1-11-5681/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.mail 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-5681 (11231500151) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Julia Griškova Kriminaalasi V.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Prokuröri abi

Loreta Tšurilova Süüdistatav

V.U elu- või asukoht ja aadress: ei oma

kindlat elukohta; isikukood või sünniaeg: xxx;

kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras varem

karistatud 14 korda, viimased kolm:

15.10.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi mõisteti tingimisi vangistus 2 kuud 20 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud 11.03.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 10 kuud 17 päeva, vabanes 04.09.2010 07.09.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2

järgi mõisteti vangistus 8 kuud, vabanes 06.05.2011

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 07.05.2011.a. Kaitsja

Sergei Narusberg RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.U KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista

2 karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista V.U ´ ile 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 07.05.2011.a.

Tõkendina kohaldada V.U suhtes vahistamine. Vahistada V.U

kohtusaalis.

Välja mõista V.U ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256

5 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52

senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „V.U, 1-11-5681 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa V.U

süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on varem Harju Maakohtu poolt 11.03.2010 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud 17 päeva ja 07.09.2010 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 8

kuud, seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, üritas 07.05.2011

kella 18.22 ajal varastada Tallinnas, Peterburi tee 62a asuvast Eesti Tarbijateühistu

Keskühistu´le kuuluvast kauplusest Lasnamäe Maksimarket järgmised tooted: duššigeel

Dove 2 tükki maksumusega a´ 2,14 eurot, üldmaksumusega 4,28 eurot, šampoon Syoss 1 tükk maksumusega 4,47 eurot, kreem Syoss 1 tükk maksumusega 4,47 eurot, karpkala 0,862

kg maksumusega 3,80 eurot, kuumsuitsuheik 2 tk maksumusega a´3,31 eurot,

üldmaksumusega 6,62 eurot, täissuitsuvorst 3 tükki maksumusega a´1,99 eurot,

üldmaksumusega 5,97 eurot, koorejuust 4 tükki maksumusega a´ 5,02 eurot, üldmaksumusega 20,08 eurot, deodorant 1 tükk maksumusega 2,74 eurot ja jahutatud küülik 2 tükki maksumusega 14,01 eurot, üldmaksumusega 28,02 eurot, kaupa kogumaksumusega 80,45 eurot, möödus kassadest tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega oma tahtliku tegevusega pani toime kuriteo katse, mis oli V.U

suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

3

süstemaatiliselt, ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, s.t. pani toime KarS järgi kvalifitseeritava kuriteo. § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2

V.U süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Eesti Tarbijateühistu Keskühistu avaldus nr 129, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele

07.05.2011.a. kell 18.22 kaupluses Lasnamäe Maksimarket, aadressil Peterburi tee 62a

õigusvastase teo toime pannud kodanik, kelle juurest avastati Eesti Tarbijateühistute

Keskühistu- le kuuluvat maksmata kaupa. Kaup - dušši geel Dove 2 tükki ühe dušši geeli maksumus 2,14 eurot, šampoon Syoss 1 tükk maksumusega 4,47 eurot, kreem Syoss 1 tükk maksumusega 4,47 eurot, karpkala 0,862 kg maksumusega 3,80 eurot, kuumsuitsu heik 2 tk, ühe maksumus 3,31 eurot, täissuitsuvorst 3 tükki, ühe maksumus 1,99 eurot, koorejuust 4

tükki, ühe maksumus 5,02 eurot, deodorant 1 tükk maksumusega 2,74 eurot ja jahutatud

küülik 2 tükki, ühe maksumus 14,01 eurot. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele. Õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 07.05.2011.a. kell 18.22 Lasnamäe Maksimarketis aadressiga Peterburi tee 62a meesterahvas valjus kassadest kauplusele kuuluva kaubaga, jättes tahtlikult selle eest maksmata. Õigusrikkuja on V.U. /tlk

2-3/; tunnistaja FLütlused, millest nähtub, et tema olles tööl 07.mail 2011a. kaupluses

Lasnamäe Maksimarketis, aadressil Peterburi tee 62a turvatöötaja ametikohal ning istudes monitoride taga, kui kell 18:06 hakkas jälgima ühte meesterahvast kellel oli seljas musta värvi

jope, musta värvi püksid ning ostukärus oli sinist-valgega suur kilekott millele oli peale kirjutatud EURONICS. Nägi kuidas meesterahvas olles kosmeetika osakonnas võttis riiulist,

suure koguse tooteid ning viskas need ostukärusse ja suundus nendega järgmise osakonna

juurde kus toppis toote kilekotti, seejärel suundus piimatoodete osakonda kus võttis 4 tk. juustu ja pistis need ostukärus olevasse kilekotti ning suundus lihaosakonda kus võttis veel kala ja lihatooteid ning toppis need ostukärus olevasse kilekotti. Peale seda läks kassadesse, kus ostis ühe paki suitsu ja ühe õlle. Peale seda kui meesterahvas väljus kassadest kell 18:22 pidas meesterahva kinni ja toimetas turvaruumi. Kuna meesterahvas muutus agressiivseks ja

üritas põgeneda pani temale käed raudu. Turvakontrolli käigus avastas meesterahvalt

kilekotist kauplusele kuuluvad tooted mis on järgmised: 2tk. "DOVE" duššigeel tootekood

8717163315811 maksumusega 2,14 eurot tk.; 1 tükk "SYOSS" šampoon tootekood 9000100526395 maksumusega 4,47 eurot, 1 tükk. "SYOSS" kreem tootekood 9000100512091 maksumusega 4,47eurot, 0,862 kg "KARPKALA" tootekood 2719252908269 maksumusega 3,80 eurot.; 3 tükki "TÄISSUITSU VORST" tootekood 4740618001148 maksumusega 1,99

eurot tükk, 2 tükk. "KUUMSUITSU HEIK" tootekood 2758970405346 maksumusega 3,31

eurot tükk, 4 tükki "KOOREJXJUST" tootekood 2314202907288 maksumusega 5,02 eurot tükk; 1 tükk "DEODORANT" tootekood 3600540893024 maksumusega 2,74 eurot, 2 tükki "JAHUTATUD KÜÜLIK" tootekood 2322213213281 maksumusega 14,01 eurot tükk. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata. Meesterahva andmed on järgmised: V.U ik xxx andmed saadud ID kaart . Meesterahvas oli kinnipeetud politsei saabumiseni /tlk 5-6/; kahtlustatava V.U ütlused, milles tunnistas end süüdi ja andis ütlusi, et lugu sai alguse sellest, et eile 07.05.2011.a. umbes kella 18:00 ajal, täpselt kellaaega

ei oska öelda, tema üksinda läks kauplusesse. Oli kaine. Kauplusesse läks selleks, et osta omale süüa. Temal oli natukene raha kaasas. Tema läks Lasnamäe linnaosas, Tallinnas asuva Maksimarketi kauplusesse. Kaupluse täpset aadressi ei oska öelda, kuid oskab sinna minna.

Tema sisenes kauplusesse, võttis ostukorvi ja suundus kaupluse müügisaali. Tema liikus

kaupluse müügisaalis ringi ja vaatas müügil olevat kaupa. Kuna temal oli vähe raha, seega

otsustas toime panna varguse. Tema võttis kaupluse müügisaalis olevate kaubalettidelt

erinevat kaupa. Kauba nimetust ega kogust ei mäleta. Mäletab, et võttis erinevaid

hügieenitooteid ja toidukapa. Kauba ladus omale ostukorvi. Peale seda, olles kaupluse

4 müügisaalis kaubalettide vahel, tema võttis ostukorvist oleva kauba ja ladus omale kilekotti.

Kilekott oli temal kaasas. Kassas kavatses tasuda ainult sigarettide ja õlle eest. Ülejäänud kauba eest tema kassas tasuda ei kavatsenud. Tema suundus kaupluse kassade juurde. Kassas

tasus sigarettide ja õlle eest, ülejäänud kauba eest tema kassas ei tasunud. Tema möödus kaupluse kassast kauba eest tasumata. Tema suundus kaupluse väljapääsu suunas, et väljuda

kauplusest kuid enne väljapääsu teda pidas kinni kaupluse turvatöötaja. Turvatöötaja palus

temaga kaasa minna turvaruumi turvakontrolli. Tema vastupanu ei osutanud ja suundusin koos turvatöötajaga turvaruumi turvakontrollil Olles turvaruumis temale teostati turvakontroll,

mille käigus leiti Maksimarket kauplusest varastatud kaupa. Kogu kauba vabatahtlikult

tagastas kaupluse turvatöötajale. Kaupa tema ei rikkunud, kaup oli rikkumata. Juhtunust teavitati politseid ja teda toimetati Ida politseijaoskonda. Teab, et käitusin valesti. Kuna on hiljuti vanglast vabanenud, seega temal puudub töökoht. Samuti temal puudub elukoht. Raske majandusliku olukorra tõttu, tema pani toime varguse. Kaupa plaanis varastada enda tarbeks, mitte müügiks. Kahetseb tehtud väga. Soovib lühimenetluse kohaldamist /12-14/ ; väljavõtted

karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest nähtub, et V.U on

varem karistatud kriminaal- ja väärteokorras. 07.09.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega V.U on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi /tlk 19-37/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav V.U on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Süüdistatava V.U karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav V.U avaldas kohtueelsel uurimisel küll kahetsust, kuid kohus leiab, et V.U kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab

seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. V.U on ka eelnevalt avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ( tlk 33-37), kuid samas jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati

hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude süstemaatiline toimepanemine V.U ´i poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). V.U ´it on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. V.U ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada V.U ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et V.U ´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna V.U ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid

järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud V.U suhtes põhjusel, kuna V.U ei oma sissetulekut ( t

5 lk.38), temale mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata (t lk.19-32) ning lisaks kuuluvad V.U ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine V.U suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kuigi V.U ei ole taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, märgib kohus siiski järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus

lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. V.U ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna

V.U ´it on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku

ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning V.U suhtes ei esine eeldusi

üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval

juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et V.U

suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude

toimepanemisest. V.U käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge

ning teadlik vastandumine õiguskorrale Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et

vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse

kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb

pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on

üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi

vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas

iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole V.U suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega

täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti

oleks mõistetud vangistusest V.U tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab

karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda

süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-

21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub V.U suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. V.U näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud

teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et V.U

suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse

vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust. Ka ei olnud

varastatu väärtus väike, seega süü ei ole väike, siis ei ole võimalik mõista vangistust

sanktsiooni alammäära lähedalt. Ka ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et V.U pani uue kuriteo toime ühe päeva möödudes kui vabanes peale karistuse

kandmist. Vangistusest vabanemise järel väga lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo

toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav V.U on

6 vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kaitsja palus karistada isikut lühiajalisema

vangistusega kui seda palus prokurör, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo

toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka V.U ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samuti peab

kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et V.U

võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud

kahju ei ole. V.U ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208

eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 eurot 06 senti. Arvestades

V.U varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik