2-23-130947/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-130947

Kohtuasi

OÜ Europark Estonia hagi X vastu leppetrahvi ja

sissenõudmiskulu väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.11.2023 määrus kaja menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490),

lepinguline esindaja EA

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 17.11.2023 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda.

4. Rahuldada OÜ Europark Estonia avaldus määruskaebemenetlusega seoses

tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks osaliselt.

5. Määrata kindlaks ning mõista Xlt OÜ Europark Estonia kasuks välja

määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu (õigusabikulu) 110 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-23-130947

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Europark Estonia (hageja) esitas 02.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Ylt 35 euro saamiseks.

2. 30.08.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. 18.09.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu 35 euro (sh leppetrahvi

võlgnevus 15 eurot ja sissenõudekulud 20 eurot) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt

pargiti sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkimistingimusi rikkudes hageja opereeritavale

parkimisalale. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata. Y oli

sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal, s.o 03.02.2022.

4. 18.09.2023 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks ning palus asendada senine kostja Y

uue kostjaga, kelleks on X. Hageja selgitas, et Transpordiameti väljavõtte alusel oli sõiduki

omanikuks/vastutavaks kasutajaks leppetrahvi tegemise ajal Y. Y on esitanud hagejale tõendid,

et vaatamata Transpordiameti väljavõttele oli sõiduk XXXXXX võõrandatud müügilepingu

alusel 25.01.2022 Xle.

5. 20.09.2023 määrusega võttis maakohus hagiavalduse menetlusse, rahuldas hageja taotluse

kostja asendamiseks ning asendas Y kostja Xga. Maakohus kohustas Xt (kostja) esitama

kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest.

6. Kostja sai 20.09.2023 määruse KÄPO kaudu kätte 21.09.2023 ning hagimaterjalid sai ta

KÄPO kaudu kätte 17.10.2023. Seega oli hagiavaldusele vastuse esitamise tähtajaks

31.10.2023 (14 päeva hagimaterjalide kättesaamisest). Kostja vastust hagiavaldusele ei

esitanud.

7. Kohus rahuldas hagi 01.11.2023 tagaseljaotsusega, millele kostja esitas 02.11.2023 kaja.

8. 03.11.2023 määrusega jättis kohus kaja käiguta ja määras kostjale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus kohustas 03.11.2023 määrusega kostjat esitama kohtule nõuetekohane,

sh allkirjastatud, kaja koos vastusega hagile, tasuma kaja esitamiselt riigilõivu ning tooma välja

mõjuv põhjus, miks ta hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.

9. Kostja sai 03.11.2023 määruse KÄPO kaudu kätte 03.11.2023. Määrusele vastamise tähtaeg

oli 13.11.2023. 13.11.2023 saatis kostja kohtule e-kirja, milles märgib, et ta ei nõustu tema

vastu esitatud nõudega ning sõiduki ostu-müügi tehingus on kasutatud tema dokumente tema

nõusolekuta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohtu 17.11.2023 määrusega jäeti kaja menetlusse võtmata ja menetlus

taastamata. Maakohus jättis kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda ning märkis,

et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

2-23-130947

11. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud kostja 03.11.2023 määruses välja

toodud puudusi. Kohus keeldus kaja menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3401 lg 2 alusel riigilõivu ja hagile kirjaliku vastuse esitamata jätmise tõttu, samuti

põhjusel, et kostja ei toonud välja mõjuvat põhjust, mis tingis hagile tähtaegselt vastamata

jätmise.

12. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja esitamisel riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Käesoleva hagi

hind oli 35 eurot, seega pool hagihinda on 17,50 eurot. Kuivõrd hagilt hinnaga 17,50 eurot tuleb

tasuda riigilõivu 100 eurot, tuli kostjal kaja esitamiselt tasuda 100 eurot riigilõivu. Kostja ei ole

esitanud kohtule maksekorraldust, mis tõendaks kaja esitamiselt riigilõivu tasumist. Kohtul ei

ole õnnestunud riigilõivu laekumist ka iseseisvalt tuvastada. Seetõttu asus kohus seisukohale,

et kajalt on riigilõiv tasumata.

13. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kostja on hagimaterjalid kätte saanud KÄPO kaudu. Seega tuli kostjal kajas esitada mõjuv

põhjus, miks ta hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja ei ole mõjuvat põhjust välja

toonud ega selle olemasolule tuginenud.

14. TsMS § 416 sätestab nõuded kajale. TsMS § 416 lg 2 kohaselt, kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile,

tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus kohustas kostjat

esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele, kus oleks märgitud kõik TsMS § 394 lg 2 järgi

nõutav. Kostja ei ole TsMS § 394 lg 2 nõuetele vastavat vastust hagile esitanud.

15. Kohus märkis lisaks, et kohtul oli õigus teha 01.11.2023 tagaseljaotsus – hagiavalduse

kohaselt parkis sõiduk numbrimärgiga XXXXXX 03.02.2022 Maxima, Smuuli 9 parkimisalal

parkimistingimusi rikkuvalt, mistõttu hagejal oli õigus esitada leppetrahvinõue ja

sissenõudmiskulude hüvitise nõue sõiduki omaniku / vastutava kasutaja vastu. Algne kostja Y

esitas maksekäsu kiirmenetluses sõiduki müügilepingu, mille kohaselt algne kostja oli müünud

sõiduki 25.01.2022 kostjale. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Kostja on 20.09.2023 määruse, millega kohus võttis hagiavalduse

menetlusse, kätte saanud KÄPO vahendusel 21.09.2023, kuid ei vastanud hagiavaldusele

tähtaegselt. Kohus on põhjendatult teinud asjas tagaseljaotsuse.

16. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 169 lg 2). Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Määruskaebus

17. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

18. Tõele ei vasta, et kostja on vaidlusaluse sõiduki omanik. Y esitas hagejale võltsitud sõiduki

ostu-müügilepingu.

19. Kostjal ei olnud võimalik kohtu poolt posti teel saadetud dokumente telefonis avada. Kostja

sai dokumendid kätte paberkandjal alles 1. novembril kohtumajas.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

20. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

2-23-130947

20.1. Kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, miks ta jättis hagile tähtaegselt

vastamata. Samuti ei ole usutavad kostja väited, et ta ei saanud menetlusdokumentidega

tutvuda, kui e-toimiku vahendusel on näha, et need on talle tähtaegselt kätte toimetatud.

20.2. Kostja esitatud määruskaebusest võib järeldada, et kostja ei ole saanud õigeaegselt kätte

hagimaterjale seetõttu, et ta ei saanud avada kohtu saadetud e-kirja. Kuivõrd kohus on valinud

hagimaterjalide kättetoimetamiseks elektroonilise viisi, siis ei kohaldu TsMS § 415 lg 1 p 1

ning kostjal pidi olema hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus, miks ta seda õigeaegselt teha

ei saanud. Kui kostja ei oska avada digikonteineris olevaid faile, siis ei ole antud tsiviilasjas see

olnud takistavaks asjaoluks, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust

järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise.

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

23. Kaja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud kaja vastab

nõuetele. Kui kaja ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega,

peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 jätma kaja käiguta ning määrama tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks. Maakohus on 03.11.2023 määrusega jätnud kaja käiguta ja määranud

kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja 03.11.2023 määruses osundatud puuduseid

kõrvaldanud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune puudus ei saa olla kaja

menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Selleks annab alust üksnes selline puudus, mis

takistab kaja menetlemist. Seega peab maakohus kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

TsMS § 3401 lg-s 2 sätestatud alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohtu

määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt

TlnRnKm 10.03.2021, 2-20-1691, p 14, 17).

24. Kostja ei ole kajalt tasunud riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab

kaja menetlemist. Kostja ei ole määruskaebuses viidanud sellele, et ta on kajalt riigilõivu

tasunud. Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et kaja tuleb jätta

menetlusse võtmata.

25. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et nõustub maakohtuga, et

kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mille tõttu ei olnud tal võimalust hagiavaldusele

tähtaegselt vastata (TsMS § 415 lg 1, § 422 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul olid käesoleval

juhul täidetud ka TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks.

25.1. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi

(KÄPO) kaudu (TsMS § 415 lg 1 p 1, § 3111 lg 3) ja kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.

25.1.1. Kostja sai 20.09.2023 määruse KÄPO kaudu kätte 21.09.2023 ning hagimaterjalid sai

ta KÄPO kaudu kätte 17.10.2023.

25.1.2. TsMS § 3111 lg 3 järgi loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab

selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti

2-23-130947

siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi

kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.

25.1.3. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus

lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski

võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud

(RKTKm 08.04.2015, 3-2-1-13-15, p 11; RKTKm 07.10.2015, 3-2-1-99-15, p 12).

25.1.4. Kostja märgib, et tal ei olnud võimalik kohtu poolt posti teel saadetud dokumente

telefonis avada.

25.1.4.1. Ringkonnakohus märgib, et kostja väitest võib aru saada selliselt, et tal ei olnud

võimalik kohtu poolt e-kirja teel saadetud dokumente telefonis avada. Nimelt asja materjalidest

nähtuvalt on kohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse edastanud kostjale

27.09.2023 ka e-kirja teel. Kostja e-kirja teel edastatud dokumentide kättesaamist kinnitanud ei

ole. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale loetud kättetoimetatuks aga

KÄPO kaudu, mitte elektronpostiaadressil. Seega ei oma tähtsust kostja väide, et tal ei olnud

võimalik e-kirja teel saadetud dokumente telefonis avada.

25.1.4.2. Kui kostja tugineb oma väites aga sellele, et tal ei olnud mobiiltelefoni kaudu võimalik

e-toimikus menetlusdokumente avada, siis leiab ringkonnakohus, et see ei ole käesoleval juhul

mõjuvaks põhjuseks hagile mittevastamiseks TsMS § 422 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus märgib

esiteks, et kostja ei ole kohtule teada andnud, et tal ei õnnestunud dokumendi avamine

infosüsteemis. Lisaks on mobiiltelefoni rakendused, millega on võimalik digikonteineris

olevaid dokumente avada, kättesaadavad tasuta. Samuti kuvatakse dokumentide elektroonilisel

kättetoimetamisel isikule hoiatus, et vastuvõtmisega kinnitab isik, et on dokumendi vastu

võtnud. Seega juhul, kui kostja kinnitas infosüsteemis hagimaterjalide vastuvõtmist dokumente

avamata, pidi kostja aru saama, et dokumendi vastuvõtmisel seda avamata loetakse, et ta on

kohtudokumendi kätte saanud ja selle saab lugeda talle kättetoimetatuks (vt ka TlnRnKm

01.08.2023, 2-23-2211, p-d 16, 19; TlnRnkm 12.04.2021, 2-20-4799, p 27; TlnRnKm

01.06.2015, 2-13-44133, p 16). Eelneva põhjal saab 20.09.2023 määruse lugeda kostjale

kättetoimetatuks 21.09.2023 ning hagimaterjalid kättetoimetatuks 17.10.2023 (RKTKm

06.04.2016, 3-2-1-8-16, p 11).

25.2. Maakohus on hinnanud ka hagi õiguslikku põhjendatust ning leidnud, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus märgib, et kaja lahendamisel saab hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel

lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lg 1 teise lause

kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Hagi õiguslikku põhjendatust kontrollides peab kohus

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures tuleb lähtuda

sellest, et hageja faktilised väited ei vaja tõendamist, kuna loetakse, et kostja on need omaks

võtnud. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväited

(RKTKm 30.01.2014, 3-2-1-181-13, p 16). Kuna kostja vastust hagile ei esitanud, siis tuli

lugeda, et ta on hagis esitatud asjaolud omaks võtnud. Määruskaebuses esitatud kostja

vastuväited, et kostja ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik ning et Y esitas hagejale võltsitud

sõiduki ostu-müügilepingu, praeguses menetlusstaadiumis tähtsust ei oma (vt ka TlnRKm

20.06.2023, 2-22-129712, p 14).

26. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

2-23-130947

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse esitamisega seotud kulud jäävad kostja kanda

(TsMS § 169 lg 2, § 171 lg 1).

28. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

29. 04.01.2024 esitas hageja määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja.

Hageja esindaja teostatud toimingud on järgmised: 1) 17.11.2023 kohtumäärusega tutvumine –

10 min; 2) 29.11.2023 teistmisavaldusega tutvumine – 5 min; 3) 01.12.2023 määruskaebusega

tutvumine – 5 min; 4) 15.12.2023 määruskaebusele vastuse esitamine, lisade komplekteerimine

– 50 min. Lepingulise esindaja tasu on 110 eurot tund.

30. 09.01.2024 seisukohas märkis kostja, et ta ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid.

31. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on

põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus peab dokumendi lühidust arvestades 17.11.2023

määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 5 min (10 min asemel). 29.11.2023

teistmisavalduse ja 01.12.2023 määruskaebusega tutvumise põhjendatud ajakuluks peab kohus

kokku 5 min (10 min asemel), kuna tegemist oli üldjoontes samasisuliste dokumentidega

(esimese sisu oli 8 rida, teisel 12 rida). Määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 50 min on

arvestades seisukoha sisu ja mahtu, põhjendatud. Seega kokku peab ringkonnakohus hageja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses (5 min + 5 min + 50 min).

Lepingulise esindaja tunnitasumäär 110 eurot tund on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtu hinnangul 110 eurot

(1 h x 110 eurot/h). Hageja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.

32. Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 417 lg-ga 4 võib käesoleva määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule (vt ka RKTKm 17.01.2012, 3-2-1-145-11, p 12).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt