2-22-11075/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse aeg ja koht

.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-11075

Kohtuasi

Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni

hagiavaldus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu

Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotivarasse intressi või

viivisena 1 038 437,39 euro ning edasiulatuvalt 1 582 019,18

eurolt arvestatud intressi väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Marsalis Metall OÜ (11716227, pankrotis) pankrotihaldur

Svetlana Pilden, lepingulised esindajad T.D ja I.H

Kostja: Maksu- ja Tolliamet (70000349), lepinguline esindaja G.F

Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.2023, kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind 133 838,22 eurot

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Marsalis Metall (pankrotis) pankrotipesa kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Marsalis Metall OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Svetlana Pilden (hageja) esitas 29.07.2022

kohtule hagi Eesti Vabariigi vastu (maksu- ja tolliameti kaudu, kostja) kahju hüvitamiseks. Hageja

palub rahuldada hagi ja mõista Eesti Vabariigilt pankrotivarasse välja 133 838,22 eurot ning jätta

kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas kohus 22.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr xxx välja võlgniku

pankroti. Võlgniku ettemaksukontol (viitenumber xxx; ettemaksukonto) olevast rahast moodustus

Tsiviilasi nr. 2-22-11075

võlgniku pankrotivara summas 1 490 240,90 eurot. Kostja esitas 07.11.2018 pankrotimenetluses

nõudeavalduse nr 13-12/4304-1 (07.11.2018 nõudeavaldus) summas 4 359 303,90 eurot. Kostja

märkis nõudeavalduses, et PankrS § 99 lg-le 1 vastavalt soovib kostja võlgniku pankrotimenetluses

pärast nõuete kaitsmise koosolekut kostja nõuded tasaarveldada võlgniku pankrotieelse perioodi

ettemaksuga 1 490 240,90 eurot. Hageja esitas 09.11.2018 kostjale tagastusnõude ettemaksukonto

jäägi kandmiseks hageja arvelduskontole ning 28.11.2018 otsusega jättis kostja hageja

tagastusnõude täitmata.

Pankrotimenetluse kestel lisandus võlgniku ettemaksukontole tagastusnõude täitmisena

täiendavaid vahendeid ja ettemaksukonto jääk oli 04.01.2019 seisuga 1 582 019,18 eurot. Võlgniku

nõuete kaitsmise koosolekul 22.07.2019 tunnustati kostja nõudeid hageja vastu summas 2 027

132,14 eurot.

Kostja tegi 01.08.2019 võlgniku ettemaksukontolt ümberkandeid hagejale teadmata kontole

summas 1 582 019,18 eurot. Hageja esitas kostjale 19.11.2019 nõude võlgniku pankrotivarasse

kuuluvate rahaliste vahendite summas 1 582 019,18 eurot üleandmiseks. 19.12.2019 otsusega nr

13-12/4304-21 (19.12.2019 otsus) keeldus kostja võlgniku arvelduskontole 1 582 019,18 euro

kandmisest, sest oli 01.08.2019 ümberkannetega võlgniku maksuvõla võlgniku tagastusnõuetega

tasaarvestanud.

Hageja täiendas hagi 24.08.2023. ja täpsustas oma nõuet. Hageja tugineb kostja

tasaarveldusavalduse tegemise tuvastamisel Riigikohtu 26.10.2022 otsusele tsiviilasjas nr xxx,

milles hageja esitas kostja vastu 01.08.2019 õigusvastasest tasaarvestamisest tekkinud kahju

hüvitamise nõude. Riigikohtu suunised tasaarvestuse eelduste ja tasaarvestusavalduse kindlaks

tegemise osas on asjakohased. Kostja 01.08.2019 käsutus võlgniku ettemaksukontol ei ole

käsitatav tasaarvestusena ning on õiguslikult lubamatu. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb

eristada MKS § 105 lg-s 3 sätestatud maksuõigussuhtes toimuvat maksuvõla automaatset

tasaarvestamist ja PankrS §- s 99 reguleeritud tsiviilõiguslikku tasaarvestamist pankrotimenetluse

ajal. Tsiviilõiguslik tasaarvestus PankrS § 99 lg 1 järgi eeldab VÕS §-le 198 vastava

tasaarvestusavalduse esitamist ning võlausaldaja ei saa tasaarvestust teha mh võlgniku

ettemaksukontol automaatse arveldusega. Tasaarvestamine ilma nõuetekohase avalduseta võlgniku

ettemaksukontol olevat pankrotivara käsutades, nagu seda tegi kostja praegusel juhul, on lubamatu.

Kostja 01.08.2019 tegevus võlgniku ettemaksukontolt raha endaga seotud kontodele kandes ei ole

tasaarvestusavaldus VÕS § 198 tähenduses. Nõuetekohase tasaarvestusavalduse puudumise tõttu ei

olnud kostja 01.08.2019 täitnud tasaarvestuse õiguslikke eeldusi ning õiguslikult VÕS § 197 lg 1

järgi tasaarvestust ei toimunud. Kuna õiguslikult hageja tagastusnõuet ei tasaarvestatud, kandis

kostja võlgniku ettemaksukontol oleva raha enda kontole õigusvastaselt. Hagejal on alates vastava

varakäsutuse toimumise päevast, s.o 01.08.2019, kuni nõuetekohase tasaarvestuse toimumise

hetkeni õigus nõuda summalt intressi.

Kostja ei esitanud 07.11.2018 nõudeavalduses nõuetekohast tasaarvestusavaldust. Riigikohtu

hinnangul ei olnud seisuga 01.08.2019 nõuetekohast tasaarvestust toimunud, sest kostja

07.11.2018 nõudeavaldusees esitatud tasaarvestuse avaldus ei ole kohane, sest selles puudu kostja

tahteavaldus tasaarvestuseks ja on vastuolus Riigikohtu seisukohaga.

Minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded

tasaarvestatakse, tasaarvestuse avaldusest peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded,

millega tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded,

mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue).

07.11.2018 oli hageja ettemaksukontol rahalisi vahendeid 1 490 240,90 eurot ja 07.11.2018

nõudeavaldusega oleks kostja saanud hageja maksuvõla tasaarvestada maksimaalselt 1 490 240,90

euro suuruse tagastusnõudega. VÕS § 198 järgi on tulevikus tekkivate nõuete tasaarvestamine

välistatud. Kostja tegi 01.08.2019 hageja ettemaksukontolt varakäsutuse 1 582 019,18 euro

ulatuses. Järelikult oli kostja varakäsutus igal juhul õigusvastane 91 778,28 euro ulatuses.

Kostja tasaarvestas hageja tagastusnõude mitte varem kui 19.12.2019 otsuses, milles kostja jättis

rahuldamata hageja 19.11.2019 taotluse ettemaksukontolt ära võetud raha hageja arvelduskontole

kandmiseks. Hagejal on õigus nõuda intressi alates 01.08.2019 kuni õiguspärase

tasaarvestusavalduse tegemiseni.

Järelikult saab hageja kostjalt nõuda intressi või alternatiivselt viivise tasumist vähemalt perioodi

eest 01.08.2019─19.12.2019.

Hageja nõue on võimalik rahuldada MKS § 116 lg 1 või lg 2 või alternatiivselt RVastS § 23

koosmõjus VÕS § 1035 lg-ga 3 ning VÕS § 113 lg-ga 1 või ainult RVastS § 23 järgi. Hageja on

seisukohal, et õiguslikult kohasem oleks hagi rahuldamine MKS § 116 lg-te 1 või 2 alusel, kuna

tegu on erisätetega, mis reguleerivad maksukohustuslasele intressi maksmist.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

Tallinna Halduskohus andis 16.01.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-73 kostjale loa täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks, misjärel arestiti võlgniku ettemaksukonto summas 1 871 694,43

eurot, arest lõppes pankroti väljakuulutamisega. Marsalis Metall OÜ pankroti väljakuulutamise

hetkel oli tema kui maksukohustuslase rahaliste kohustuste tasumiseks ja tasaarvestamiseks

ettenähtud ettemaksukontol maksustamisperioodide 08.2017–06.2018 (aktsepteeritud)

tagastusnõudeid summas 1 490 240,90 eurot. 31.10.2018 kanti see raha pankrotiperioodi

ettemaksukontole 38671689 ning sealt 01.11.2018 tagasi normaalperioodi ettemaksukontole xxx.

Need tehnilise iseloomuga kanded olid seotud pankroti registreerimisega maksukohustuslaste

registris ning 01.11.2018 kanne oli tingitud vajadusest korrigeerida tagastusnõuded õigesse

perioodi ja õigele ettemaksukontole. Ettemaksukonto abil hallatakse maksukohustuslase rahalisi

toiminguid (mh peetakse ettemaksukontol arvestust tagastusnõuete üle). Maksukohustuslase

pankroti korral tuleb pidada eraldi arvestust pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja

kohta. Seetõttu moodustatakse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel arvestussüsteemis

eraldi viitenumber/ettemaksukonto pärast pankroti väljakuulutamist tekkivate nõuete ja kohustuste

haldamiseks ning arvestust hakatakse pidama n-ö normaalperioodi ettemaksukontol ja n-ö

pankrotiperioodi ettemaksukontol.

09.11.2018 esitas Marsalis Metall OÜ pankrotihaldur taotluse „ettemaksukonto jäägi 1 490 240,90

euro“ kandmiseks Marsalis Metall OÜ arvelduskontole. Kostja jättis taotluse 28.11.2018 otsusega

rahuldamata. Pankrotihaldur sai otsuse kätte 06.12.2018, kuid ei vaidlustanud MTA otsust

vaidlustamiseks ettenähtud aja jooksul.

27.11.2018 esitas pankrotihaldur Marsalis Metall OÜ 09.2018 käibedeklaratsiooni (esitamise

tähtpäev 22.10.2018), millel deklareeris enammakstud käibemaksu 89 492,03 eurot. Selle

tagastusnõude aluseks olid tehingud, mille arvete kuupäevad olid 2018. aasta juuli- ja

septembrikuus. 28.12.2018 kanti tagastusnõue normaalperioodi ettemaksukontole. 29.12.2018

esitas pankrotihaldur Marsalis Metall OÜ 10.2018 KMD pankroti väljakuulutamisele eelnenud aja

kohta (esitamise tähtpäev 20.11.2018), millel deklareeris enammakstud käibemaksu summas

2286,25 eurot. Selle tagastusnõude aluseks olid tehingud, mille arvete kuupäevad olid 2018. aasta

juuni- ja oktoobrikuus. Tagastusnõue kanti normaalperioodi ettemaksukontole 04.01.2019. Kostja

esitas oma nõuded Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses 07.11.2018 nõudeavaldusega, mida

täpsustas 20.11.2018 ja 04.03.2019. MTA palus II rahuldamisjärgu nõuetena tunnustada nõudeid

kogusummas 4 284 830,99 eurot (sh nõuded summas 835 389,90 eurot lugeda kaitsmiseta

tunnustatuks). 22.07.2019 toimus Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses nõuete kaitsmise

koosolek, kus MTA nõudele esitati vastuväited summas 2 257 689,85 eurot. Kostja nõuet

tunnustati 2 027 141,14 euro ulatuses.

Nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastuväited esitanud Marsalis Metall OÜ ja Osaühing

E esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse 13.11.2018 maksuotsuse ja 16.11.2018 intressinõude

tühistamiseks ning MTA nõude 2 257 698,85 euro tunnustamata jätmiseks Marsalis Metall OÜ

pankrotimenetluses (haldusasi nr xxx). Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2021 otsusega (jõustus

21.06.2021) tunnustati vaidlustatud MTA nõue osaliselt. 19.11.2019 esitas Marsalis Metall OÜ

pankrotihaldur MTA-le taotluse maksukohustuslase ettemaksukontol olnud 1 582 019,18 euro

kandmiseks Marsalis Metall OÜ arvelduskontole. MTA jättis taotluse 19.12.2019 otsusega

rahuldamata. Pankrotihaldur esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule MTA otsuse tühistamiseks.

