2-23-124467/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-124467

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R. M. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1612 eurot 8 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Santašev (e-post

dmitri.santasev@okincure.ee)

Kostja: R. M. (isikukood XXX, rahvastikuregistri järgne

elukoht XXX e-post XXX )

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega OK Incure OÜ hagi R. M. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista R. M. lt OK Incure OÜ kasuks välja 504 eurot 59 senti (sealhulgas põhivõlg 452

eurot 51 senti, intress 2 eurot 8 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot).

3. Jätta OK Incure OÜ hagi R. M. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub mõista

R. M. lt OK Incure OÜ kasuks välja põhinõude suuremas summas kui 504 eurot 59 senti,

intressi suuremas summas kui 2 eurot 8 senti ja viivise 220 eurot 77 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 31% R. M. ja 69% OK Incure OÜ kanda.

7. Mõista R. M. lt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu 97 eurot 65 senti.

8. Mõista R. M. lt OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

OK Incure OÜ (hageja) esitas 1. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi R. M. (kostja) vastu

võla väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 28. mail 2021 IPF Digital AS-ga (krediidiandja)

krediidikontolepingu nr 5082769, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1300 eurot.

Krediidikonto leping sõlmiti sidevahendi kaudu. Kostja kohustus koos intressidega tagastama

minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases

intressimääras 47,16%. Lepingu kohaselt viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär

on 47,16% aastas. Krediidi kulukuse määr on 59,84% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et

kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning

makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 47,16% ja igakuine

kontohaldustasu on 0 eurot.

Krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega. Laenu taotluse esitamisel 28. mail 2021 märkis kostja, et tema

netosissetulek on 600 eurot, igakuised kohustused on 230 eurot. Kostja töötas osalise tööajaga.

Creditinfo päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud

aktiivseid maksehäireid. Lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse ning saadud andmete

kohaselt oli kostja sissetulek 516 eurot 45 senti. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava

krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte

küsimiseks. Igakuise tagasimakse suuruseks kujunes 56 eurot 97 senti. Andmete kogumis

tekkis krediidiandjal veendumus, et kostja on krediidivõimeline.

Krediidiandja on teinud perioodil 19. juunist 2021 kuni 21. juunini 2021 kostja arvelduskontole

väljamakseid summas 1300 eurot.

Kostja sattus viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis

tasumata detsember (summas 56 eurot 97 senti, maksetähtaeg oli 15. detsember 2022), jaanuar

(summas 56 eurot 97 senti, maksetähtaeg oli 16. jaanuar 2023) ja veebruar (summas 56 eurot

97 senti, maksetähtaeg oli 15. veebruar 2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 16.

veebruaril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 8. märtsini 2023. Krediidiandja hoiatas kostjat, et täiendava

tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja ei

tasunud võlgnevust. Leping on seega ülesöeldud 9. märtsil 2023. Krediidiandja teavitas kostjat,

et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab

krediidiandja nõude hagejale.

Kostja sai krediiti summas 1300 eurot ning tasus lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks

121 eurot 60 senti. Kostja tagasimaksete kogusumma oli 21. novembri 2022 seisuga 847 eurot

49 senti.

Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Kostja

põhivõlgnevus on hagi esitamise seisuga 1178 eurot 40 senti (1300 – 121,60), mille hageja

palub kostjalt välja mõista.

Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1178 eurot 40 senti, siis arvestatakse sellelt summalt

intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 22. novembrist 2022 kuni

lepingu ülesütlemiseni, s.o 8. märtsini 2023 summas 162 eurot 91 senti.

Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 9. märtsist 2023

kuni hagiavalduse esitamiseni 31. juulil 2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb

hagejale viivist 220 eurot 77 senti.

Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Hageja sissenõudmiskulud kujunevad järgmiselt: 1) nõudekiri 9. märtsil 2023 –

0 eurot; 2) pretensioon 3. aprillil 2023 – 25 eurot; 3) meeldetuletus 13. aprillil 2023 – 5 eurot;

4) hagihoiatus 24. aprillil 2023 – 5 eurot; 5) teade 2. mail 2023 – 5 eurot; 6) teade 19. mail

2023 – 5 eurot; 7) teade 2. juunil 2023 – 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis

summas 50 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 2. detsembril 2023 KÄPO

kaudu. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud

tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja

esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS (krediidiandja) 28. mail 2021

krediidikontolepingu, mille alusel sai kostja krediiti 1300 eurot. Seega on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes.

Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu

17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu

teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C‑154/15, 17.05.2018

otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe

esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle

kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C‑377/14). Kohtul on ka kohustus

omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks

ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C‑679/18). Tartu Ringkonnakohus asus

tsiviilasjas nr 2-22-118076 seisukohale, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama

menetluses vastavat vastuväidet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 lg 1, mille kohaselt on

krediidiandja

kohustatud

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimiseks

enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja

hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke

majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 10).

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu

krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi

maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu

“laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda

maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (nõude

loovutamise korral hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja

selgitanud, et krediidiandja lähtus kostja esitatud teabest ning kontrollis saadud teavet

maksehäire registrist (häired puudusid) ning pensionikeskusest. Laenu taotluses märkis kostja,

et tema netosissetulek on 600 eurot ning igakuised kohustused 230 eurot. Eesti pensionikeskuse

andmete kohaselt oli kostja sissetulek 516 eurot 45 senti. Krediidiandja leidis, et igakuise 56

euro 97 sendi suuruse osamakse tasumine on kostjale jõukohane.

Kohus on seisukohal, et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine, pensionikeskusesse

päringu tegemine ja kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ei ole piisav

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes.

Kohus nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab

käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt

VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis

on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Küll aga on Riigikohus sedastanud, et

laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu

taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas ei tähenda see, et

krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud

andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).

Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut pensionikeskuse andmete kaudu, kuid ei

kontrollinud kostja teiste rahaliste kohustuste suurust. Arvestades, et pensionikeskuse andmete

kohaselt oli kostja sissetuleku suuruseks 516 eurot 45 senti (vähem kui kostja taotluses

märgitud) ning kostja taotluses märgitud igakuiste rahaliste kohustuste suuruseks oli 230 eurot,

jäi kostjal kätte 286 eurot 45 senti. Elukallidust arvestades on 286 eurot 45 senti toimetulekuks

väga väike summa ning kui igakuise krediidi tagasimakse moodustab sellest niigi väikesest

summast ca 20%, on kohtu hinnangul krediit kostjale antud vastutustundetult. Seejuures ei ole

krediidiandja kontrollinud, kas kostja poolt antud andmed tema igakuiste kohustuste suuruse

kohta on õiged või mitte. Arvestades, et kostja oli oma sissetulekuid näidanud taotluses

suuremana, kui need tegelikkuses olid, oleks krediidiandja pidanud kontrollima, kas kostja on

ka kohustusi näidanud väiksemana, kui need tegelikkuses olid. Kohustuste kontrollimiseks

oleks krediidiandja pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

20-106661, p 55). Hageja on kinnitanud, et krediidiandja ei küsinud ega analüüsinud kostja

pangakonto väljavõtet.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse

täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Eeltoodut arvestades on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS

§ 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas.

Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa ulatuses väljastas krediidiandja kostjale

lepingu järgi krediiti ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Hageja kinnitusel tegi

krediidiandja kostjale perioodil 19. juunist 2021 kuni 21. juunini 2021 väljamakseid kogu

summas 1300 eurot. Hagiavalduse punktis 7 toodud tabelist nähtub, et kostja tegi 13. juulist

2021 kuni 21. novembrini 2022 krediidiandjale tagasimakseid summas 847 eurot 49 senti.

Tagasimaksete tegemise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär Eesti Panga andmetel 0%

aastas. Seega tuleb tagasimaksed arvestada tervikuna põhivõla katteks. Seega on kostja

tagastanud krediidiandjale 1300 euro suurusest põhivõlast 847 eurot 49 senti ning tagastamata

on 452 eurot 51 senti. Kuna hagiavaldusest nähtuvalt on krediidiandja oma nõuded kostja vastu

loovutanud

hagejale,

tuleb

tagastamata

põhinõude

euro

sendi

osas

*lo hagiavaldus rahuldada.

Hageja nõuab intressi perioodi 22. november 2022 - 8. märts 2023 eest. VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli Eesti Panga andmetel 22. novembrist kuni 31. detsembrini 2022 0% aastas ning

alates 1. jaanuarist 2023 2,5% aastas. Hagejal on õigus tagastamata põhinõudelt 452 eurolt 51

sendilt saada intressi perioodi 22. november 2022 – 8. märts 2023 eest seega 2 eurot 8 senti.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr

2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu

leiab kohus, et kostja ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks

muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista ka sissenõudmiskulud summas

50 eurot. Kohus rahuldab antud nõude.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 452 eurot 51 senti, intress 2 eurot 8 senti ja

sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 504 eurot 59 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 31% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

31% ulatuses kostja ja 69% ulatuses hageja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 315 eurot. Riigilõiv 315

eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kuna menetluskulud jäid 31% ulatuses kostja ja 69% ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 31% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest, s.o 97 eurot 65

senti.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik