2-22-107876/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-107876

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R.L.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3366,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023

nimega

Osaühing

Aktiva

Finants;

registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: R.L. (isikukood: xxxxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

[teadaanne number xxxxxxxxxxxxx])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi R.L.i vastu.

2. Välja mõista R.L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank AS ja kostja vahel

15.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku

2930,09 eurot (millest 2218,91 eurot põhivõlgnevus; 102,12 eurot intress, 574,06 eurot

põhivõlalt perioodi 03.02.2021 kuni 14.06.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis, 35

eurot sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi R.L.i vastu sissenõudmiskulude

15,00 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista R.L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2218,91 eurot) alates 15.06.2022 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 23.01.2024 k.a summas 679,10 eurot.

5. Välja mõista R.L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määras 19% aastas

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2218,91 eurot) alates 24.01.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

6. Menetluskulud jätta 99,55% ulatuses R.L.i kanda ja 0,45% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

Tsiviilasi nr 2-22-107876

2 (7)

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 590 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 euro, 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 587,35

eurot mõista R.L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on R.L.i kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 09.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult R.L. (kostja) 2870,06 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2022

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Tsiviilasi nr 2-22-107876

3 (7)

10.05.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14.06.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

2218,91 euro, intressi 102,12 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 574,06 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 15.06.2022 kuni põhinõude

summas 2218,91 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 19% aastas. Samuti palus hageja välja

mõista kostjalt tasutud riigilõiv 420,00 eurot ning õigusabikulud 480,00 eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt Swedbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 15.10.2019

laenulepingu nr. xxxxxxxxxxxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 3271,27 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.11.2019 kuni

10.03.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 1052,36 eurot, seega on

põhiosa võlgnevus summas 2218,91 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks

19% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.11.2020 kuni 10.01.2020 summas 102,12

eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu

alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 8.2. Hageja

sissenõudmiskulud on 50,00 eurot: 1. tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2. tasulise kirja saatmine

5 eurot; 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot

(nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud). Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 2218,91 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 03.02.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.06.2022

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19% aastas

summas 421,59 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni

põhinõude täitmiseni.

Swedbank AS loovutas 12.05.2021 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

2. Kohtu nõudel hageja 22.03.2023 selgitas, et lepingu nr xxxxxxxxxxxxx krediidi kulukuse

määr on 22,15% ning milliseid andmeid on krediidiandja krediidi kulukuse määra arvestamisel

kasutanud. Lepingu nr xxxxxxxxxxxxx lisaks oleva euroteabelehe kohaselt on viivise aasta- ja

päevamääraks vastavalt 8% ja 0,022%. Laenusumma ja/või intressi mitteõigeaegsel tasumisel

on pangal õigus nõuda laenusaajalt võlgnevuse menetlemise tasu panga hinnakirjas märgitud

suuruses.

Laenulepingu

ülesütlemisega

kaasnevad

võla

sissenõudmiskulud

(sh

kohtumenetluse- ja täitemenetluse kulud) ning viivise tasumine aastamääraga 19%. Kostja on

teinud lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks makseid summas 1052,36 eurot ja intressi katteks

makseid summas 558,49 eurot. Peale lepingu lõppemist kostja makseid teostanud ei ole.

Lepingu nr. xxxxxxxxxxxxx alusel oli tarbija põhiosa maksmisega viivituses osaliselt alates

10.11.2020 ning täielikult alates 10.12.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni

10.01.2021 summas 346,85 (112,04+117,03+117,78). Kostja oli viivituses vähemalt kolme

osamaksega. Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandjal on

olemas tegevusluba ning allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Tüüptingimused

olid mitmekordselt kontrollitud nii Tarbijakatseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt. Laenu

andmine toimub sise-eeskirjade alusel. Laenuandja on hinnanud kõiki Finantsinspektsiooni

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi punkte sh hinnanud, kas klient on

võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute

suurust). Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa

laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja on

hinnanud kostja krediidivõimelisust tema Swedbanki konto, väljastamisele eelnenud 6 kuu

Tsiviilasi nr 2-22-107876

4 (7)

väljavõtte laekumiste põhjal võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu

teenindamise piirmäära arvutamisel. Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus

laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt keskmiselt 1677,00 eurot. Maksehäireregistris

kehtivaid maksehäireid – laenu väljastamise ajal neid ei olnud.

3. Pärnu Maakohus võttis 16.03.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number xxxxxxxxxxxxx). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 03.10.2023. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 19.10.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 03.11.2023 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga 15.10.2019 sõlmitud

laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxx tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne

võlausaldaja lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu

esitatud nõue laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi

laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma,

laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Swedbank AS andis

laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx alusel kostjale laenu 3271,27 eurot ning kostja kohustus

tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud

makseid summas 1052,36 eurot ning ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust

tulenevat rahalist kohustust. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on

nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse

2218,91 euro väljamõistmiseks kostjalt.

Tsiviilasi nr 2-22-107876

5 (7)

7. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

8. Krediidiandja on kohtu hinnangul piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja

seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema

Swedbanki konto alusel krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte laekumiste põhjal,

võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel.

Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek

tööandajalt keskmiselt 1677 eurot. Samuti tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse.

9. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Swedbank AS ja kostja on laenulepingu sõlmimisel intressimääras kokku leppinud. Kostja

intressivõlgnevused kuni lepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel laenulepingu

alusel 102,12 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 102,12 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

10. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises.

Hagiavalduse kohaselt vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ning lepingu punktist 8.2 on hagejal õigus

nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxx mitteõigeaegsest

tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esitanud

laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx alusel nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50

eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: kostjale edastati kokku kolm tasulist

kirja kogumaksumusega 35 eurot (25€+5€+5€) ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5

eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt

oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega on põhjendatud

Tsiviilasi nr 2-22-107876

6 (7)

laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx alusel sissenõudmiskulud summas (25€ + 5€ + 5€) 35,00

eurot.

11. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla summana ja alates hagi

esitamisest protsendina. Hageja nõuab laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx alusel kostjalt viivist,

mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses viivisemääras s.o 19% aastas ajavahemiku eest 15.06.2022 kuni 14.06.2022 summas

574,06 eurot. Alates 15.06.2022 hageja nõuab viivist kogu põhivõlgnevuselt 2218,91 eurot

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19% aastas.

Kohus rahuldab hageja viivisenõuded.

12. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 15.06.2022 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 679,10 eurot (2218,91€ x 19% / 365kp x 588kp

perioodi eest 15.06.2022-23.01.2024).

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 460 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

Tsiviilasi nr 2-22-107876

7 (7)

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja 50 minutit summas 460,00 eurot ei ole selles asjas

põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,55% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

587,35 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

16. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik