1-10-15107/10 · 1-10-15107/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-10-15107Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-15107 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.I (N.I) tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

N.I, isikukood: xxx, kannab karistust xxx.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta N.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.11.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9- §

25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 4 kuud 26 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 18.08.2010 ja lõpp 13.01.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.05.2011.

Kinnipidamisasutusest N.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel

elukoht ja töökoht. Vabanemisjärgselt võib kinnipeetav peatuda esmalt varjupaigas, hiljem, kui

vormistab endale toimetulekutoetuse, üürida ka korteri. Kinnipeetaval on algharidus, eriala

2(3) puudub. Toetav lähivõrgustik puudub. Tasumata võlanõudeid 495,64 euro ulatuses. Vabaduses on

täheldatud alkoholi liigtarvitamist. 10 aastat tagasi on ta alkoholijoobes toime pannud ka raske

isikuvastase kuriteo. Enne vangistust tarvitas 2-3 korda nädalas amfetamiini ning kokaiini. Viru

Vangla toetab vaatamata kõrgele riskiprotsendile N.I tingimisi ennetähtaegset vanglast

vabastamist, kuna tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise

võimalusega enne tema tähtaegset vanglast vabanemist. Võttes arvesse kinnipeetava varasemat kriminaalset käitumist, on vajalik allutada ta käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetaval ei avane käesoleva vangistuse ajal

rohkem võimalusi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuid isiku kriminogeensete riskide maandamiseks on vajalik N.I pärast vabanemist allutada kriminaalhoolduse järelevalve alla.

N.I ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu on olnud korduvalt kriminaalhooldusele määratud, kuid on toime pannud uued kuriteod. Vabanemisel puudub elu- ja töökoht ja toetav võrgustik.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et N.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamuses süüdimõsietu poolt toime pandud kuriteod on varavastased (vargused, varguse katse) II astme kuriteod, kuid on ka 2000.a. toime pannud raske I astme isikuvastase kuriteo (tapmise eriti piinaval ja julmal viisil). Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid

ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viimase kuriteo (varguse katse) sooritas üldkasuliku töö tegemis ajal, mil ta pidi järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et kinnipeetavat on 2 korral karistatud väärteokorras, nendest 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused N.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab N.I-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

3(3) N.I on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 14.06.2015.

Vabanedes puudub N.I kindel elukoht. Vabanedes on kinnipeetaval vajalik pöörduda kodutute varjupaika või üürida korter, mille eluasemekulud tasutakse toimetulekutoetusest. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu.

Vabanedes ei ole N.I kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. N.I suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades N.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (2.astme kuritegude ilmne retsidiivsus), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja

süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole

kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kolmel korral

kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude

toimepanemisest ära hoiduks. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja

kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta N.I-le piisavalt

mõju. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja rahalised nõuded ligi 495,64 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.I temale Viru Maakohtu 16.11.2010 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 31.05.2011

№oremreferent

Liivi Õun