1-09-19025/20 · 1-09-19025/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-19025

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16 mai 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 09 mail 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-19025 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jane Pajus Kaitsja Vandedvokaat Niina Agarjova Taotlus

N.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu N.H

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta N.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09- 19025 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 213 lg 1 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.02.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 5 kuud 10 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 10 päeva vangistust.

2 (3)

Kinnipeetava karistusaeg algas 31.08.2009.a ja lõpeb 10.12.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 20.04.2011.a. Tartu Vangla edastas 20.04.2011.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 09.05.2011.a seisuga on N.H kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 1 päev vangistust.

N.H on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1) 25.10.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 142 lg 1, § 139 lg 2 p 1, 2, § 140 lg 2 p 2, 3

ja § 195 lg 2 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

2) 29.10.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 143 lg 2 p 1, 2 järgi 2

aastat vangistust;

3) 21.11.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3

järgi 1 aasta 8 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust;

4) 07.02.2003.a Harju Maakohtu poolt KrK § 115

1

lg 1 - § 15 lg 2 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust;

5) 13.12.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 4 kuud

vangistust;

6) 04.02.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

2 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta N.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et N.H vabastamiseks alused puuduvad, kuna ta on varem vabastatud

enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uued kuriteod. Tal on ka kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas, kalduvus näidata asju vääriti ja natuke paremas valguses nii eluolust kui tõekspidamistest ja väärtushinnangutest rääkides. Kaitsja leiab, et N.H võib vabastada enne tähtaega. Tema osas on toimunud positiivsed muutused, ta töötab vanglas, osaleb sotsiaalprogrammis, tal on toetavad sugulased. N.H on tulevikuplaanid ja ta ei taha enam asuda kuritegelikult teele. Kaitsja leiab, et N.H on muutnud oma suhtumist elule.

N.H ise selgitab, et ta ei taha enam vanglas olla. Viimase vangistuse ajal on ta aru saanud et on valesti käitunud, et ei tasu ära kogu aeg vanglas istuda. Ta soovib asuda elama õe juurde ja loodab ka tööle saada.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. N.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul

kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka

käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel

kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt

käituma. Kuigi N.H on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, pidas kohus

võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. N.H aga ei kasutanud antud

3 (3) võimalust, vaid pani toime uued kuriteod, mille eest praegu karistust kannab. Eelnev näitab, et

kriminaalhooldus ei ole piisav mõjutusvahend hoidmaks N.H uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal distsiplinaarkorras

karistatud, ta omab kahte kehtivat karistust. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks

süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on

karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et N.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik