4-23-3774/9

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2024, Rakvere

Väärteoasja number 4-23-3774 (2590,23,002872)

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteoasi J T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 24.10.2023 otsusele väärteoasjas nr: 2590,23,002872

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: J T, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

RESOLUTSIOON

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 24.10.2023 otsus väärteoasjas nr: 2590,23,002872 ja lõpetada J T’i suhtes LoKS § 662 lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

29.09.2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Rakvere piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Martin Mikola väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,23,002872 J T suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt J T 03.09.2023 xxxx talus pani toime looma suhtes lubamatu teo, mis seisnes koera abitusse seisundisse jätmises. Sellega rikkus menetlusalune isik LoKS § 4 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LoKS § 662 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

13.11.2023 saabus Viru Maakohtule J T kaebus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 24.10.2023 otsusele väärteoasjas nr: 2590,23,002872. Viru Maakohus jättis 14.11.2023 määrusega J T kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja määruse kättesaamisest 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

29.11.2023 kõrvaldas menetlusalune isik kaebuses esinenud puudused ning selgitas, et vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning palub teha uus otsus, millega lõpetada väärteoasjas nr: 2590,23,002872 menetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetlusalune isik ei nõustu sellega, et on toime pannud väärteo, mis läheb vastuollu LoKS § 4 lg 1 sätestatuga. Ta leiab, et tema ei ole nõudeid rikkunud ning tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ei jäänud tema koer abitusse seisundisse. Menetlusalune isik leiab, et puuduvad nii väärteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis.

20.12.2023 kohtule saabunud kohtuvälise menetleja vastuskirjast nähtub, et kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Kohtumääruse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist.

VTMS § 117 lg 1 p 3 kohaselt maakohtunik lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §- s 119 sätestatud alusel. VTMS § 119 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja otsusega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohus leiab, et väärteoasjas koostatud väärteoprotokoll on puudulik ning selles sisalduva teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo.

Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.

Väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest nähtub ainult see, et J T 03.09.2023 xxxx talus pani toime looma suhtes lubamatu teo, mis seisnes koera abitusse seisundisse jätmises.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik sellisest teokirjeldusest aru saada, milles konkreetselt seisnes koera abitusse seisundisse jätmine ning millist tegu või tegevusetust menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteoprotokollis ei kajastu ka, kas ja millised füüsilised või vaimsed kannatused kaasnesid koerale menetlusaluse isiku teo või tegevusetuse tagajärjel, samuti ei nähtu, kas loomale on põhjustatud valu või vigastusi. Kuivõrd teokirjeldusest ei selgu, mida J Tle ette heidetakse, siis ei ole võimalik lisaks väärteo objektiivse koosseisu täidetusele hinnata ka väärteo subjektiivse koosseisu täidetust.

VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid.

Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud väärteotoimikus sisaldub erinevaid materjale, millega kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemise asjaolud tõendatud, sh looma haiguslugu ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kuid sellegipoolest ei saa kohus asuda ise täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, sest sellisel juhul väljuks kohus väärteoprotokolli piiridest ja rikuks VTMS §-s 87 sätestatud nõuet arutada asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis on vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.

Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab. Kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis. Kohtuvälises menetluses vormistatud väärteoprotokolli täiendamine kohtuistungil kohtuliku uurimise käivitumisel olukorras, kus VTMS § 83 alusel arutab väärteoasja maakohus, ei ole võimalik, sest see rikub isiku kaitseõigust (RKKKo 3-1-1-43-14, p 12).

Kohus juhindus VTMS §-dest 117, 119 lg 1, 192, 193.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik