogdanovale. Ta on varasematel aegadel välja kutsunud politsei, kui T.D oma naist peksis. Just nimelt hirmust T.D ees kutsus kannatanu 23.03.11.a. kohale oma tutttava OG ning hiljem ka politsei.

Vaenulikkust kannatanu suhtes väljendas süüdistatav ka kohtuistungil, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, nimetas kannatanu käitumist põhjuseks, miks tütred on kodust ära läinud, ega tundnud endal mingit süüd või häbi oma käitumise pärast. Kohtu arvates ei ole oluline, kas süüdistatava käes oleva noa tera oli pikkusega 10 cm või 20- 25 cm, oluline on see, nuga on vahend, millega võib ohustada nii inimese elu kui tervist.

KarS § 120 sätestatud kuriteokoosseisu objektiks on inimese vaimne tervis, mille ründamiseks

süüdlane kasutab psüühilist vägivalda. Seejuures ei eeldata, et ründajal oleksid kuriteo

toimepanemise hetkel olemas ka ründevahendid. Antud juhul oli ründevahend olemas ja selleks oli nuga.

Kuriteokoosseisu realiseerimiseks piisab, kui kannatanus kutsutakse esile sedavõrd tugev hirmuaisting, et ta leiab, et on alust karta selle ähvarduse täideviimist. (3-1-11-00).

Kohus leiab, et ka 23.03.2011.a. on T.D käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi ning tema süü selle kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus T.D süüst, arvestab kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

KarS § 121 näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat; KarS § 120 võimaldab süüdlast karistada rahalise karistusega või vangistusega kuni 1 aasta.

7 Kuna T.D osas on tegemist isikuga, kes tööl ei käi ja kuritarvitab alkoholi ning kelle osas kaitsja on palunud jätta osa menetluskuludestki riigi kanda, sest nende täielik tasumine käib talle ilmselgelt üle jõu, ei ole rahalise karistuse mõistmine sellisele isikule võimalik, sest

see ei oleks tema puhul täidetav. Kohus ei pea kergemaliigilise karistuse mõistmist võimalikuks ka süü suurust ning süüdlase isikut arvesse võttes.

Süüteos KarS § 121 järgi oli ühele kannatanule põhjustatud füüsilist valu, tervisekahjustusi fikseeritud ei ole.

Süü suurust KarS § 120 järgi iseloomustab asjaolu, et ähvardamise on süüdistatav toime

pannud kahe kannatanu suhtes. Ähvardamine ei olnud ainult sõnaline, ähvardamiste käigus kasutas süüdistatav haamrit ja nuga. Teine ähvardamine leidis aset ajal, kui T.D-le oli saadetud süüdistusakt esimeses kriminaalasjas, ta oli kohtu ala antud ja talle oli saadetud ka

kohtukutse. Süü suurust arvesse võttes ei ole T.D võimalik karistada KarS § 120 järgi sanktsiooni alammäära lähedaselt nagu taotles seda prokurör.

T.D osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks

kuritegude osas oma tütre suhtes loeb kohus süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses.

T.D ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning võttes arvesse ka tema tervislikku seisundit, peab kohus võimalikuks karistada teda KarS § 121 järgi alla sanktsiooni keskmist

määra, s.o. vangistusega 4 kuud ning KarS § 120 järgi vangistusega 5 kuud.

Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel tuleb talle liitkaristuseks mõista 9 kuud

vangistust. Karistuste osalist liitmist või kergema karistuse kaetuks lugemist raskema

karistusega ei pea kohus võimalikuks. Süüdlane peab vastutama kõigi tema poolt toime pandud kuritegude eest. Vangistus väiksemas määras kui 9 kuud ei vastaks enam T.D süü suurusele ega oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 6 kuud vangistust.

Süüdistatav on vägivaldne olnud oma pereliikmete suhtes ka varem, kannatanute ees ei ole ta vabandanud ega andestust palunud. Oluliseks peab ta küll enda tervist, kuid ei saa aru sellest, millist hirmu ja valu on tema käitumise tõttu pidanud üle elama kannatanud.

Kohus peab T.D mõjutamiseks vajalikuks, et vähemalt poole mõistetavast

karistusest peab ära kandma reaalse vangistusena ning pärast vangistust on tema suhtes vajalik kriminaalhooldaja järelevalve.

Seega kohaldades KarS § 74 sätteid, kohus määrab, et koheselt tuleb ära kanda 3 kuud vangistust ning 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.D 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg-s

1 sätestatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis.

Lähenemiskeelu kohaldamisest Kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste

kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. Selline taotlus tuleb kohtul lahendada KrMS § 310 sätestatud korras, s.o. samade sätete alusel tsiviilhagi lahendamisega.

8 Kohus vaatab antud kriminaalasja läbi aga lühimenetluses, kus otsus tuleb teha olemasolevate

materjalide alusel. Kannatanu ei ole kohtueelses menetlus esitanud taotlust lähenemiskeelu

kohaldamiseks, sellist taotlust ei ole prokurör ära märkinud ka süüdistusaktis, mistõttu kohtuliku uurimise objektiks ei olnud lähenemiskeelu sisu, piirangute ulatus, tingimused või

aeg. Vastavat taotlust ei esitanud kannatanu ka enne asja kohtulikku uurimist. Nii nagu tsiviilhagi puhul, ei saa ka lähenemiskeelu taotlust esitada alles kohtulike vaidluste käigus.

Kohtulike vaidluste käigus kannatanu poolt tehtud üldine ettepanek kohaldada süüdistatava

suhtes lähenemiskeeldu, et üldkasutatavates ruumides (köök, vannituba) T.D teda rohkem ei tülitaks, ei ole vaadeldav sisulise taotlusena, mille kohus saaks lahendada KrMS § 3101 korras.

Kohus selgitab, et kannatanul on õigus esitada konkreetne taotlus tsiviilkohtupidamise korras VÕS § 1055 alusel. Taotledes lähenemiskeeldu tuleb taotlejal näidata, milliste konkreetsete

piirangute või tingimuste seadmist ta soovib, milline peaks olema selle keelu ruumiline ulatus, kuidas on ühiskorteris seda võimalik määratleda, kas ta soovib eluaseme kasutamise või suhtelemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel T.D viibis või elas korteris Pärnu mnt.82/88-64, Tallinn. Kriminaaltoimikusse on lisatud Harju Maakohtu määrus

04.05.2010.a. kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, kuid see on tühistatud

muuhulgas ka osas, kuidas reguleerida kaasomandi kasutuskorras kolmandate isikute viibimist selles korteris. Kas selles asjas on menetlus lõpetatud või otustatud uue lahendiga kaasomandi kasutuskord, on kohtule teadmata.

Antud kriminaalasjas tuleb kannatanu üldsõnaline ettepanek lähenemiskeelu kohaldamiseks jätta läbi vaatamata.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdistatavalt süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista ka menetluskulud.

Menetluskuludeks selle kriminaalasjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 kuupalga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, asjaolu, et pikemat aega ei ole ta töötanud, lähtudes

samuti tema resotsialiseerumisväljavaadetest, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendakuks jätta osa menetluskuludest, s.o. pool sundrahast riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313.

Kohtunik