Menetlus selles haldusasjas (nr xxx) peatati halduskohtu 01.04.2020 määrusega kuni tsiviilasja nr

xxx menetluse lõppemiseni. 29.07.2022 muutis pankrotihaldur oma kaebust ja esitas halduskohtule

kaebuse täiendusena hüvitamiskaebuse, millega taotleb enda kasuks intressi või viivise

väljamõistmist. 29.11.2019 esitas Marsalis Metall OÜ pankrotihaldur hagiavalduse MTA vastu,

paludes Marsalis Metall OÜ pankrotivarasse välja mõista 1 582 019,18 eurot (tsiviilasi nr xxx).

Harju Maakohus rahuldas 11.06.2021 otsusega pankrotihalduri hagi. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 20.12.2021 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja jättis

pankrotihalduri hagi rahuldamata. Riigikohus

Kostja tasaarvestas 01.08.2019 Marsalis Metall OÜ ettemaksukontol olnud tagastusnõuded

(esitatud 08.2017–06.2018, 09.2018 ja 10.2018 KMD-ga) osaühingu maksuvõlaga (millesse

kuulusid maksustamisperioodide 08.2017–07.2018 deklareeritud, kuid tasumata maksusummad)

summas 1 582 019,18 eurot. Nimetatud tasaarvestuse tegemisel lähtus maksuhaldur MKS-is

sätestatust ning arvestas võlgniku pankrotimenetlusest tingitud erisusi. Kostjal oli õigus Marsalis

Metall OÜ ettemaksukontol olev summa tasaarvestada Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses

kaitstud maksunõuetega. MKS § 105 lg 3 sätestab, et maksuseaduses või tollialastes õigusaktides

sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri

määratud tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase

rahalised kohustused tema tagastusnõudega. Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub

tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Tagastusnõude arest

seejuures tagastusnõude tasaarvestamist ei takista. MKS § 105 lg 9 ning riiklike maksude

maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise

korra § 13 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus isiku tagastusnõuded tasaarveldada rahaliste

kohustustega ilma isikut sellest eraldi teavitamata. PankrS § 99 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja

võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud

nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 99 lg 2 järgi on võimalik

tasaarvestada ka neid võlgniku nõudeid, mis ei olnud pankroti välja kuulutamise hetkel veel

sissenõutavad. Niisiis täitis maksuhaldur tasaarvestust tehes talle seadusega pandud kohustust ning

tegi seda kooskõlas MKS-i ja PankrS-i vastavate sätetega.

Hageja esitas 09.11.2018 taotluse kanda ettemaksukontol olev summa (1 490 240,90 eurot)

Marsalis Metall OÜ arvelduskontole. Maksuhaldur jättis taotluse 28.11.2018 otsusega

rahuldamata. Hageja sai otsuse kätte 06.12.2018, kuid ei vaidlustanud seda. Kehtiva haldusakti

resolutiivosa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2). Samuti ei vaidlustanud hageja MTA poolt

01.08.2019 tehtud ettemaksukonto toimingut, millega maksuhaldur tasaarvestas Marsalis Metall

OÜ ettemaksukontol olnud 1 582 019,18 eurot oma Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses

kaitstud ja tunnustatud nõudega.

Kui pankrotihaldur saaks „käskida“ võlausaldajal täita võlgniku rahaline nõue enne kui

võlausaldaja jõuab oma nõude võlgniku pankrotimenetluses kaitsta, ei saaks võlausaldajad

kasutada PankrS §-s 99 sätestatud tasaarvestamise võimalust. Asjakohatu on hageja viide PankrS §

36 lg 2 esimesele lausele, sest vaidlusaluse tasaarvestuse puhul ei olnud tegemist pankrotivõlgniku

käsutustehinguga, vaid maksuhaldur kui kaitstud nõudega võlausaldaja kasutas oma õigust

tasaarvestada MKS § 105 lg-st 3 ja PankrS § 99 lg-st 1 tulenevalt oma nõue võlgniku vastu.

Väär on hageja väide, nagu oleks maksuhalduri tasaarvestus olnud „omaalgatuslik“ ja hagejale

ootamatu. Nagu eespool näidatud, siis tegutses maksuhaldur seaduse alusel, täites seadusest

tulenevat imperatiivset kohustust. Tasaarvestuse soovist andis maksuhaldur pankrotihaldurile teada

nii 07.11.2018 nõudeavalduses kui ka 28.11.2018 otsuses.

Menetluse käik

Kohus rahuldas kostja taotluse jätta hagi läbivaatamata 17.02.2023 määrusega, sest asi ei allu

maakohtule. Riigivastutuse nõude peaks läbi vaatama halduskohus. Tallinna ringkonnakohus

tühistas maakohtu määruse ja saatis asja uuesti läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus pidas asjas

korraldava istungi 06.06.2023 ja selgitas 25.07.2023 kirjaga pooltele ka menetluse käiku,

õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormust. Kohus vaatas kohtuasja poolte taotlusel läbi kirjalikus

menetluses.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta

Marsalis Metall (pankrotis) pankrotipesa kanda.

Hageja tugineb oma nõudes väitele, et kostja jättis alusetult tagastamata hageja ettemaksukontol

olnud rahasumma, mis on tuvastatud kohtu jõustunud otsusega tsiviilasjas tsiviilasi xxx. Olgugi, et

kohtud tõdesid, et kostja on tasaarvestuse avaldusega oma nõude pankrotimenetluses rahuldanud ja

selline tasaarvestus oli lubatud, oli kostja tegevus kuni tasaarvestusavalduse tegemiseni õigusvastane.

Hageja leiab, et kostja peab selle eest alternatiivselt kas tasuma maksukorraldusseaduses sätestatud

intressi, hüvitama tekkinud kahju või on hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostja vaidleb hagile

vastu ning selgitab, et kuna tasaarvestus oli lubatud, siis kahju ei tekkinud ning hageja nõuded on

alusetud. Vaidlusalusele pankrotimenetlusele kohaldus kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse

regulatsioon, sest kohus kuulutas marssalis Metall OÜ pankroti välja 22.10.2018 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr xxx.

Pooled ei vaidle menetluses asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle, vaid üksnes nende

õigusliku tõlgendamise üle. Pooled ei vaidle, et hageja esitas 09.11.2018 taotluse kanda

ettemaksukontol olev summa (1 490 240,90 eurot) Marsalis Metall OÜ arvelduskontole.

Maksuhaldur jättis taotluse 28.11.2018 otsusega rahuldamata, viidates õigusele summa

tasaarvestada pärast oma nõude kaitsmist võlgniku pankrotimenetluses. Hageja sai otsuse kätte

06.12.2018 ega ole seda vaidlustanud. Samuti ei vaidlustanud hageja MTA poolt 01.08.2019

tehtud ettemaksukonto toimingut, millega maksuhaldur tasaarvestas Marsalis Metall OÜ

ettemaksukontol olnud 1 582 019,18 eurot oma Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses kaitstud

ja tunnustatud nõudega.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja esitas 07.11.2018 nõudeavalduses nr 13-12/4304-1, kus

kostja teatas, et tuginedes pankrotiseaduse § 99 lg-le 1 soovib maksuhaldur võlgniku

pankrotimenetluses pärast nõuete kaitsmise koosolekut Maksu- ja Tolliameti nõuded

tasaarveldada. Samas dokumendis olid välja toodud andmed nii maksuvõla kui ka

ettemaksukontol oleva raha kohta.

Eelkõige on poolte vahel vaidlus selles, milline õigus pooltevahelisele õigussuhtele kohaldub, kas ja

millise perioodi eest oli hageja raha hoidmine ettemaksukontol lubamatu ning milline on tekkinud

kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et toimus tasaarvestus, kui nad vaidlevad ka selle üle, millal see

faktiliselt toimus ja millal see õiguslikult toimuda võis.

Kohtu hinnangul kohaldub pooltevahelises õigussuhtes pankrotiseadus kui eriseadus. Pooltevahelist

vaidlust, mis puudutab kostja poolt hageja ettemaksukontol oleva raha kasutamist, käsutamist ja

valdamist, ei reguleeri maksukorraldust puudutavad õigusaktid. Seetõttu ei saa hageja tugineda ka

MKS regulatsioonile intressi või viivise väljamõistmise osas. Kohtu hinnangul ei reguleeri kostja

vastu nõude esitamist ka riigivastutuse sätted, sest kostja ei tegutsenud vaidlusaluses õigussuhtes

maksuhaldurina st riigi esindajana vaid tavapärase kreeditorina. Kostja ei saanud maksuhaldurina

nimetatud raha suhtes toiminguid teha, sest see oleks pannud ta teiste võlausaldajate suhtes

ebavõrdselt soodsasse seisu. Seega oli kostja pärast pankroti väljakuulutamist samasuses õiguslikus

olukorras, nagu oleks olnud mõni teine võlausaldaja, kelle valduses või kasutuses oleks olnud

võlgniku vara. Hageja saab ka seetõttu oma nõudes seega tugineda üldistele kahju hüvitamise

sätetele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. Deliktiõiguse alusel nõude esitamisel on hageja

kohustus tõendada, et kostja tegevus oli õigusvastane, kahju on tekkinud ja kahju tekkimise ning

õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos. Hageja ülesandeks on tõendada ka kahju suurust.

Õigusvastaseks tegevuseks on käesoleva vaidluse mõttes kostja poolt raha põhjuseta (st ilma

tasaarvestuseta või haldusotsusteta) ettemaksukontol hoidmine.

Pankrotimenetluses ei tegutse kostja maksuhaldurina st temale ei kohaldu MKS § 31 lg 3

sätestatud õigused. Riigikohus on oma 26.10.2022 otsuses tsiviilasjas xxx selgitanud, et

maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud tasaarvestamise kord reguleerib tasaarvestamist

maksuõigussuhetes ning see ei kehti pankrotimenetluse ajal enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud maksuvõla tasaarvestamise puhul. Pankrotiseadus on enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud maksuvõla tasumise ja tasaarvestamise osas maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus.

Pärast maksukohustuslase pankroti väljakuulutamist saab maksuhaldur (kostja) nõuda maksuvõla

tasumist ja ühtlasi maksuvõla tasaarvestada võlgniku tagastusnõudega pankrotiseaduse järgi.

Seega on vajalik asja lahendamiseks välja selgitada, kas tasaarvestus oli PankrS § 99 lg-st 1

tulenevalt lubatud ja kas on täidetud kõik võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tasaarvestuse

eeldused. Seaduse tekstist ja Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul tõlgendada

PankrS § 99 lg 1 tulenevat tasaarvestuse tegemise võimalust selliselt, et koos nõudeavalduse

esitamisega on võimalik esitada ka tasaarvestusavaldus. Selline on ka tavaline pankrotimenetluste

praktika, kus, eelkõige suuremad võlausaldajad nagu näiteks krediidiasutused, liisinguandjad ja ka

maksuamet, esitavad koos nõudeavaldusega kohe ka soovi see tasaarvestada.

Tasaarvestust reguleerib VÕS § 197 ja § 198. VÕS § 197 lg 1 järgi peab nõue olema olemas

võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning nõue peab olema pankrotimenetluses kaitstud. VÕS§

198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja

määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse avalduse võis 31. jaanuarini 2021 kehtinud

PankrS § 99 lg 1 teise lause järgi esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni.

Varaseimat tasaarvestuse avalduse esitamise aega pankrotiseadus ei reguleeri. Asja lahendamiseks

on vajalik tõlgendada, mida pidada tingimuslikuks tasaarvestuse avalduseks.

See, kas ja millises ulatuses nõuet kaitsmisel tunnustatakse, ei saa pidada tingimuseks VÕS 198

mõttes. VÕS 198 mõttes tingimus peaks tulema tehingust endast, mitte tasaarvestuse avaldusest.

Analoogselt saab esitada ka tavalises hagimenetluse kostja tema vastu esitatud haginõudele

vastuväitena menetlusliku tasaarvestusavalduse selliselt, et kui kohus hagi rahuldab, palub kostja

selle tasaarvestada tema nõudega hageja vastu.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja 07.11.2018 avaldusel puuduvad tahteavaldusele omased

tunnused TsÜS § 68 lg 1 mõttes. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes

viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse § 94 lg 1 (07.11.2018 kehtinud

redaktsioonis) sätestab nõudeavalduse esitamisele kirjaliku vorminõude. Kostja avaldus on esitatud

kirjalikult. TsÜS § 68 lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua

kaasa õiguslik tagajärg. Kostja nõudeavalduses on sõnaselgelt kirjas soov teha tasaarvestus. Samuti

on see soov kirjas kostja 28.11.2018 haldusotsuses. Kohus järeldab, et kui kostja tegi 07.11.2018

tasaarvestusavalduse ja hageja nõudis kostjalt 09.11.2018 ettemakskontol oleva raha üle

kandamist, siis ei saanud kostja kuidagi õigusvastaselt tegutseda, sest oli tasaarvestuse avalduse

tegemisega muutnud raha ettemaksukontol kinnihoidmise õiguspäraseks. Kohtu hinnangul on

õiguspäraseks käitumiseks ka kostja poolt 28.11.2018 tehtud haldusotsus, mis on jõustunud.

Olgugi, et kostja ei saanud tegutseda maksuhaldurina ettemaksu kontol oleva raha tagastamata

jätmise osas, sai ta teha tahteavalduse haldusotsuses.

Tsiviilasjas xxx on kohtud tuvastanud, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku

ettemaksukontol käibemaksu tagastusnõudeid kokku 1 490 240 eurot 90 senti, mille ulatuses oli

kostjal õigus oma nõue tasaarvestada. Pärast pankroti väljakuulutamist lisandusid

ettemaksukontole käibemaksu tagastusnõuded 28. detsembril 2018 (89 492 eurot 3 senti) ja 4.

jaanuaril 2019 (2286 eurot 25 senti) kokku 91 778 eurot 28 senti ja kas selles ulatuses oli kostjal

õigus oma nõue tasaarvestada. Kohtud tõlgendasid ka nõude tekkimise aega ning leidsid, et

tagastusnõue ei teki deklaratsiooni esitamisel, vaid elulistest asjaoludest. Pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist lisandunud tagastusnõuded (kokku 91 778 eurot 28 senti) tekkisid

pankrotimenetluse eelsete tehingute alusel ja seega oli võlgniku nõudeõigus kostja vastu seotud

pankrotieelse perioodiga. Kohtud on tuvastanud, et tasaarvestusolukord oli olemas võlgniku

pankroti väljakuulutamise ajal. Järelikult oli kostjal olemas nõue, mida pankrotimenetluses

tasaarvestada.

Kostja esitas 07.11.2018 nõudeavalduse, milles soovis oma nõude tasaarvestada päras nõuete

kaitsmise koosolekut, samuti tegi kostja 28.11.2018 otsuse, milles keeldus tagastamast võlgniku

ettemaksukontol olevat raha. Kostja selgitas, et on nõude tasaarvestanud. Kostja 07.11.2018

nõudeavaldus toob välja täpsed nõuded, mida kostja tasaarvestab. Kostja nimeta, et koguvõlg

summas 4 359 303,90 eurot tuleneb 03.10.2017 korraldusega nr 13-11/57908; 19.04.2018

korraldusega nr 13-11/29091 ja 06.11.2018 korraldusega nr 13-11/709161tasumisele kuuluvatest

summadest ning 17.05.2018 intressinõudega nr 13-3/89417 ja 06.11.2018 intressinõudega nr 13-

3/1864152 arvestatud intressist. Lisaks tuleneb maksuvõlg 04.10.2018 kontrollaktis nr 12.2-

3/041375-66 toodud kohustustest summas 1 857 485,88 eurot ning nõuetelt arvestustatud intressist

590 214,89 eurot.

Kohtu hinnangul on kostja teinud tasaarvestuse 07.11.2018 nõudeavaldusega osas, mida kostja sai

tasaarvestada selle hetkel ehk mis olid kostjale teada ja mis osutusid hiljem ka kaitstuks. Kostja

tegi tasaarvestuse summas 4 359 303,90 eurot, ettemakskontol oli 1 490 240 eurot 90 senti.

Asjaolu, et võlgniku kontole laekus 28. detsembril 2018 (89 492 eurot 3 senti) ja 4. jaanuaril 2019

(2286 eurot 25 senti) kokku 91 778 eurot 28 senti, ei muuda sisutuks 07.11.2018 tehtud

tasaarvestusavaldust. Kontole raha laekumine ja nõude suurus ei ole omavahel seotud. Kostja sai

teha tasaarvestust ka tagastuste osas, mis laekusid pärast tasaarvestuse tegemist.

Olgugi, et kostja viitas 28.11.2018 otsuse valele õiguslikule alusele, tuginedes MKS § 105 lg 3,

mitte VÕS § 197 lg 1, on tegemist kohase tasaarvestusavaldusega, sest otsuse asjaoludes on selgelt

viidatud, et võlgnikul olid pankroti väljakuulutamise ajaks tasumata deklareeritud

maksukohustused summas 1 897 267,2 eurot ja tasumata maksukohustustelt arvestatud intress ja

tasumata maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksustamisperioodide 10.2016 kuni

10.2017 käibe- ja tööjõumaksud kogusummas 1 857 698,85 eurot. Kohtu hinnangul on kostja

teinud 28.11.2018 otsusega tasaarvestuse nimetatud summade osas.

Kohtu hinnangule ei saa tingimuslikuks pidada kostja 07.11.2018 avalduses märgitut, et soovib

tasaarvestuse teha nõuete kaitsmisel. Tingimuslikuks võib pidada olukorda, kus tasaarvestatava

nõude suurus ei ole teada või seatakse muid, oletuslikke tähiseid tasaarvestuse kehtivusele. Kostja

07.11.2018 avalduses on selgelt määratletud tasaarvestatav nõue ja selle suurus 4 359 303,90 eurot

ning õiguslik alus. Asjaolu, et nõuete konkreetne suurus selgub alles nõuete kaitsmisel, ei muuda

kostja nõuet tingimuslikuks. Tasaarvestuste puhul on tavapärane, et tasaarvestuse vaidlustamisel,

milleks siinkohal saab pidada nõuete kaitsmise koosolekut, selgub tasaarvestatavate nõuete täpne

suurus ja ulatus. Kostja on igal juhul tasaarvestanud nõude 28.11.2018 otsusega summas 1 897

267,20 eurot ja 1 857 698,85 eurot. Kostja nõuet tunnustati nõuete kaitsmisel 2 027 141,14 euro

ulatuses. Kaitsmiseta tunnustatuks tuli lugeda nõue summas 835 389,90 eurot. Kostja on teinud ka

täiendavad tasaarvestused, järelikult on kostja tegutsenud õiguspäraselt kogu menetluse käigus.

Kuna kahju tekitavat käitumist ei esine, ei analüüsi kohus menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt ka kahju suurust ja põhjusliku seose olemasolu.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 133 838,22 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Kohus

jätab hagi rahuldamata, järelikult tuleb jätta menetluskulud Marsalis Metall (pankrotis)

pankrotipesa kanda, sest hageja tegutses pankrotipesa huvides. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi

määrab kohus menetluskulude summalise suuruse kindalaks kas kohtulahendis või pärast

kohtulahendi jõustumist

Kohtu hinnangul on mõistlik menetluskulud summaliselt kindlaks määrata pärast kohtulahendi

jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik