2-23-9448/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. jaanuar 2024

Tsiviilasja number

2-23-9448

Tsiviilasi

Unus OÜ hagi Lex Gold Est OÜ vastu 29 euro

80 sendi, sissenõudmiskulu 40 euro, kahjuhüvitise

1370 euro 68 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1370 eurot 68 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Unus OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja (apellant): Unus OÜ (registrikood 11621024),

esindaja Aire Põder

Kostja (vastustaja): Lex Gold Est OÜ (registrikood

14746708), seaduslik esindaja juhatuse liige Ingrid

Sinimets

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Unus OÜ Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta Unus OÜ apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Unus OÜ

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Juhul kui

menetlusosaline taotleb

menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Unus OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule Lex Gold Est OÜ (kostja) vastu hagi, milles

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 29 eurot 80 senti, sissenõudmiskulu 40 eurot,

kahju 1370 eurot 68 senti, viivise 2128 eurot 48 senti ning viivise põhivõlalt seaduses sätestatud

määras alates 4. juulist 2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui põhivõlg.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30. juunil 2021 suulise töövõtulepingu. Hageja

kohustus teostama tööd, s.o sõeluma mulda Silma, Haapsalu objektil. Kostja kohustus maksma

töö eest hagejale tasu. Hageja esitas pärast tööde nõuetekohast teostamist 10. augustil 2021

tööde eest arve nr 32575 kokku 27 229 eurot 80 senti. Arve maksetähtaeg oli 20. august 2021.

Kostja ei tasunud arvet tähtajaks. Kostja tasus arvet järgnevalt: 14. septembril 2021 10 000

eurot, 26. oktoobril 2021 2000 eurot, 28. märtsil 2023 15 200 eurot, kokku 27 200 eurot.

Kostjal on arvest tasumata 29 eurot 80 senti.

Kostja viivitas arve tasumisega alates 21. augustist 2021. Hageja lepingust tulenev viivisenõue

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi arvestatuna on 3. juuli

2023. a seisuga 2128 eurot 48 senti. Kuna hageja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võla

sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1).

Hagejal tekkis varaline kahju kostjalt kohtuväliselt võla sissenõudmise tõttu. Hageja esitas

kostjale korduvaid meeldetuletusi, kuid kostja ei tasunud nõuet. Hageja pöördus seejärel võla

jäägi 15 229 euro 80 sendi sissenõudmiseks Debitum Collectio OÜ (DC) poole. Hageja sõlmis

DC-ga käsunduslepingu, mille kohaselt volitas DC-d sisse nõudma kõiki hageja debitoorseid

võlgnevusi ning kohustus maksma sisse nõutud summadelt teenustasu. Käsunduslepingu punkt

7.3 kohaselt oli teenustasu 9% võlgnetavast põhinõudest. Hageja kahju on seega 1370 eurot 68

senti (15 229,80 × 9%).

2. Kostja ei vaidlustanud põhinõuet 29 eurot 80 senti ega võla sissenõudmiskulude nõuet

40 eurot. Kostja ei vaielnud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ja kostja oli sellest tuleneva tasu

maksmisega viivituses. Kostja vaidles kahju hüvitise ja viivise nõudele vastu. Kostja ei ole

hageja ja DC vahel sõlmitud lepingu pool. Kostja ei pea sellest tulenevat teenustasu maksma.

Hageja ei kandnud õigusabikulusid. Kostja soovis viivise vähendamist. Kostja tulud on

hooajalised. Kostja on võlgnevuse tasunud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2023. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 29 eurot 80 senti, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 2121 eurot 50 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 4. juulist 2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses

kui põhinõue. Maakohus jättis viivisenõude 6 euro 98 sendi ulatuses ning kahju hüvitamise

nõude 1370 eurot 68 senti rahuldamata ning hageja menetluskulud 61,40% ulatuses kostja

kanda. Maakohus märkis, et kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast

kohtuotsuse jõustumist ja et kostjal ei ole menetluskulusid.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Kostjal on hageja ees põhivõlg 29 eurot 80 senti (27 229,80 – 10 000

– 2000 – 15 200). Põhinõue on VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel seega põhjendatud.

Kohustus muutus VÕS § 82 lg 1 kohaselt sissenõutavaks maksetähtaja saabumisel.

Viivisearvestus algab maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 21. augustist 2021. Viivis

ajavahemiku 21. august 2021 kuni 3. juuli 2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras on 2121 eurot 50 senti. Sissenõutavaks muutunud viivise nõue on selles ulatuses seega

põhjendatud.

Edasiulatuva

viivise

nõue

põhinõudelt

eurolt

sendilt

on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel alates 4. juulist 2023

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 29 eurot 80 senti, põhjendatud.

Viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras.

See ei ole ülemäärane. Kostja oli pikema aja vältel arve tasumisega viivituses. Viivise

rakendumine sõltus kostjast. See oli kostjale ettenähtav. Kostja majandustegevusest tulenev

eripära oli kostjale teada. Kostja pidanuks oma rahavooge paremini planeerima. Pelgalt asjaolu,

et kostja on käesolevaks tasunud põhinõude suuremas ulatuses, ei ole viivise vähendamise alus.

Viivise nõudmise aluse lõpetamiseks oli kostjal võimalus tasuda põhivõla jääk, ent kostja ei

teinud seda. Kostja ei tõendanud viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.

Võla sissenõudmiskulu nõue on VÕS § 113¹ lg 1 alusel põhjendatud.

Hageja ei esitanud kohtueelse õigusabikulude suuruse kohta detailset ülevaadet,

käsunduslepingut

ega

muid

tõendeid,

mille

alusel

kahjunõude

eeldusi

hinnata.

Käsunduslepingu p-st 7.3 tulenev hageja ja DC vahel kokku lepitud teenustasu ei ole kohtueelne

õigusabikulu, mida kostja peaks kandma. Kahjuna ei kuulu hüvitamisele õigusabikulu või

teenustasu summa, milles esindaja ja klient kokku leppisid. Kahjuks saab lugeda üksnes

selliseid mõistlikke kulusid, mida on tehtud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks. Hageja

nõuab käsunduslepingu p 7.3 alusel teenustasu, s.o põhinõudelt 15 229 eurolt 80 sendilt 9%,

s.o 1370 eurot 68 senti. Hageja loetles toimingud, mis tehti, s.o meeldetuletuskirjade,

võlateatisete, hagihoiatuste esitamine. Tegemist on lihtsate dokumentidega, mille koostamiseks

ei ole 1370 euro 68 sendi suuruse kahjuhüvitise nõudmine põhjendatud. Võla sissenõudmisega

seonduv kahju on kaetud sissenõudmiskuluga.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud

61,40% ulatuses kostja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitise nõude

1370 eurot 68 senti ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludest 61,40%, ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kahjuhüvitise nõue 1370 eurot 68 senti ja jätta

menetluskulud kostja kanda, või saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme (TsMS § 277 lg 1, § 231 lg 2, § 232 lg 1; § 243

lg 1, § 436 lg 1, § 438 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme

(asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1, VÕS § 1037 lg 1; tsiviilseadustiku üldosa seadus

(TsÜS) § 62 lg 1). Maakohus ei arvestanud kõikide asjaoludega ega võtnud seisukohta kõigi

faktiliste väidete osas. See viis vale otsuse tegemiseni.

Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 mõttes.

Maakohus jättis välja toomata, miks ta ei nõustunud hageja väidetega ja rahuldas hagi osaliselt.

Maakohus ei hinnanud poolte selgitusi, taotlusi ja tõendeid sisuliselt. Otsusest ei ole aru saada,

kuidas kohus kahjuhüvitise nõude osas järeldusteni jõudis.

Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud hagejale kahjuhüvitise nõudega

seonduvat ega andnud võimalust täiendavate tõendite esitamiseks.

Maakohus eksis VÕS § 115 lg 1 tõlgendamisel. Kostja rikkus kohustust, s.o jättis teenuse eest

arve pikemat aega tasumata. Kostja ei tasunud võlga ka hageja meeldetuletustele vaatamata.

Hageja oli seega sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks DC poole. Hagejale tekkis kahju

inkasso teenustasu maksmise tõttu. Kostjale esitati võlateatis ja hagihoiatus. Kostjaga suheldi

e-kirjade ja telefoni teel. Kostja tasus osa nõudest inkassomenetluse ajal. Hagejale esitati

käsunduslepingu p 7.3 alusel makseteatis, mille hageja tasus. Hagejal tekkis seega kahju.

Maakohus tugines ekslikult VÕS §-le 1132. Maakohus leidis, et hageja peab tõendama

sissenõudmiskulude nõuet füüsilise isiku vastu. VÕS § 1132 ei kohaldu, kuna kostja ei ole

füüsiline isik.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Hageja jääb menetluses

varem esitatud seisukohtade juurde ja palub lugeda need apellatsioonkaebuse osaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.

6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1

sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1

nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei andnud TsMS § 637 lg 21 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt ka

RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus

otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse

normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu,

et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks.

7. Hageja vaidlustab maakohtu otsust sisulises osas ulatuses, milles maakohus jättis hageja

kahju hüvitamise nõude 1370 eurot 68 senti rahuldamata. Hageja nõuab VÕS § 635 lg 1, § 115

lg 1 ja § 128 lg 3 alusel töövõtulepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju, s.o lepingust tuleneva

tasu sissenõudmisega seotud kulude, hüvitamist.

7.1.

Maakohus põhjendas kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist TsMS § 436 lg 1 ja

§ 442 lg 8 nõuete kohaselt. Maakohtu järeldused on jälgitavad.

7.2.

Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus selgitas juba hagi menetlusse

võtmisel, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Hagimenetluses peab

kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited

(TsMS § 5, § 230 lg 1) (dtl 45). Kostja on hageja kahjunõudele menetluses läbivalt vastu

vaielnud. Maakohus ei pea iga hageja esitatud väite puhul juhtima hageja tähelepanu sellele, et

hageja väide on tõendamata ja paluma esitada tõendeid.

7.3.

Maakohus ei kohaldanud VÕS § 115 lõiget 1 ega muid kahju hüvitamise sätteid valesti.

Otsese varalise kahjuna on VÕS § 128 lg 3 tähenduses käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu

kantud kohtueelsed õigusabikulud. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude

rahuldamine eeldab, et kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused, sh kahju olemasolu

ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, on täidetud. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud,

st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p 24).

Hageja tugines hagi alusena sellele, et hageja pidi kostja rikkumise tõttu tasuma inkassoteenuse

eest 1370 eurot 68 senti. Kostja väitel hageja ei kandnud õigusabikulusid. Hageja pidi

VÕS § 115 lg 1 ja TsMS § 230 lg 1 järgi seega tõendama, et hagejal tekkis või tekib just kostja

lepingurikkumise tõttu kohustus tasuda inkassoteenuse eest 1370 eurot 68 senti, s.o kahju

olemasolu. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui leidis, et kahju ei ole tõendatud.

8. Maakohus jättis, arvestades hagi rahuldamise ulatust, TsMS § 163 lg 1 alusel hageja

menetluskulud 38,6% ulatuses põhjendatult hageja enda kanda.

9. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust

kostjale kätte. See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb

ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole

apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)