3-23-588/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

T Ä I E N D A V K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-588

Haldusasi

X. Xa kaebus Eesti Haigekassa 25.10.2022 otsuse nr 1.1-

3.5/730 ja 14.02.2023 vaideotsuse nr 1.1-3.5/82

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks hüvitama

kaebajale tekkinud vaktsiinikahju

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tervisekassa (Eesti Haigekassa õigusjärglane),

volitatud esindaja Matis Rüütel

Kaasatud haldusorgan – Ravimiamet, volitatud esindajad

Heleni Mäe ja Monika Pihlak

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xa kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 13.05.2022 Eesti Haigekassale (alates 01.04.2023 Tervisekassa;

vastustaja) taotluse1 vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Kaebajal on

tekkinud vaktsineerimise tagajärjel süvaveeni tromboos, mis on tuvastatud erakorralise

meditsiini osakonnas (EMO) ja mille seos vaktsineerimisega on kindlaks tehtud. Kaebajal on

tekkinud pikaajalised tugevad valud erinevates veenides üle kogu keha ja tugevad peavalud.

Hiljuti on diagnoositud astma ja kõhunäärme probleemid. Valud ja põletikud liigestes.

Nõrkus, väsimus, immuunsuse langus, valud, halb enesetunne. Ilmselt erinevate organite ja

süsteemide vigastused.

1 Vastustaja 28.04.2023 esitatud lisa 1.

3-23-588

2. Vastustaja jättis 25.10.2022 otsusega nr 1.1-3.5/7302 kaebaja taotluse rahuldamata, sest

seos vaktsineerimise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel tõenäoliselt puudub. Vastustaja

tugines oma otsuse tegemisel Ravimiameti hinnangule, mis oli otsusele lisatud. Põhjendused:

2.1. Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos vasempoolse v. brachialise tromboosi ja vaktsiini

vahel tõenäoliselt puudub. Puudub ajaline seos vaktsineerimise ja tromboosi vahel

(vaktsineerimine 13.10.2021, kaebused 21.11.2021 ehk 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist).

Kuigi tromboosi seostatakse nii Covid-19 infektsiooni põdemisega kui ka

adenoviirusvektorvaktsiinidega, ei ole leitud põhjuslikku seost mRNA vaktsiinidega (sh

Spikevax). Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide, sh autoimmuunsete ja põletikuliste

sündroomide teket Covid-19 vaktsineerimise järgselt on põhjalikult uuritud ning leitud, et

keskmine sümptomite tekkeaeg pärast vaktsineerimist on kuni 3 nädalat. Ka Spikevax

toimemehhanismi arvestades tekivad kõrvaltoimed immuunvastuse kujunemise ajal, s.o

maksimaalselt kuni 3 nädala jooksul pärast vaktsineerimist, mistõttu ei saa hilisem

terviseseisundi halvenemine olla ajalises seoses vaktsineerimisega. Teadaolevalt esineb aasta

jooksul süvaveenitromboosi ühel isikul 1000-st, sellest omakorda ainult 4-10%-l on tromb

ülajäseme veenides. Seda tüüpi tromboosi esineb enamasti patsienditel, kellel on rasked

kaasuvad haigused – nagu pahaloomulised kasvajad või ka meditsiiniline sekkumine (nt

kateetrid). Neid faktoreid kaebajal ei esinenud. Pereanamneesis on isal insult. 02.12.2021

võeti kaebajalt erinevad hüübimisega seotud analüüsid – üks neist oli Hep/Pf4 Ab, mis osutus

positiivseks, kuid trombotsüütide arv vähenenud ei ole. Tegemist on antikehadega, mis

seostuvad trombotsüütide faktor 4 kompleksiga. Selle tulemusena toimub trombotsüütide

pinnal immunoloogiline reaktsioon, mis võib viia tromboosi tekkeni. Lisaks on detsembris

2021 positiivne luupusantikoagulantide test. Hep/PF4 antikehad hepariini puudumisel võivad

esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende esinemine on näiteks kirjeldatud süsteemse

erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi kaebajal ei ole ühtegi autoimmuunset haigust

diagnoositud, on tal novembris 2021 radioloogiliselt algava sakroiliidi leid, vaktsineerimise

eelselt alaselja kaebused, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused. Hep/Pf4 Ab

veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud adenoviirusvektorvaktsiinidega

seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral ning see konkreetne veremarker

oli kaebajal ka tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil jäi kahtlus, et v. brahialise

tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose

hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang vasempoolse

v. brachialise tromboosi ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele: klass C, juhuslik

kokkulangevus, st kõrvaltoime võib olla tingitud põhihaigusest või uuest haigusseisundist või

kokkupuutest muu ainega kui vaktsiin.

2.2. Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos artralgia, võimaliku polüartriidi ja vaktsiini vahel

tõenäoliselt puudub. Esiteks esinevad antud kaebused kaebajal juba aastaid varem enne

vaktsineerimist. Esimene vihje aastast 2012. Kaebaja on käinud erinevate spetsialistide

vastuvõttudel (neuroloog, ortopeed, taastusraviarst), saanud korduvalt füsioteraapiat. Sama

muster on jätkunud ka vaktsineerimise järgselt. Oli kahtlus sakroiliidile (hetkel pole see

kinnitunud), kuid ka see kahtlus tekkis enne vaktsiini manustamist. Ravimiamet kasutab

põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt

hinnang artralgia, võimaliku polüartriidi ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele: klass C,

juhuslik kokkulangevus.

2.3. Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos kõhulahtisuse ja kõhuvalu (ärritunud soole

sündroom) ning vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Kaebajal on olnud aastaid probleeme

kõhuvaludega, seedehäirete ja kõhulahtisusega. Ta on käinud ka erinevate spetsialistide

2 Kaebaja 29.03.2023 täienduse lk 51.

2(12)

3-23-588

juures, tehtud täpsustavaid uuringuid. Probleem esines aastaid enne vaktsineerimist. Ajaliselt

pärast vaktsineerimist on kaebaja käinud uuesti gastroenteroloogi vastuvõtul, kes

esmakordselt tegi roojast lipaasi analüüsi. Selgus, et lipaas oli madal, ordineeriti ravi, mille

efekt hea. Ultraheliuuringul ja kompuutertomograafilisel uuringul kõhunäärme patoloogilist

muutust ei tuvastatud. Tegemist on ilmselt ajalise kokkulangevusega, põhjuslik seos on väga

ebatõenäoline. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma

Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang kõhulahtisuse, kõhuvalu (ärritunud

soole sündroom) ja vaktsiini vahelisele põhjuslikule seosele: klass C, juhuslik kokkulangevus.

2.4. Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos astma ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub.

Esmalt, astmat täna Spikevax vaktsiiniga põhjuslikult ei seostata. Astma on väga levinud

haigus tänapäeva ühiskonnas – 5-10% maailma elanikkonnast põeb seda haigust. Maailmas on

vaktsineeritud Spikevax vaktsiiniga miljoneid inimesi ning ainult üksikutel juhtudel on teada

antud ajalises seos vaktsineerimisega hilise algusega astma tekkest. Kaebajal puudub lisaks

muule ajaline seos vaktsiini ja astma tekke vahel – vaktsineerimine 13.10.2021, astma

diagnoositud 17.07.2022. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma

Terviseorganisatsiooni juhendit. Juhendi kohaselt hinnang astma ja vaktsiini vahelisele

põhjuslikule seosele: klass C, juhuslik kokkulangevus.

2.5. Ravimiamet tugines oma hinnangus kaebaja kohta tervise infosüsteemis (TIS) olevale

dokumentatsioonile perioodil 01.01.2011–16.10.2022.

3. Kaebaja esitas 25.10.2022 otsuse peale vaide.

4. Vastustaja jättis 14.02.2023 vaideotsusega nr 1.1-3.5/823 vaide rahuldamata.

Põhjendused:

4.1. Praeguses menetluses ei anta hinnangut kaebaja ravile (sh vaktsineerimise lubatavusele).

Ravimiameti ülesandeks ei ole tuvastada kaebaja tervisehädade põhjuseid. Ravimiamet peaks

üksnes hindama, kas arsti poolt dokumenteeritud tervisehäire ja vaktsineerimise vahel on

vähemalt tõenäoline põhjuslik seos.

4.2. Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni

juhendit4. See on rahvusvaheliselt tunnustatud juhend vaktsineerimisjärgsete reaktsioonide

põhjusliku seose hindamiseks. Algoritmi järgides võetakse põhjusliku seose hindamisel

arvesse ka publitseerituid andmeid. Juhendit kasutavad kõik Maailma Terviseorganisatsiooni

kõrvaltoimete monitoorimise programmiga liitunud riigid ning sama metoodika kasutamine

võimaldab sarnaselt juhte klassifitseerida, võrrelda ja teha üldistusi samadel alustel hinnatud

juhtude suurte andmemahtude pealt. Suurte andmemahtude alusel on võimalik usaldusväärselt

hinnata põhjusliku seose olemasolu.

4.3. Vastustaja lähtub kindlustusjuhtumi asjaolude tuvastamisel kaebaja kohta digiloos

dokumenteeritud terviseandmetest ja Ravimiameti hinnangust. Vastustaja hüvitab inimesele

tekkinud kahju vaid juhul, kui vaktsineerimise tagajärjel on tal tekkinud raske

tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või inimene sureb. Lisaks peab vaktsineerimise

ja eelnimetatud tagajärje vahel esinema vähemalt tõenäoline põhjuslik seos (ravimiseaduse

(RavS) § 9916). Ravimiamet leidis oma hinnangus, et puudub vähemalt tõenäoline põhjuslik

seos vaktsineerimise ja kaebaja tervisekahjustuste vahel. Lisaks nähtub otsuse lisast 1

Ravimiameti hinnangu aluseks olevate epikriiside kokkuvõte, mille alusel on Ravimiamet

hinnangu andnud ja vastustaja otsuse teinud. Vaideotsuse tegemise seisuga digilukku lisatud

täiendavate dokumentide alusel ei ole põhjendatud Ravimiametil uuesti hinnata põhjusliku

3 Kaebaja 29.03.2023 täienduse lk 40.

4 Kättesaadav https://www.who.int/publications/i/item/9789241516990.

3(12)

3-23-588

seose olemasolu või puudumist. Kaebaja taotluse lahendamisel on kohaldatud Eesti Vabariigi

õigusakte.

4.4. Ravimiamet on kooskõlas RavS §-ga 9916 ning tervise- ja tööministri 25.04.2022 määruse

nr 36 „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ §-ga 2 kohustatud hinnangu

andmisel lähtuma arsti poolt dokumenteeritud andmetest. Digiloo andmete kohaselt oli

esimene viide tromboosile dokumenteeritud 19.11.2021 ja tuvastatud tromboos 22.11.2021

ehk 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist. Ravimiamet selgitas hinnangus, et kaebaja on saanud

mRNA vaktsiini (Spikevax), mille puhul trombootiliste tüsistuste risk pole teadaolevalt

suurenenud. Käe valu ja turse tekkisid 5,5 nädalat pärast vaktsineerimist, trombotsüütide arv

ei olnud langenud, lisaks Hep/PF4 antikehadele, ka luupusantikoagulantide test detsembris

2021 positiivne. TTS-i (tromboos trombotsütopeeniaga sündroomi) seostatakse põhjuslikult

adenoviirusvaktsiinidega, ajalises aknas ~3 nädalat, koos tromboosi sümptomitega tekib

trombotsüütide arvu langus, esinevad Hep/PF4 antikehad hepariini manustamise puudumisel.

Hep/PF4 antukehad hepariini puudumisel võivad esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul,

nende esinemine on näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi

kaebajal ei ole ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud, on tal novembris 2021

radioloogiliselt algava sakroiliidi leid, pikaajalised liigeste ja seedehäirete kaebused. Lisaks on

Ravimiamet rõhutanud, et Spikevax vaktsiini ja trombootiliste tüsistuste vahel puudub

põhjuslik seos. Tulenevalt eeltoodust on Ravimiamet selgitanud, et põhjuslik seos kaebaja

tervisekaebuse ja vaktsineerimise vahel puudub, st järelduse aluseks ei olnud üksnes ajalise

seose puudumine. Veelgi enam, Ravimiamet on vaidemenetluste käigus selgitanud, et ajaline

seos ei tähenda automaatselt põhjuslikku seost, tegu võib olla ajalise kokkulangevusega.

Ravimiameti järeldust vaktsineerimise ja kaebaja tervisekaebuse põhjusliku seose osas ei

lükka ümber ka vaides selgitatu, et kaebaja raviarst on kaebaja tervisekaebuseid seostanud

vaktsineerimisega. Raviarsti poolt mainitud seos on üldsõnaline ja oletuslik ega tugine ühelegi

allikale. Ravimiamet on hinnangu andmisel selgitanud, miks raviarstil võis jääda kahtlus

vaktsineerimise ja tervisekaebuse vahelise põhjusliku seoses olemasolust: „Hep/Pf4 Ab

veremarkeri tõusu analoogilistel juhtumitel on kirjeldatud adenoviirusvektorvaktsiinidega

seostatava trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi korral ning see konkreetne veremarker

oli antud patsiendil ka tõusnud. See on ka põhjus, miks tema raviarstil jäi kahtlus, et v.

brahialise tromboos oli tekkinud vaktsiini kõrvaltoimena.” Seega ei mõjuta raviarsti poolt

selgitatu Ravimiameti hinnangu õigsust. RavS § 9920 lg 5 kohaselt on Ravimiametil pädevus

hinnata põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tervisekaebuse vahel.

4.5. Samuti ei ole Ravimiamet hinnangu andmisel eksinud kaebaja andmetes viidates, et 2021.

a detsembris oli kaebaja luupusantikoagulantide test positiivne. Nimetatu üle vaidlus puudub.

Ravimiamet ei ole hinnangu andmisel selgitanud, et kaebaja on diagnoositud luupus, vaid

selgitanud: „Lisaks on detsembris 2021 positiivne luupusantikoagulantide test. Hep/PF4

antikehad hepariini puudumisel võivad esineda ka autoimmuunsete haiguste puhul, nende

esinemine on näiteks kirjeldatud süsteemse erütematoosluupuse patsientidel. Kuigi patsiendil

ei ole ühtegi autoimmuunset haigust diagnoositud /…/.“

4.6. Ravimiamet ei ole hinnangus lähtunud ka eeldusest, et kaebajal on diagnoositud sakroiid.

Ravimiamet on hinnangus selgitanud: „Oli kahtlus sakroiliidile (hetkel pole see kinnitunud),

kuid ka see kahtlus tekkis enne vaktsiini manustamist.“ Seega ei ole Ravimiamet põhjusliku

seose hindamisel lähtunud ebaõigetest, vaid arsti poolt dokumenteeritud andmetest.

4.7. Ravimiamet on 21.10.2021 hinnangus analüüsinud kõiki kuni 16.10.2022 kaebaja

digiloos nähtuvaid andmeid ja analüüsinud arsti poolt dokumenteeritud kaebaja

tervisekaebuste ja vaktsineerimise vahelist põhjuslikku seost. Ravimiamet on selgitanud, et

kaebaja tervisekaebused (ja seega ka tervisekaebuste väidetav ägenemine) ei ole vähemalt

4(12)

3-23-588

tõenäolises põhjuslikus seoses vaktsineerimisega, kuivõrd varasemalt esinenud haiguse sama

muster on jätkunud ka pärast vaktsineerimist (artralgia, võimalik polüartriid, kõhulahtisuse ja

kõhuvalu (ärritunud soole sündroom)). Lisaks on Ravimiamet hinnanud kaebaja

tervisekaebuste (lisaks eelnimetatule ka astma) ja vaktsineerimise vahelist põhjuslikku seost

Maailma Terviseorganisatsiooni juhendi alusel ja selgitanud, et tegemist on juhusliku

kokkulangevusega (klass C) ehk vähemalt tõenäolist põhjuslikku seost ei esine.

4.8. Tulenevalt eeltoodust ei olnud otsuse tegemise hetkel ega ole ka vaideotsuse tegemise ajal

täidetud eeldused, mille esinemisel on võimalik kaebaja juhtum lugeda RavS-i mõistes

kindlustusjuhtumiks, mille eest hüvitist makstakse. Ravimiamet on hinnangu andmisel ning

vastustaja otsuse tegemisel analüüsinud kooskõlas RavS § 9920 lg-tega 5 ja 6 nii kaebaja

taotlust kui ka tema digiloos nähtuvaid andmeid. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel ning

Ravimiamet hinnangu andmisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest, vaid jõudnud põhjendatult

järeldusele, et kaebaja tervisekaebuse ning vaktsineerimise vahel puudub vähemalt tõenäoline

põhjuslik seos, mistõttu ei kuulu tema taotlus rahuldamisele. Vaidlusalune otsus on

õiguspärane, seetõttu tuleb vaie jätta rahuldamata.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 25.10.2022 otsuse ja

14.02.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks hüvitama kaebajale

tekkinud vaktsiinikahju. Põhjendused:

5.1. Kaebajat vaktsineeriti Covid-19 vastu 13.10.2021. Tal hakkas kohe pärast seda väga halb,

aga mõne päeva pärast enesetunne paranes. Paari-kolme nädala pärast tundis kaebaja, et käsi

on paistes ja valulik. Nähtavale ilmusid paistes veenid, käsi muutis värvi, käes oli surve ja

valu. Kaebaja võttis 2 või 3 päeva aspiriini (Hjertemagnyl 75 mg). Kolmandal korral sõitis ta

EMO-sse, kus tuvastati süvaveeni tromboos käes, kuhu tehti vaktsiinisüst. See on väga

haruldane tromboosi liik, mida esineb käes harva, vähem kui 10% kõikidest süvaveeni

tromboosi juhtumitest. Arsti sõnul oli tromb suur ja lameda kujuga, mis viitab sellele, et tromb

oli juba mõnda aega veenis olnud. Selle lame kuju viitab sellele, et aspiriin on seda

lahustanud. Aspiriini toimet väitis arst. Kaebaja on kindel, et tromboos on tekkinud

vaktsineerimise tagajärjel. Kaebaja kaebused leidsid kinnitust EMO-s. Pärast mitmeid kuid

kestnud üksikasjalikke analüüse leidis ka kaebaja raviarst, et tema arvates on vaktsineerimise

ja tromboosi vahel seos olemas.

5.2. Süvaveenide tromboos on haigus, mida on raske endal tuvastada. Kaebaja ootas EMO-s 8

tundi vastuvõttu, oli halva enesetunde tõttu šokis, ei nõudnud oma probleemide täpset

kirjapanekut ega kontrollinud kirjapandut. Haiguslugu ei kajasta seda, mida kaebaja tegelikult

rääkis. Kaebajat ei tutvustatud kirjapanduga. Arstid olid huvitatud vaid vahetult juhtunust,

mitte varasemast. Kaebaja selgitas, et probleem esines juba varem. Kaebaja ei teadnud, et seda

kirja ei pandud. Oleks ta teadnud, et selle tõttu keeldutakse hüvitist maksmast, oleks ta

nõudnud kõige öeldu kirjapanemist. Kaebaja rääkis algusest peale seosest vaktsineerimisega

ja just seetõttu pöörduski EMO-sse kontrolli.

5.3. Kaebajale keelduti hüvitise maksmisest üksnes põhjusel, et ta pöördus liiga hilja arsti

poole, kuid kaebajale tekkinud tervisekahju ei ole sisuliselt uuritud. Kahjusid on mitu. Samuti

jäeti arvestamata kaebaja raviarsti arvamusega. Kaebaja ei ole nõus kahju tuvastamise

metodoloogiaga, mis põhineb statistikal, kuid ka see ei välista tromboosi seostamist

vaktsineerimisega. Kõiki juhtumeid tuleb vaadata eraldi.

5.4. Kaebajat ei oleks tohtinud vaktsineerida, kuna ta oli juba eelnevalt Covid-19 läbi põdenud

ja tal oli tekkinud tugev immuunsus. Kaebajat vaktsineeriti Moderna vaktsiiniga 13.10.2021.

Juba enne seda olid paljud Euroopa riigid keelustanud selle vaktsiini kasutamise noorte

meeste vaktsineerimisel, millest kaebajat ei hoiatatud. Vaktsineerimisel nõustati kaebajat, et

5(12)

3-23-588

pärast süsti saamist hakkab käsi valutama, esinevad tursed ja käsi võib-olla ei liigu. Soovitati

arsti poole mitte pöörduda, sest tegemist on normaalsete tagajärgedega. Kõik see juhtuski

kaebajaga. Üks-kaks nädalat oli käsi väga paistes, valutas ja seda ei saanud liigutada. Kaebaja

arvas, et nii peabki olema ega võtnud seda tõsiselt. Siis turse kadus, valu vaibus ja liikuvus

tuli tagasi. Kolmandal nädalal pärast vaktsineerimist tulid ebamugavus ja valu tagasi.

Kaebajal oli raske aru saada selle põhjusest, valutasid mõlemad käed ja hiljem tuvastati

käenärvide kahjustused, mida kaebaja peab vaktsiini kõrvaltoimeks. Kaebajal oli

närvikahjustuse tõttu operatsioon. Kaebaja ei pöördunud kohe arsti poole, vaid uuris infot

internetis. Artiklite tõttu hakkas kaebaja kahtlustama trombi, sest peopesa ja näpud olid turses.

Kaebaja võttis aspiriini, sest seda soovitati internetis. Seejärel tema seisund paranes. Kaebaja

tervis siiski halvenes ja see ajendas EMO-sse pöörduma. Kaebaja rääkis EMO-s, et tal tekkis

pärast vaktsineerimist tugev valu ja ta ei saanud kätt liigutada. Talle öeldi, et see on

normaalne, ja seda ei pandud kirja. Tromboosikahtluse tõttu saadeti kaebaja

ultraheliuuringule. Kaebaja kurtis kõigile arstidele kõiki oma kaebusi, kuid kirja pandi vähe.

Tal ei olnud võimalik seda kohapeal kontrollida. Ta sai juurdepääsu digiloole alles hiljem.

Kaebaja veetis EMO-s 20 tundi või rohkem ning oli šokis. Arstid suhtusid temasse

umbusaldavalt, kuni leiti tromb. Kaebaja oli koguaeg Ravimiametiga kirjavahetuses. Ilmselt

teavitas kaebaja Ravimiametit vaktsiini kõrvaltoimest 18.11.2021 EMO-s olles või sinna

sõites. Tromb sai kinnituse 19.11.2021. Šokis ja elu pärast kartes esitas kaebaja Ravimiametile

segast teavet. Teavituslehele märkis kaebaja kõrvaltoimete algusajaks 18.11.2021 ilmselt

veebilehe halva kasutajasõbralikkuse tõttu või oli küsimus arusaamatult formuleeritud või

kaebaja eksis. Ilmselt pidas kaebaja silmas sümptomite ägenemise aega. Kaebajal puudub

meditsiiniline haridus tuvastavaks trombi tekkimise täpset aega ja eristamaks seda

vaktsineerimise tavapärasest reaktsioonist. Seetõttu ei nõustu kaebaja järeldusega, et

vaktsineerimise ja trombi vahel puudub ajaline seos. Ravimiamet lähtus keskmisest

sümptomite tekkimise ajast, jättes arvestamata maksimaalse võimaliku sümptomite tekkimise

aja. Uuemad uuringud on kinnitanud süvaveeni tromboosi teket 30 päeva jooksul Moderna

vaktsiiniga vaktsineerimise järel. Ravimiamet lähtus statistikast, kuid paljud juhtumid ei ole

veel statistikasse jõudnud, nt kaebaja oma.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Asjaolu, et kaebaja on haigestunud või tal on tekkinud mõni tervisevaegus ajaliselt pärast

vaktsineerimist, ei tõenda iseenesest selle sidusust vaktsineerimisega. Oluline on hinnata

kaebaja terviseandmeid kogumis ning hinnata, kas vaktsineerimise ja tervisekahju vahel

esineb ka tõenäoline põhjuslik seos. Käesoleval juhul ei ole halva enesetunde ja

vaktsineerimise vahel ajalist ega põhjuslikku seost. Ravimiamet on enda ekspertarvamuses

selgitanud, et kaebaja on saanud mRNA vaktsiini (Spikevax), mille puhul trombootiliste

tüsistuste risk pole teadaolevalt suurenenud. Lisaks on Ravimiamet selgitanud, et 5,5 nädalat

pärast vaktsineerimist tekkiva turse ja valu puhul puudub sümptomitel ajaline seos vaktsiiniga.

6.2. Kaebajal on esinenud juba aastaid enne vaktsineerimist erinevaid valusid. TIS-i andmetel

on tuvastatav, et juba 2012. a-l on kaebajal olnud mitmeid erinevaid uuringuid, kus on

proovitud tuvastada vaeguste põhjuseid. Kaebajal on juba 2012. a-l diagnoositud

gastroenteroloogi poolt ärritunud soole sündroom, kardioloogi poolt muud arütmiad, ortopeedi

poolt artralgia ehk valu liigeses. Kaebaja on aastate jooksul korduvalt käinud erinevate

spetsialistide vastuvõttudel (neuroloog, ortopeed, taastusraviarst) ja saanud korduvalt

füsioteraapiat. Väärib tähelepanu, et vaktsineerimisega samal päeval anti kaebajale saatekiri

uuringule seoses radikulopaatiaga, selgituseks valu nimme-ristluu piirkonnas. Kaebaja vilets

enesetunne ja vaegused on olnud olemas enne vaktsineerimist ning nende seostamine

vaktsiiniga on meelevaldne. Seda tõendab ka asjaolu, et kaebaja on aastaid regulaarselt enne

vaktsineerimist saanud ravimeid nii seljavalu, somatoformsete häirete, gastroduodendiidi,

6(12)

3-23-588

vöötohatise kui ka hemorroidide raviks, hulgaliselt on saadud muude vaeguste tarbeks

ravimeid vähemregulaarselt.

6.3. Vastustaja ei pea tuvastama kaebaja vaeguste põhjuseid ja vastustaja vastu esitatud

kaebuse raames ei saa tuvastada võimalikke ravivigu. Vastustaja vastu suunatud

vaktsiinikahju hüvitamise taotluse raames ei ole asjakohane seada kahtluse alla TIS-i tehtud

sissekandeid. Vastustaja peab välja selgitama selle, kas kaebaja väidetava tervisekahju ja

vaktsineerimise vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos. Käesoleval juhul on Ravimiamet

põhjalikult analüüsinud kaebaja terviseandmeid ja tuvastanud, et kaebaja tervisega seotud

vaeguste ja vaktsineerimise vahel ei ole vähemalt tõenäolist põhjuslikku seost. Tulenevalt

tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lg 4 p-st 3 kantakse TIS-i patsienti puudutavad

meditsiinilised andmed, sh raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed. Teave selle

kohta, mis ajast alates on kaebajal tekkinud vaegused, on oluline asjaolu edasise ravi

kujunemisel ning ei ole eluliselt usutav, et kaebaja osas oleks sisse kantud muu teave kui see,

mida kaebaja on ise tervishoiutöötajatele andnud. Kuniks ei ole tõendatud TIS-is olevate

andmete ekslikkust, tuleb eeldada nende õigsust. RavS § 9920 lg 3 alusel küsitaksegi nõusolek

TIS-i andmetele just selleks, et lahendada vaktsiinikahju hüvitamise taotlus võimalikult

objektiivsete andmete alusel.

7. Kaasatud haldusorgan Ravimiamet jäi seisukoha juurde, et kaebajal tekkinud

tervisekahjustuse ja vaktsiini vahel puudub ajaline seos. Põhjendused:

7.1. Immuniseerimise järgselt esinev halb enesetunne ja muud üldreaktsioonid, samuti paikne

süstekoha reaktsioon, on normaalsed immuniseerimise järgsed reaktsioonid. Immuniseerimise

järgsed paiksed ja üldreaktsioonid on lühiajalised, nagu kaebaja ka oma kaebuses kirjutanud

on: „Mul kohe tekkis väga halb, aga mõne päeva pärast mu enesetunne leevendus“.

Vaktsineerimisjärgne halb enesetunne möödubki tavapäraselt paari päevaga. Kaebaja on

18.11.2021 esitanud Ravimiametile ravimi Spikevaxi kõrvaltoime teatise (teatises on kaebaja

ravimi nimeks märkinud Moderna, tegemist on Moderna arendatud vaktsiiniga Spikevax).

Kaebaja on teatisel märkinud, et: „Esineb tugev valu käes, veenide piirkonnas, käsi paistes

veenid ka, veits sinine nagu tromboos. Palaviku pole vererõht veits kõrgem 127/87“.

Kõrvaltoime algusajaks on kaebaja taotlusel märkinud 18.11.2021 kell 18:00. Spikevax 1.

annus manustati 13.10.2021. Ehkki kaebaja väidab kaebuses, et „Siis paari – kolme nädala

pärast ma sain aru et mul käes on nagu paiste ja valu. Tulid nähtavasse veenid“ (selle

kirjelduse järgi tekkisid sümptomid ~27.10.-03.11.2021), siis 18.11.2021 esitatud kõrvaltoime

teatises esitatud teave seda fakti ei kinnita, sest kõrvaltoime algusajaks on kaebaja ise

märkinud 18.11.2021 kell 18:00 (ehk siis 5 nädalat pärast vaktsineerimist). Kuna kõrvaltoime

teatise on kaebaja esitanud kõrvaltoime tekkimise päeva õhtul (18.11.2021 kell 22:30), on

usutav, et sellel märgitud kõrvaltoime tekkimise aeg on õige. Vaktsiinikahju hüvitamise

taotluses ja kaebuses esitatud umbmäärane „paari – kolme nädala“ pikkune periood pärast

vaktsineerimist on hiljem tuletatud ja põhineb kaebaja subjektiivsel hinnangul. Ka kaebaja

raviarst (dr Leonid Raidjuk) saatis Ravimiametile kõrvaltoime teatise, milles on tromboosi

algusajaks märgitud 18.11.2021. Ravimiamet oli kaebajaga pärast kõrvaltoime teatise

esitamist kirjavahetuses. Kaebaja on oma 19.11.2021 saadetud e-kirjas kirjutanud, et: „Just,

eile ôhtul algas. Valu veenide piirkonnas kûnarnuki all. Käsi on veits paistes. Valu on selline

paisuv. Võtsin eile pool tabletti aspiriini, kokku 250mg. Arvasin et läheb ûle aga ei läinud.

Öösel mitmekordselt ärkasin sest käsi oli tuim. Ta on kas külm või kuum ja liblikad või

putukad sees“. Ülaltoodud faktilistele asjaoludele tuginedes on ebaõige kaebuses esitatud

väide, mille kohaselt on arst epikriisi ekslikult kirjutanud, et kaebused said alguse EMO-sse

pöördumisele eelneval päeval. Kaebaja väidab, et „Viide sellele et probleemid ei tekkinud

varem kui EMO vastuvõtule eelnev päev ei vasta tõele. Ma ei öelnud et ainult „eile hakkas

valu ja veri roojast“ nagu on haigusloos kirjas, lihtsalt niimodi pandi mu sõnad kirja“. Kõik

7(12)

3-23-588

ülalviidatud dokumenteeritud andmed kinnitavad fakti, et tromboos tekkis kaebajal

18.11.2021, mitte paari nädala jooksul pärast vaktsineerimist, nagu hiljem vaktsiinikahju

hüvitamise taotluses ja kaebuses on väidetud. Vaktsineerimise järgsete reaktsioonide, sh

autoimmuunsete ja põletikuliste sündroomide teket Covid-19 vaktsineerimise järgselt on

põhjalikult uuritud ning leitud, et keskmine sümptomite tekkeaeg pärast vaktsineerimist on

kuni 3 nädalat. Ka Spikevax vaktsiini toimemehhanismi arvestades tekivad kõrvaltoimed

immuunvastuse kujunemise ajal, s.o maksimaalselt kuni 3 nädala jooksul pärast

vaktsineerimist, mistõttu ei saa hilisem terviserike olla ajalises seoses vaktsineerimisega.

Kaebaja puhul tekkis tervisekahjustus 5 nädalat pärast vaktsineerimist.

7.2. Kaebaja on ekslikult esitanud väite, mille kohaselt on raviarst põhjuslikku seost vaktsiini

ja tekkinud tervisekahjustuse vahel kinnitanud: „Mina olen kindel et see tromboos on

vaktsiinikahju, sest mul kohe peale vaktsiini hakkas halb. Minu kaebused leidsid kinnitust

Mustamäe EMO-s, kuhu ma ka seepärast pöördusin. Ka samuti peale ravi algust, mind raviv

arst, ausatud spetsialist , peale mitmeid väga üksikasjalikke, mitu kuud kestnuid analüüse,

leidis sellele kinnitust ning seost vaktsiineerimise ning tromboosi vahel“. Dr Leonid Raidjuk

on 02.12.2021 epikriisis märkinud, et „Tehtud raviametile raport võimaliku seoses

vaktsineerimise ja tromboosi tõttu“. Ilmselt pidas kaebaja seda arsti poolselt kinnituseks

vaktsiini ja tervisekahjustuse põhjusliku seose olemasolu kohta. Samas on kaebaja 19.11.2021

Ravimiametile saadetud e-kirjas väitnud, et: „Arst ütles et see pole vaktsiinist, millega ma ei

nõustu“. Ravimiamet selgitab, et arstid peavad Ravimiametile teatama tõsistest

kõrvaltoimetest (mille puhul meditsiinitöötaja peab seost võimalikuks), nii teadaolevatest (st

neid on kirjeldatud ravimi omaduste kokkuvõttes) kui ka mitteteadaolevatest. Kuna tromboos

on tõsine haigusseisund, pidas arst vajalikuks sellisest võimalikust kõrvaltoimest

Ravimiametit teavitada, kuid arst ei saa anda hinnangut vaktsiini ja tekkinud tervisekahjustuse

põhjusliku seose kohta. RavS § 9920 lg 5 kohaselt on selline pädevus üksnes Ravimiametil.

Ainult Ravimiamet saab anda hinnangu tõenäolise põhjusliku seose, kindla põhjusliku seose

või põhjusliku seose tõenäolise puudumise kohta. Kõikidele ülaltoodud asjaoludele tuginedes

leidis Ravimiamet oma hinnangus ja on jätkuvalt seisukohal, et ajaline seos vaktsineerimise ja

tekkinud tervisekahjustuse vahel puudub.

7.3. Kaebaja leiab, et kuna vaktsiinisüst ja hilisem tromboos on ühel ja samal käel, on need

omavahel seotud. Kaebuses on väide: „... EMO-sse, kus mul tuvastati süvaveenide tromboosi

samas käes, kuhu tehti süsti. See on väga haruldane trombooside liik, neid käes juhtub väga

harva, vähem kui 10% juhtudest“. Süstekoha (õlavarre väliskülg) ja tromboosi lokalisatsioon

on erinevad ning otsest lokaalset toimet ei saa kahtlustada. Vaktsiin süstitakse õlavarre

lihasesse sügavusel, kus suuri veresooni ei ole, mis välistab võimaluse vaktsiini komponentide

levikuks verevooluga. Lisaks brahhiaal- ehk õlavarreveen ei kulge süstekoha piirkonnas, veen

kulgeb õlavarre siseküljel. 19.11.2021 vasaku ülajäseme ultraheliuuringul ei ole täpsustatud

trombi täpne asetus v. brachialis ulatuses ja trombi suurus ning kuju. Süvaveenitromboos on

haigusseisund, mille korral tekib veenis/veenides ebasobival ajal, ebasobival määral ja

ebaõige lokalisatsiooniga tromb. Tromboosi tekkimise eelduseks on muutused veeni seinas

(endoteeli kahjustus), hüperkoagulatsiooniseisund ja vähenenud verevool veenis. Tavaliselt on

süvaveenitromboosi tekkel kaasatud kõik nimetatud faktorid, kuid mitte alati. Jäsemete

venoosne tromboos saab esineda nii pindmises veenisüsteemis kui süvaveenisüsteemis.

Enamus süvaveenitromboosi juhte paiknevad alajäsemete veenides; ülajäseme veenides on

esinemissageduseks ca 6%. Riskifaktorid ülajäseme veenitromboosi korral on (1)

anatoomilised iseärasused (Paget-Schroetter sündroom/thoracic outlet sündroom), (2) noorem

iga, tüüpiliselt teismelised, (3) sportlikud, arenenud lihaskonnaga mehed, (4) korduv käsivarre

hüperabduktsioon, (5) trombofiilia, (6) kasvaja, (7) süvaveenides paiknevad kateetrid,

juhtmed (kardiostimulaator). Tromboosi tekkekiirust inimestel uuritud ei ole. Hiiremudelite

8(12)

3-23-588

uuringutest on teada, et ühe tunni pikkune alumise õõnesveeni stenoseerimine tõi kaasa 73%

uuritud hiirtel alumise õõnesveeni tromboosi tekkimise. Nendest uuringutest on ka teada, et

trombi suurus saavutab oma maksimumi 1-2 päevaga, millele järgneb trombi fragmentatsioon.

Süvaveenitromboosi korral tekkivate sümptomite tekkekiirus sõltub tromboosi ulatusest,

kollateraalsete ehk kõrvaltee kaudu kulgevate veenide võrgustiku olemasolust, veeni

oklusiooni ehk sulguse suurusest ning kaasnevast põletikust. Seega on raske välja tuua ühest

mudelit. Kliinilises praktikas on juhtumeid, kus trombi teke on fulminantne (nagu kaebaja

puhul), kuid on ka juhtumeid, kus tromboos diagnoositakse juhuleiuna ja tekkeaeg pole

tuvastatav. Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape ei ole venoosse tromboosi ravim ning ei mõju

trombi lahustavalt. Annuses 75-300 mg ööpäevas kasutatakse seda koronaararterite ehk

südame pärgarterite ja ajuarterite tromboosi profülaktikaks ehk ennetamiseks. Puudub

tõendatud mõju venoossele tromboosile. Seega ei ole tõendatud kaebaja toodud väide, et

aspiriin oli trombi „natuke lahustanud“. Venoosne tromboos on nn punane tromb, mis sisaldab

peamiselt fibriini ja selle võrgustikus paiknevaid vere vormelemente (peamiselt erütrotsüüdid,

kuid ka trombotsüüte). Sellest tulenevalt on suur erinevus ka raviks kasutatavates

preparaatides – arteriaalse tromboosi korral on vajalik kasutada antiagregante ehk

vereliistakute kokkukleepumise takistajaid (nt aspiriin, klopidogreel jt). Venoosse tromboosi

korral kasutatakse antikoagulante ehk hüübimist pärssivaid ravimeid (nt rivaroksabaan,

edoksabaan, apiksabaan, madalmolekulaarne hepariin jt). Ägeda süvaveenitromboosi ravis

saab kasutada vaid antikoagulante, kusjuures sissejuhatavas ravifaasis (5-10 päev) on

tavaliselt ravi agressiivsem, sest tromboosi tekkimisel on ilma agressiivse ravita protsessil

tendents tromboosi kiirele laienemisele. Kuna venoosse tromboosi korral on tarvis mõjutada

fibriini formeerumist, tuleb ravis kasutada antikoagulante (otsene oraalne antikoagulant –

rivaroksbaan, apiksabaan, edoksbaan, dabigatraan; madalmolekulaarne hepariin,

fraktsioneerimata hepariin; varfariin). Antiagregantidel (aspiriin, klopidogreel jt) puudub koht

ägeda süvaveenitromboosi ravis, sest nende ravimite toimepunktiks on trombotsüütide

agregatsiooni takistamine, mis on oluline arteriaalse tromboosi kontekstis. Aspiriini võib

kaaluda ühe ravivariandina pikendatud süvaveenitromboosi ravis (pärast antikoagulandiga

raviperioodi lõppu), kuid ka siin on viimases ravijuhises soovitus eelistada aspiriinile madalas

doosi otsest oraalset antikoagulant ravi.

7.4. Kaebajal teostatud uuringute alusel ei ole leitud muutuseid geneetilistes ega ka muudes

analüüsides, mis võiksid viidata tromboosi tekkepõhjusele. Ravimiameti hinnangul on

tegemist teadmata tekkepõhjusega (kuid soodustavaks faktoriks meessugu, amet autojuhina,

võimalik käsivarre hüperabduktsioon ujumisel (mida kaebaja epikriiside kirjelduste kohaselt

harrastab), esmase vasempoolse perifeerse ülajäseme süvaveenitromboosiga (v. brachialis;

vähesümptoomne, ultraheliuuringul on olnud viide v. brachialise tromboosile, veen osaliselt

komprimeeritav, seega osaline tromboos).

7.5. Kaebaja on kaebuses avaldanud rahulolematust hinnangu andmise metoodika osas.

Vaktsineerimise ja tervisekahjustuse põhjusliku seose hindamisel tugineb Ravimiamet kaebaja

kohta TIS-is dokumenteeritud epikriisidele. Asjaolusid, mida tuleb vaktsineerimise ja

tervisekahjustuse vahelise seose hindamisel arvesse võtta, on mitmeid, sh on oluline nii

varasem statistika kui iga konkreetne juhtum. Ravimiamet oma hinnangut andes tuginenud

järgmistele asjaoludele: (1) süvaveenitromboosi kui haigusseisundi olemusele ja

tekkepõhjustele, (2) mRNA vaktsiine (sh Spikevaxi) tromboosi tekkega põhjuslikult ei

seostata, (3) puudub ajaline seos, (4) esinevaid riskifaktoreid (sportlik tegevus, mis eeldab

käsivarre korduvat hüperabduktsiooni, meessugu). Esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes

jõudis Ravimiamet järeldusele, et puudub vähemalt tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise

ja kaebaja tervisekahjustuse vahel.

8. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2023 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata.

9(12)

3-23-588

9. Kaebaja avaldas 22.12.2023 soovi kohtuotsuse peale edasi kaevata.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust ja vaideotsust, millega keelduti talle vaktsiinikahju

hüvitist määramast.

11. RavS § 9914 lg 1 järgi on vaktsiinikindlustus sundkindlustus, mille eesmärk on RavS 51.

peatükis sätestatud tingimustel ja korras tagada vaktsineerimise tagajärjel tekkinud

vaktsiinikahju hüvitamine õigustatud isikule, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel

patsient sureb või patsiendil on tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud.

RavS § 9916 järgi on Tervisekassa kohustatud RavS 51. peatükis sätestatud ulatuses hüvitama

õigustatud isikule varalise ja mittevaralise kahju, kui Eestis toimunud vaktsineerimise

tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või

patsient sureb ning kui: 1) vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või

patsiendi surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos või 2) vaktsineerimise ja

patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on põhjuslik seos ning

turustaja vastutab õigustatud isikule tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel.

12. Esmalt selgitab kohus kaebajale, et vaktsiinikahju hüvitamise eesmärgiks on eeltoodud

sätetest nähtuvalt hüvitada vaktsineerimise kui ravimi manustamise tagajärjel tekkinud

tervisekahju. Selle eesmärgiks ei ole hüvitada tervishoiuteenuse osutaja poolt teenuse

osutamise käigus tekitatud kahju. Seega ei ole praeguses vaidluses asjakohased kaebaja viited

sellele, et teda ei oleks tohtinud üldse vaktsineerida, sest ta oli varem Covid-19 põdenud, ja et

teda ei hoiatatud selle eest, et konkreetset vaktsiini poleks tohtinud talle vaktsineerida. Selline

tegevus ei kuulu vaktsiinikahjuna hüvitamisele ja sellise tegevuse võimaliku õigusvastasuse

eest ei vastuta vastustaja, vaid vaktsineerimist teostanud tervishoiuteenuse osutaja. Seega kui

kaebaja leiab, et talle osutatud tervishoiuteenus ei olnud kvaliteetne, siis tuleb tal pöörduda

oma nõudega tervishoiuteenuse osutaja vastu. Tegemist on tsiviilõigusliku suhtega

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 jj), millega seotud vaidluse lahendamine allub maakohtu,

mitte halduskohtu pädevusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1, HKMS § 4 lg 1).

13. Samal põhjusel ei kuulu halduskohtus läbivaatamisele kaebaja etteheited selle kohta, mis

ja kui täpselt TIS-i kirja pandi. Tegemist on tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusega

(VÕS § 769), mida kaebaja saab vaidlustada maakohtus. Vastustajal ja Ravimiametil on RavS

§ 9920 lg 3 järgi õigus lähtuda vaktsiinikahju hüvitamise taotluse menetlemisel TIS-is olevatest

andmetest. TIS-is olevate andmete õigsuse ja täielikkuse eest vastutab tervishoiuteenuse

osutaja. Vastustaja ega Ravimiameti pädevuses ei ole kaebaja tervislikku seisundit hinnata ega

talle diagnoose panna. Selline pädevus on tervishoiuteenuse osutajal. Vastustajal ja

Ravimiametil tuleb vaktsiinikahju hüvitamise taotluse lahendamisel lähtuda olemasolevatest

tervishoiuteenuse osutaja poolt tuvastatud ja kajastatud andmetest. Kaebaja paljasõnalised

arvamused oma tervise kohta ei võimalda olemasolevaid TIS-i andmeid kõrvale jätta ja üksnes

kaebaja väidetest lähtuda. See avaks tee süsteemi kuritarvitamise võimalusele.

14. Kohus leiab, et vastustaja ja Ravimiameti põhjendused kaebaja taotluse rahuldamata

jätmisel on asjakohased, põhjendatud ning tuginevad kaebaja terviseandmetele. Kaebaja ei ole

vastustaja ja Ravimiameti järeldusi usutavalt ümber lükanud. Kohus nõustub vastustaja ja

Ravimiameti põhjenduste ja järeldustega ning järgib neid, mistõttu ei pea vajalikuks neid

siinkohal üle korrata. Sel põhjusel kajastas kohus nende seisukohti otsuse kirjeldavas osas

põhjalikumalt. Kohus nõustub järeldusega, et kaebaja terviseprobleemide ja vaktsineerimise

10(12)

3-23-588

vahel puudub tõenäoline põhjuslik ja ajaline seos, mistõttu tuli tema kahju hüvitamise taotlus

jätta rahuldamata.

15. Suur osa kaebuse põhjendusest keskendub vaktsineerimise ja kaebajal tuvastatud

süvaveeni tromboosi ajalise seose põhjendamisele. Esiteks nõustub kohus Ravimiameti

seisukohaga, et tromboosi ja vaktsineerimise vahel ei saa ajalist seost tuvastada, sest nende

vahele jäi liiga pikk aeg. Seejuures ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et tromboosi

tekkimise aja osas saaks olemasolevate TIS-i andmete asemel lähtuda kaebaja paljasõnalistest

väidetest. Ei ole usutav, et kaebaja hiljem (vaides ja kaebuses) esitatud väited on

usaldusväärsemad kui varem (EMO-s ja kõrvaltoimete teatise menetluses) antud ütlused.

Pigem näitab see soovi oma varem antud ütlusi muuta, et end kahju hüvitamise saamise

tingimustele vastavaks muuta.

16. Samas isegi kui möönda ajalise seose olemasolu vaktsineerimise ja tromboosi vahel,

puudub igal juhul õiguslik alus kaebajale kahju hüvitise väljamõistmiseks. Seetõttu ei pea

kohus vaidlust ajalise seose olemasolu või puudumise üle otstarbekaks. RavS § 9914 lg-st 1 ja

§-st 9916 nähtub, et hüvitise väljamaksmine on õigustatud juhul, kui vaktsineerimise tagajärjel

on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või patsient sureb.

Kaebajal ei ole selliseid tagajärgi tekkinud. Kaebaja enda esitatud digiloo haigusjuhtum nr

5203057415 kinnitab, et 02.12.2021 seisuga oli kaebaja rahuldavas üldseisundis, ravi foonil oli

käe paistetus taandunud. 20.01.2022 seisuga tuvastati ultrahelis, et tromboos oli lahenenud.

Arvestades, et kaebajat vaktsineeriti 13.10.20216 ja tromboos tuvastati 19.11.20217, siis ei

kestnud tromboos vähemalt 4 kuud. Lühiajaline halb enesetunne või kiiresti möödunud

terviserike ei anna alust vaktsiinikahju hüvitamiseks.

17. Süvaveeni tromboos üheks tekkepõhjuseks on pikalt sundasendis olemine8. Kaebaja

töötab taksojuhina, mis võib olla tõenäoline põhjus tromboosi tekkeks.

18. Kohus nõustub Ravimiameti selgitusega, et kaebaja raviarst ei tuvastanud tromboosi ja

vaktsineerimise vahel põhjuslikku seost, vaid esitas Ravimiametile raporti võimaliku seose

kohta9 ehk püstitas hüpoteesi võimaliku seose kohta. Põhjusliku seose tuvastamine ei ole arsti,

vaid Ravimiameti pädevuses (RavS § 9920 lg 5), kes rakendab põhjusliku seose tuvastamisel

mh meditsiinilisi eriteadmisi. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et Ravimiamet ja

vastustaja ei ole lähtunud kaebaja raviarsti arvamusest. Põhjusliku seose tuvastamisel

ülemaailmsest kogemusest lähtumine on õiguspärane ja võimaldab kohelda vaktsineeritud

isikuid võimalikult ühetaoliselt. WHO juhend tugineb laiemalt tunnustatud teaduslikule

teadmisele ja kohtul puudub põhjus selle usaldusväärsuses kahelda.

19. Ka teiste kaebaja tervisehädade osas ei nähtu veenvat seost vaktsineerimisega.

Ravimiamet tõi välja, et kaebajal olid mitmed terviseprobleemid juba enne vaktsineerimist,

mistõttu ei saa neid seostada vaktsineerimisega. Enam kui pool aastat pärast vaktsineerimist

tekkinud astmat ei saa samuti usutavalt vaktsineerimisega seostada, sest ajaline vahe on liiga

pikk. Kaebaja viitas käenärvikahjustusele ja sellega seotud operatsioonile. 04.10.2022

epikriisist (digiloo haigusjuhtum nr 2210322510) nähtuvalt oli tegemist kubitaalkanali

sündroomiga ehk närvi kompressiooniga. Selle tekkel on mitmeid põhjuseid, mh traumad ja

jäseme sundasendis hoidmine11. Kaebaja töötab taksojuhina, seega on ta pidevalt sundasendis.

Järelikult on kaebaja terviseprobleemide tõenäolisemaks põhjuseks tema amet. Seejuures ei

5 Kaebaja 29.03.2023 täienduse lk 5.

6 Kaebaja 29.03.2023 täienduse lk 4.

7 Kaebaja 29.03.2023 täienduse lk 18.

8 Vt nt http://tromboos.ee/patsiendile/haigused-ja-seisundid/suvaveeni-tromboos/.

9 Vt Kaebaja 29.03.2023 täienduse lk 25.

10 Vt vastustaja 14.07.2023 esitatud tõendeid.

11(12)

3-23-588

ole vastustaja ega Ravimiameti ülesandeks tuvastada kaebaja terviseprobleemide põhjuseid,

vaid hinnata, kas terviseprobleemi tekkimist saab tõenäoliselt seostada vaktsineerimisega.

20. Kohtu hinnangul on vastustaja ja Ravimiamet põhjendatult leidnud, et tõenäoline

põhjuslik seos vaktsineerimise ja kaebaja terviseprobleemide vahel puudub, mistõttu jättis

vastustaja põhjendatult kaebajale kahju hüvitise määramata. Kohtule ei ole äranähtav, et

vastustaja ja Ravimiamet oleks hinnangu andmisel teinud ilmselgeid vigu. Kaebaja ei ole

vastustaja ja Ravimiameti järeldusi usutavalt ega tõendatult ümber lükanud. Seetõttu puudub

alus vaidlusaluseid otsused tühistada. Samal põhjusel puudub põhjus kohustada vastustajat

kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja hüvitist määrama. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

21. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt oma menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

11 Vt nt https://www.ortopeediaarstid.ee/wp-content/uploads/2017/03/PERIFEERSETE_N

%C3%84RVIDE_KOMPRESSIOONI_A65_PRINT.pdf.

12(12)