2-23-124789/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-124789

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2023 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja EA

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Andrei Plešanov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA Harju Maakohtu 30.11.2023 otsuse

peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta

apellatsioonkaebuse

esitamisega

seotud

menetluskulud

Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 14.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite,

menetlus jätkus Harju Maakohtus. Hageja esitas 04.07.2023 hagiavalduse, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista 45 eurot, millest 30 eurot moodustas leppetrahvi võlg ja 15 eurot

sissenõudmiskulud.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav

kasutaja alates 19.05.2021. Sõiduk pargiti 06.08.2021 hageja opereeritavale parkimisalale

Roseni majad, Tallinn (EP 5) parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei

alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise

tuvastamist leppetrahvinõude 1410 6082 1210 0365 maksetähtajaga 20.08.2021, paigutades

selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud. Hageja

saatis kohtueelselt kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile nõudekirja. Kostja ei vastanud

nõudekirjale ega täitnud kohustust.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja tasus sõiduki parkimise eest mobiilse parkimise vahendusel, saates tekstisõnumi

numbrile 1902 tekstiga YYYYYY ja sai mobiilsideoperaatori vahendusel parkimiskinnituse.

Parkimist lõpetades helistas kostja numbrile 1902 ja sai tekstisõnumiga vastava kinnituse.

Parkimine läks maksma 3,75 eurot.

Kostja eksis parkimisel sõiduki numbrimärgis ühe numbriga. Hageja oleks saanud kontrollida,

et auto numbrimärgiga YYYYYY ei olnud vaidlusalusel ajal parklas. Kostjale kuulus sõiduauti

numbrimärgiga XXXXXX ning sõiduk YYYYYY ei olnud temaga seotud. Hagejal olid olemas

vajalikud vahendid ja tehnilised võimalused, mis võimaldasid tal kontrollida, kas vastav sõiduk

oli teatud ajal parkla tsoonis pargitud. Hageja käitumine oli hea usu põhimõttega vastuolus.

Viga andmete sisestamisel ei saanud käsitada parkimislepingu rikkumisena, mille puhul esines

alus väljastada leppetrahv. Kuivõrd kostja tasus parkimise eest täies ulatuses, siis puudus

lepingurikkumine ja alus temalt leppetrahvi nõuda. Isegi, kui käsitada kostja viga andmete

sisestamisel parkimislepingu rikkumisena, oli määratud leppetrahv ebamõistlikult suur,

arvestades, et hagejale ei tekkinud kahju. Seega palus kostja alternatiivselt vähendada

leppetrahvi mõistliku suuruseni.

Kostja ei võtnud omaks asjaolu, et tema sõiduki esiklaasile kojamehe vahele jäeti leppetrahv.

Hageja rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 järgset kohustust teavitada kostjat

leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Sõiduki parkimise ja leppetrahvi väljastamise päeval oli

parkla piirkonnas tugev tuul kuni 14 m/s. Arvestades, et tegemist oli hõredalt hoonestatud ja

mere läheduses oleva piirkonnaaga, lendas nimetatud tegurite koosmõjus igasugune väike paber

tõenäoliselt ära. Samuti ei saanud kostja kätte hageja saadetud meeldetuletuskirju. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduses märkis hageja ka ise sõiduki parkimise kuupäeva ebaõigesti, mistõttu

pidi kostja vastuses selgitama, et ei parkinud sel päeval sõidukit hageja opereeritavatel

parkimisaladel.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.

Kohus tuvastas, et kostja tasus 06.08.2021 vaidlusaluses parklas parkimise eest

mobiilsideoperaatori kaudu vastavalt hageja tariifile, kuid seda sõiduki numbrimärgiga

YYYYYY eest. Seega oli kostjale kuuluv sõiduk XXXXXX pargitud parkimistingimusi

rikkudes ja hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Kohus pidas usutavaks kostja selgitust,

et tegemist oli eksitusega sõiduki numbrimärgi ühe numbri sisestamisel ja kostja tegelik soov

oli parkida talle kuuluv sõiduk. Kuivõrd kostjal puudus seos sõidukiga, mille parkimise eest ta

tasus, ei olnud põhjust arvata, et tal oli soov tasuda sõiduki parkimise eest, mille

omanik/vastutav kasutaja ta ei olnud.

Kohtu hinnangul esines käesoleval juhul alus leppetrahvi vähendamiseks 0 euroni. Tegemist

oli inimliku eksitusega andmete sisestamisel ja kostja tasus sõiduki parkimise eest, mille eest

ta ei pidanud tasuma. Seega sai hageja alusetult kostjalt sõiduki numbrimärgiga YYYYYY eest

parkimistasu. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ta tagastas selle summa kostjale. Kostja ei

esitanud ka nõuet selle tasu tagasisaamiseks, vaid leidis, et ta täitis hageja ees sõiduki

parkimistasu maksmise kohustuse. Kohtu hinnangul oli põhjendamatu kostjalt välja mõista

leppetrahv olukorras, kus kostja tasus vaidlusalusel kuupäeval kõnealuses parklas sõiduki

numbrimärgiga XXXXXX parkimise eest.

Hageja märkis, et esitas kostjale leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Samuti tõendas hageja fotodega, et paigutas

rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kostja ei

tõendanud erandlike asjaolude esinemist.

Kohtu hinnangul ei olnud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud. Hageja

saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletuskirja 07.08.2021 määratud leppetrahvile. Seega

märkis hageja meeldetuletuskirjale vale leppetrahvi kuupäeva. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduses märkis hageja samuti sõiduki parkimise kuupäeva valesti. Kostja tõi välja, et esitas

vastuväite seetõttu, et sel päeval ei parkinud ta sõidukit, ei sõlminud hagejaga lepingut ega

rikkunud seda. Kuivõrd hageja eksis meeldetuletuskirjas ja maksekäsu kiirmenetluses

leppetrahvi kuupäeva märkimisel, ei saanud kostjale ette heita viga sõiduki numbrimärgi ühe

numbri sisestamisel. Hageja oleks saanud kostja esitatud selgitusi arvesse võtta juba maksekäsu

menetluses ja kaaluda hagi perspektiivi.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus

millega hagi rahuldada. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Olukorras, kus kostja tasus teise sõiduki parkimise eest (eksides numbrimärgiga), rikuti

lepingut VÕS § 100 mõttes ja kohustus täideti mittekohaselt, leppetrahv väljastati põhjendatult.

Mobiilse parkimise korral tuli sisestada sõnumisse selle sõiduki number, mida parkima sooviti

panna. Kuivõrd kostja pani parkima vale sõiduki ja ei kontrollid vastussõnumit, siis ei täitnud

ta lepingut parkimistingimustest lähtuvalt kohaselt ja hagejal oli õigus väljastada leppetrahv.

Kuivõrd kostja märkis ise sõnumiga vale sõiduki parkima, ei olnud lepingurikkumine

vabandatav. Tasudes asjasse mittepuutuva sõiduki parkimise eest, kannab riisikot see, kes

sõiduki pargib. Mh tõendas hageja, et sõiduk YYYYYY oli olemas ja registreeritud Eesti

liiklusregistris. Lisaks parkis see sõiduk aastate jooksul korduvalt erinevatel hageja

parkimisaladel ning kostja ei tõendatud, et samal päeval ei parkinud sõiduk YYYYYY ka

vaidlusalusel parkimisalal.

Hagejale ei saanud ette heita leppetrahvinõude esitamist või vastava võla nõudmist

kohtumenetluses, kui hagejale ei olnud enne kohtumenetluse alustamist teada asjaolu, et kostja

soovis oma sõidukit parkida, kuid pani parkima mõne teise sõiduki. Leppetrahvil viidati

võimalusele esitada vaie parkimiskorraldajale, kuid kostja sellekohast pretensiooni ei esitanud.

Maakohus jättis põhjendamatult sissenõudmiskulud välja mõistmata. Kui maakohus leidis, et

esines põhjus vähendada leppetrahv 0 euroni, siis tuli jaatada seda, et põhjus leppetrahvi

esitamiseks oli olemas, sest vastasel korral oleks pidanud kohus jõudma järelduseni, et

leppetrahv väljastati õigusvastaselt. Isegi kui vähendada leppetrahv 0 euroni, siis oli leping

sõlmitud ning sellega olid VÕS § 1132 lg 2 p 1 eeldused täidetud. Maakohus oleks pidanud

mõistma sissenõudmiskulu kostjalt täies ulatuses välja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel

(koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses

valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemäärseid menetluskulusid.

6. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Käesolevas asjas palus hageja mõista kostjalt välja

lepptrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülalmärgitud

piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

8. Käesoleval juhul ei andnud maakohus otsuses luba selle edasikaebamiseks. Üldise

edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10

tähenduses (RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

10. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse tegemise.

Maakohus asus tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates põhjendatult

seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda

ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

Kaebuse väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Hageja hinnangul rikkus kostja sõiduki numbrimärgi sisestamisega eksides ja teise sõiduki

parkimise eest tasudes lepingut ja leppetrahv väljastati põhjendatult. Kostja tunnistas oma

eksimust numbrimärgi sisestamisel, kuid väitis, et tasus parkimise eest täies ulatuses vastavalt

hageja tariifidele.

12. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlustanud hageja kostjalt parkimise eest tasu saamist

ajal, mil kostja sõidukit parkis. Ekslik oli hageja väide, et kostja pidi tõendama, et ta ei täitnud

kolmanda isiku kohustust hageja ees (s.o hageja väidete kohaselt ei tõendanud kostja seda, et

samal ajal ei parkinud parkimisalal kaks sõidukit numbrimärkidega YYYYYY ja XXXXXX).

Seda, et kolmandal isikul oli samasugune kohustus hageja ees, mida täitis kostja, tuleb tõendada

hagejal, kui ta sellele tugineb. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et

käesoleval juhul esines alus vähendada leppetrahvi 0 euroni. Asjaolu, et hageja ei nõustu

maakohtu põhjendustega, ei tähenda, et maakohus on sellisele järeldusele jõudnud

menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes või tõendeid ebaõigesti hinnates.

13. Sissenõudmiskulude osas märgib ringkonnakohus, et hageja eksis nii kostjale kohtueelselt

saadetud meeldetuletuskirjas kui ka maksekäsu kiirmenetluses parkimise kuupäevaga,

märkides selleks 07.08.2021. Kostja tõi välja, et esitas vastuväite seetõttu, et ei parkinud

nimetatud kuupäeval hageja opereeritavatel parkimisaladel, ei sõlminud hagejaga lepingut ega

rikkunud seda. Kostja põhjendas oma vastuväites ka 06.08.2021 toimunut. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et hageja oleks saanud kostja selgitusi maksekäsu kiirmenetluses arvesse

võtta ja kaaluda hagi perspektiivi. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja

sissenõudmiskulude nõue ei olnud põhjendatud ja tuli jätta rahuldamata.

14. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹

alusel. Maakohtu otsuse tegemisel ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ nimetatud eksimusi, mis

õigustaksid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. Samuti puudub alus muuta maakohtu

määtatud menetluskulude jaotust.

15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuna kostjal ei ole

kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule

hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg-st

9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)