3-23-1502/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1502

Haldusasi

X-i kaebus Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse nr 6-

24/1607-2 ja 15. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1-11/105-2

tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks anda luba

õues särgita jalutamiseks või väljastada suvevorm

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata ja tagastada Tartu Vangla 25. juuli 2023. a kirja nr

1-10/121-3 lisana 2 esitatud haigusjuhu väljavõte.

2. Jätta X-i kaebus suvevormi väljastamiseks kohustamise nõude osas läbi vaatamata.

Ülejäänud osas jätta X-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. veebruaril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-23-1502

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 10. aprillil 2023 Tartu Vangla direktorile kaebusena

pealkirjastatud taotluse meditsiinilisel näidustusel ilma särgita jalutamiseks loa saamiseks

(registreeritud 13. aprillil 2023 nr-ga 6-24/1607-1). Taotluse kohaselt oli tal tekkinud samal

päeval jalutuskäigu ajal palavuse tõttu õhupuudus, minestustunne ja iiveldus, kuid tänu ravimi

manustamisele ei kaotanud ta teadvust. Astmaatikuna on tal raske sooja ilmaga jalutades särki

kanda. Samuti on tal nahaga probleemid ning palava ilmaga särgi kandmine tekitab piinu. Ka

arst märkis 22. märtsi 2023. a anamneesis, et tal võiks särgita käimisest ilmselt abi olla.

2. Tartu Vangla jättis 11. mai 2023. a otsusega nr 6-24/1607-2 X-i taotluse rahuldamata.

Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 järgi on kinnipeetaval kohustus kanda vangla riietust.

Tartu Vangla kodukorra p 4.2 täpsustab, et kinnipeetav peab väljaspool enda elukambrit

kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. Vangla kodukorra p 1.8 kohaselt on

Tartu Vangla direktoril õigus vajadusel oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt

kõrvale kalduda. Kuigi taotluses oli viidatud tervislikele probleemidele, ei ole 10. mail 2023

meditsiiniosakonnast saadud info kohaselt taotlejale särgita jalutamine näidustatud. Kuna

vangla kodukorra p 4.2 kohustab kinnipeetavat korrektselt riietuma ning puudub

meditsiiniline näidustus kodukorra täitmisest kõrvale kalduda, jääb taotlus rahuldamata.

3. X esitas 18. mail 2023 Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse peale vaide, mille Tartu

Vangla direktor jättis 15. juuni 2023. a vaideotsusega nr 1-11/105-2 rahuldamata.

4. X esitas 3. juulil 2023 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/105-2 peale

kaebuse. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus ja

tegevusetus ning kohustada vanglat andma talle luba särgita jalutamiseks või väljastama talle

suvevormi.

5. Tartu Vangla edastas 24. ja 25. juulil 2023 kohtule kohtueelse menetluse dokumendid ning

kaebaja tervisekaardi väljavõtted.

6. Kohus jättis 24. augusti 2023. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja

riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebaja esitas 27. augustil 2023

riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kohus vabastas 20. septembri 2023. a määrusega

kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse.

7. Vastustaja esitas 18. oktoobril 2023 vastuse kaebusele koos kaebaja 22. märtsi 2023. a

tervisekaardi väljavõtte ning meditsiiniosakonna juhataja 18. oktoobri 2023. a arvamusega.

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kaebuse rahuldamata jätta.

8. Kaebaja esitas 19. oktoobril 2023 vastuväited vastustaja 18. oktoobri 2023. a vastusele.

9. Kaebaja esitas 8. jaanuaril 2024 täiendava seisukoha.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja on põhjendanud kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

2(7)

3-23-1502

Perearst märkis 22. märtsi 2023. a anamneesis, et ta peaks saama jalutada ilma särgita. Tal on

astma ja nahaprobleemide tõttu särgita jalutamiseks meditsiiniline näidustus. Vangla võttis

aga 10. mail 2023 meditsiiniosakonnalt uue hinnangu, mille järgi tal särgita jalutamiseks

näidustust pole. Seda hinnangut ei ole kantud tema haigusloosse. Uus hinnang pole

adekvaatne, vangla sekkub meditsiinilistesse toimingutesse ega lase perearstil oma tööd teha.

Lisaks ei paku vangla kinnipeetavale ilmastikule vastavat riietust, s.o suvevormi heledates

toonides. Kasutusel on tumepruunid T-särgid, mille kandmine rikub tema tervist.

Astmaatikuna on tal piin käia palava ilmaga jalutamas ning veelgi hullem on seda teha T-särki

kandes. Kaebaja on saanud mitmel korral jalutuskäigul kuumarabanduse. Ta tunneb

pearinglust, rinnus pitsitustunnet ja valu, jäsemed hakkavad ära surema, kõrvad lähevad lukku

ja tekib minestustunne. Palava ilmaga särgi kandmine on väga ebahügieeniline, rikub nahka

ning paneb selle sügelema ja õhetama.

11. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

11.1. VangS § 46 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav kandma vangla riietust ning erisused saavad

tulla üksnes vangistusseadusest. Erisus on sätestatud vahistatutele, kuid muid erisusi ega

asjaolusid, millest kinnipidamisasutus võiks lähtuda, ei ole vangistusseaduses sätestatud.

Vangla riietuse eesmärk on tagada nii vangla julgeolek kui ka kinnipeetavate vaheline

võrdsus. Tartu Vangla kodukorra p 4.2 kordab VangS § 46 lg-s 1 sätestatut, kuid täpsustab, et

väljaspool elukambrit on kinnipeetav kohustatud olema korrektselt riietatud. Kodukorra

seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk tagada kinnipeetavate vanglariietuse kandmine, nende

eristumine teistest vanglas viibivatest isikutest ning nende korrektne ja viisakas

väljanägemine – ehk siis keegi ei liigu väljaspool kambrit riietamata või osaliselt riietatult

ning nimesildi abil on võimalik tuvastada kinnipeetava isik. Vangla riietuse kandmise ja

väljaspool elukambrit korrektses riietuses viibimise nõuded kehtivad kõikides vanglates

ühetaoliselt. Tartu Vanglale teadaolevalt ei võimaldata ka Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas

kinnipeetavatele T-särgita jalutamisi ning kinnipeetavatele pole erisusi tehtud.

11.2. Nõue olla korrektselt riietatud ja kanda särki ka vabas õhus viibides ei võta

kinnipeetavatelt ära võimalust olla õues ja teha seal sporti. Päikesepaiste ja palavus on suvel

paratamatud, kuid kõrged temperatuurid ei püsi Eestis pikaajaliselt. Suvel võivad

kinnipeetavad jalutuskäigule vett kaasa võtta. Suveperioodil vangla riietuse kandmine on

paratamatu ebameeldivus. Samasuguse ebameeldivusega tuleb kohaneda ka vabaduses

viibivatel isikutel.

11.3. Perearst ei andnud kaebajale luba viibida jalutuskäigul T-särgita. Arsti arvamust ei saa

pidada meditsiinilise näidustuse tuvastamiseks. Meditsiiniosakonna juhataja esitas 18.

oktoobril 2023 kaebaja tervisekaardi andmetele tuginedes arvamuse, et kaebajal ei ole

diagnoositud haigust, mille ravijuhistes võiks olla ravivõttena palja ülakehaga värskes õhus

viibimine. Seega ei ole tervisest tulenevat vajadust, mille raviks oleks vajalik võimaldada

keha eksponeerimist päikesele või valgusele üldiselt. See vajadus ei nähtu ka perearsti 22.

märtsi 2023. a sissekandest. Pelgalt asjaolu, et kaebajal on särgita mugavam, vähem palav ja

ta higistaks vähem, ei saa olla erandite tegemise aluseks. Kaebajal on diagnoositud

nahakuivus, mida päikese käes viibimine soodustab. Kaebaja ei ole täpsustanud, millise

nahaprobleemi ravivõttena oleks tal vaja palja ülakehaga päikese käes viibida. Samuti ei ole ta

esitanud asjakohaseid tõendeid.

11.4. Vangla puuvillasest kangast valmistatud T-särgi kandmine ei ole ebahügieeniline ega

kahjusta tervist. Kui kaebaja on seisukohal, et T-särgi kandmine rikub tema kui astmaatiku

tervist, tuleks esitada seda väidet kinnitavad tõendid.

3(7)

3-23-1502

11.5. Halduskohus ei saa kohustada vanglat võimaldama kaebajal ilma särgita jalutada või

väljastada teistsugune suvevorm, sest seadus ei reguleeri erandite tegemist ning kaebajal

puudub tervisest tulenev vajadus sellise ravivõtte järele. Justiitsministri 30. novembri 2000. a

määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 85 lg 2 p 1 kohaselt on

kinnipeetava riietus pruuni värvi.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus jätab asja juurde võtmata ning tagastab vastustajale tema 25. juuli 2023. a kirja nr

1-10/121-3 lisana 2 esitatud haigusjuhu väljavõte, sest sellel tõendil pole asja lahendamisel

tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Nimetatud haigusjuhu väljavõttel kajastatud kanded ei puuduta

kaebaja osutatud terviseprobleeme ning vastustaja pole nimetatud tõendile ka tuginenud.

13. Kaebaja 8. jaanuari 2024. a täiendava seisukoha jätab kohus tähelepanuta, sest see on

esitanud pärast kohtu 5. detsembri 2023. a määrusega antud tähtaegu. Vastustajal pole olnud

võimalik selle avalduse suhtes seisukohta esitada ning sellise võimaluse andmine tooks kaasa

menetluse viibimise (HKMS § 51 lg-d 3 ja 4).

14. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse ja 15. juuni 2023. a vaideotsuse

tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist anda talle luba õues särgita jalutamiseks või

väljastada talle suvevorm.

15. Kohus hindab esmalt Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse õiguspärasust.

16. Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse tegi inspektor-kontaktisik üksuse juhi ülesannetes

ning selles on osutatud VangS § 46 lg-le 1 ning Tartu Vangla kodukorra p-dele 4.2 ja 1.8.

VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui vangistusseadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav

vangla riietust. Sama sätte teise lause kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel

nimesilti. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu

Vangla kodukorra p 4.2 kohaselt on kinnipeetav (välja arvatud vahistatu) kohustatud kandma

väljaspool enda elukambrit vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. Sätte teises lauses

on täpsustatud, et vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid

ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja

kindad). Tartu Vangla kodukorra p 1.8 kohaselt on Tartu Vangla direktoril õigus vajadusel

oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda.

17. Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuses on selgitatud, et Tartu Vangla kodukorra p 4.2

sisuliselt kordab VangS § 46 lg-s 1 sätestatud kohustust kanda vangla riietust ning täpsustab,

et kinnipeetav peab väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt

riietatuna. Otsuses refereeriti ka kodukorra seletuskirja, mille kohaselt on regulatsiooni

eesmärk tagada kinnipeetavate vanglariietuse kandmine, nende eristumine teistest vanglas

viibivatest isikutest ning nende korrektne ja viisakas väljanägemine; seega ei tohi keegi

liikuda väljaspool enda elukambrit riietamata või osaliselt riietatult. Eeltoodu osutab sellele, et

vangla hinnangul on VangS § 46 lg 1 imperatiivne norm, mis keelab kinnipeetaval viibida

väljaspool elukambrit osaliselt riietatult ehk siis palja ülakehaga.

Teisalt on otsuses märgitud ka järgmist: „Kodukorra p 1.8. kohaselt on Tartu Vangla

direktoril õigus vajadusel oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda.

4(7)

3-23-1502

Viitate oma taotluses tervislikele probleemidele, kuid 10.05.23 meditsiiniosakonnast saadud

info kohaselt ei ole Teie puhul särgita jalutamine näidustatud. Seega, kuivõrd kodukorra p 4.2

kohustab kinnipeetavat korrektselt riietuma ning puudub meditsiiniline näidustus kodukorra

täitmisest kõrvale kaldumiseks, jätame Teie taotluse rahuldamata.“ Kuna esitatud põhjenduste

põhjal tekkis kohtul kahtlus, kas vangla on teinud otsuse, mille tegemine on üksnes vangla

direktori pädevuses, palus kohus 20. septembri 2023. a määruses, et vastustaja pööraks

vastuses kaebusele tähelepanu küsimusele, kas inspektor-kontaktisikul üksuse juhi

ülesannetes oli 11. mai 2023. a otsuse tegemiseks vajalik pädevus, kui vangla kodukorra p 1.8

järgi on kodukorrast kõrvale kaldumist nõudvate otsuste tegemine vangla direktori pädevuses

(määruse p 14). Vastustaja ei esitanud selles küsimuses seisukohta.

Küll aga selgitas Tartu Vangla vastuses kaebusele, et VangS § 46 lg 1 kohaselt peab

kinnipeetav kandma vangla riietust ning erisused saavad tulla üksnes vangistusseadusest, kuid

seadusandja ei ole kinnipeetavatele erisuste tegemiseks võimalusi ette näinud (vastuse p-d 9 ja

15). Samuti väitis Tartu Vangla vastuses kaebusele, et vangla riietuse kandmise ja väljaspool

elukambrit korrektses riietuses viibimise nõuded kehtivad kõikides vanglates ja seda reeglit

kohaldatakse ühetaoliselt: Tartu Vanglale teadaolevalt ei võimaldata üheski vanglas

kinnipeetavatele T-särgita jalutamisi ning kinnipeetavatele pole erisusi tehtud (vastuse p 11).

Kohus järeldab nendest seisukohtadest, et vastustaja hinnangul on kinnipeetavatel seaduse

alusel keelatud õues särgita viibida ning seda keeldu järgitakse praktikas.

18. VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui vangistusseadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav

vangla riietust. Sama sätte teise lause kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel

nimesilti. VangS § 46 lg 3 kohaselt kehtestab vangla riietuse kandmise korra valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Vastav kord on sätestatud VSkE 31. peatükis. VSkE § 83 lg 4

kohustab kandma vangla riietuse esemeid viisil, mis vastab nende otstarbele. Kohus nõustub

vastustajaga, et vangla riietuse üks eesmärk on tagada vangla julgeolek, täpsemalt vajadus

eristada kinnipeetavat muudest isikutest. Sama eesmärgi täitmiseks on kehtestatud seaduses

ka kohustus kanda riietusel nimesilti. Kohustus kanda vangla riietust vastavalt nende

otstarbele hõlmab ka kohustuse riietuda sündsalt ning kooskõlas ühiskondlike tavadega. Ilma

särgita õues viibides oleks vangla julgeoleku tagamine ja nimetatud kohustuste täitmine

takistatud. Kohtu hinnangul tuleneb koosmõjus VangS § 46 lg-test 1 ja 3 ning VSkE § 83 lg 4

esimesest lausest, et kinnipeetaval ei ole lubatud õues ilma särgita viibida. Tartu Vangla

kodukorra p-s 4.2 sisalduv nõue, et kinnipeetav peab olema väljaspool enda elukambrit

korrektselt riietatuna, üksnes täiendab VSkE § 83 lg-s 4 sätestatut. Kohus peab seejuures

silmas, et VangS § 46 lg-s 3 on antud volitus vangla riietuse kandmise korra kehtestamiseks

üksnes ministrile, mitte vangla direktorile. Seega on õigustloovates aktides kehtestatud

kinnipeetavatele õues ilma särgita viibimise imperatiivne keeld.

19. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuses viide Tartu Vangla

kodukorra p-le 1.8 asjakohane.

Kohus peab vajalikuks selgitada Tartu Vangla kodukorra p 1.8 kohta järgmist. Nimetatud säte

annab vangla direktorile õiguse vajadusel oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt

kõrvale kalduda. Kui õigustloovad aktid näevad ette imperatiivse keelu, ei saaks vangla

direktor asuda samas küsimuses teostama kaalutlusõigust, sest sel moel väljuks ta

õigusaktidega ette nähtud otsustusruumist ning tema otsus oleks seega seadusega vastuolus

(HMS § 4 lg 2). Imperatiivsed normid on ka vangla direktorile siduvad. Kui Tartu Vangla

direktor võiks kodukorra p 1.8 alusel kodukorra täitmisest mis tahes küsimuses ajutiselt

kõrvale kalduda, siis oleks tal ühtlasi ka kohustus lahendada kõiki taotlusi, milles kinnipeetav

taotleb kodukorras sätestatud kohustusest või keelust erandi tegemist. Nimelt saab otsuse, kas

5(7)

3-23-1502

kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvalekaldumine on põhjendatud, teha Tartu Vangla kodukorra

p 1.8 kohaselt üksnes Tartu Vangla direktor (vt pädevuse üleandmise võimaluse puudumise

kohta nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-16-586/29, p 15 ja Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-32-03, p 18). Pädevuse teostamine ei hõlma üksnes

õigusliku tagajärje üle otsustamist, vaid ka normi faktilise koosseisu täidetuse üle otsustamist.

20. Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuses on korrektsete õiguslike alustena märgitud VangS §

46 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.2. Kohtu hinnangul olnuks täpne viidata õigusliku

alusena ka VSkE § 83 lg-le 4.

Viga haldusakti õigusliku aluse esitamisel ei tingi alati haldusakti tühistamist (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1548/31, p-d 14–16). Ka praeguses asjas ei ole Tartu Vangla

11. mai 2023. a otsuse tühistamine põhjendatud, sest vangla 11. mai 2023. a otsuses märgitud

õiguslik alus on valdavas osas korrektne ning õigusliku aluse otsimine ei ole kandunud

lubamatus ulatuses üle kohtumenetlusse. Samuti nähtub vangla nii haldus- kui ka

kohtumenetluses esitatud põhjendustest, et õigusliku aluse kohaldamise eeldused on täidetud.

Vangla on olnud läbivalt seisukohal, et VangS § 46 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.2 ei

luba kinnipeetaval õues ilma särgita viibida. Kuna VangS § 46 lg 1, VSkE § 8 3 lg 4 ja Tartu

Vangla kodukorra p 4.2 ei võimalda anda kinnipeetavale õues ilma särgita viibimise luba,

puudus kaebajale loa andmiseks õiguslik alus ning tema 13. aprilli 2023. a taotlus tuli jätta

rahuldamata.

21. Kaebaja väited ei anna Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse tühistamiseks alust. Kohus

vastab kaebajale järgmist. Kaebaja väide, et tal oli otsuse tegemise ajal astma ja

nahaprobleemide tõttu särgita jalutamiseks meditsiiniline näidustus, ei ole õige. Arst tegi 22.

märtsil 2023 kaebaja tervisekaardile järgmise kande: „Selgitatud, et nõustun, et

meditsiiniliselt ilmselt võiks olla abi ilma särgita käimisest, kuid see pole meditsiini osakonna

otsustada.“ Seega ei määranud arst kaebajale ravi, mis näeks ette õues särgita viibimise.

Kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja jätnud kaebajale raviteenuse osutamist

tagamata ega ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiranud, puudub asjas vajadus

analüüsida, kas vangistusseaduse mõni säte (nt VangS § 41) võimaldab erandlikel juhtudel

teha õues T-särgi kandmise kohustusest erandeid (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr

3-19-1838/48, p-d 31 ja 32).

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsus nr 6-24/1607-2 on

sisuliselt õiguspärane ning tuvastatud vormivead ja kaebaja väiteid ei anna otsuse

tühistamiseks alust.

23. Kaebaja taotleb ka Tartu Vangla 15. juuni 2023. a vaideotsuse nr 1-11/105-2 tühistamist.

Nimetatud otsusega jättis vangla kaebaja 18. mai 2023. a vaide vangla 11. mai 2023. a otsuse

peale rahuldamata. Kuna kaebaja ei ole vaideotsuse kohta eraldi väiteid esitanud, mõistab

kohus kaebust nii, et vaideotsuse tühistamise nõue on esitatud üksnes õigusselguse huvides.

Kuna kohus ei tühista Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsust, jätab kohus rahuldamata ka

vaideotsuse tühistamise nõude.

24. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, et kohus kohustaks Tartu Vanglat andma talle loa

õues särgita jalutamiseks või väljastama talle suvevormi.

6(7)

3-23-1502

25. Kohus jätab kohustamisnõude osas, milles kaebaja taotleb vangla kohustamist anda talle

luba õues särgita jalutamiseks, rahuldamata, sest Tartu Vangla 11. mai 2023. a otsuse kehtima

jäämise tõttu ei ole vangla kohustatud seda tegema (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).

26. Osas, milles kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada talle suvevorm, jätab kohus

kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

HKMS § 151 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse

menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS §

121 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse kaebus, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast ei ole kinni peetud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda

liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse

menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole

selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetava puhul näeb kohustamisnõude osas

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude ette VangS § 11 lg 5.

Kaebaja ei ole praeguses asjas esitanud vanglale taotlust suvevormi väljastamiseks ega pole

vaidlustanud VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud korras vangla otsust, millega oleks talle suvevormi

väljastamisest keeldutud. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebuse

esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse läbi

vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

27. Eelnevast lähtuvalt jätab kohus kaebuse suvevormi väljastamiseks kohustamise nõude

osas läbi vaatamata. Ülejäänud osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.

28. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse

HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaebaja oli riigilõivu tasumise kohustusest

kohtumääruse alusel vabastatud. Seega ei ole riigilõivu tagastamiseks alust.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

tegi otsuse osas, milles ta kaebuse sisuliselt lahendas, kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise

kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109

lg 1 alusel tema enda kanda.

29. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja

nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

7(7)