3-21-1301/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1301

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja TR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28.11.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-1301 muutmata.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-1301

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) võttis 17.02.2020 Luhamaa piiripunktis Ylt ära sõiduki

Lexus LX570 Tadžikistani numbrimärgiga XXXXXX.

X esitas 08.03.2021 PPA-le taotluse tagastada sõiduk koos registreerimistunnistuse ja

võtmega ning väljastada seoses sõiduki hoiulevõtmisega läbiviidud haldusmenetluse toimik

elektroonilise ärakirjana.

PPA teatas 31.03.2021 kirjas nr 2.1-3/7623-2, et sõidukit ei tagastata, ning esitas väljavõtte

ekspertarvamusest, mille järgi on sõiduki VIN-kood võltsitud ja sõiduk on tagaotsitav Ukraina

ametivõimude poolt. PPA palus taotlejal esitada täiendavad dokumendid sõiduki

omandiõiguse tõendamiseks.

PPA 20.04.2021 teatise nr 2.1-3/7623-3 kohaselt anti sõiduk üle Ukraina ametivõimudele.

X esitas 30.04.2021 PPA-le vaide ja kahju hüvitamise taotluse.

PPA jättis 13.05.2021 vaideotsusega vaide rahuldamata ning teatas, et lahendab kahjunõude

eraldi haldusaktiga.

2. X esitas 14.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõuetes kohustada PPA-d sõiduk välisriigilt välja nõudma ja kaebajale tagastama ning mõista

PPA-lt välja varaline kahju 50 000 eurot.

Kaebaja on sõiduki omanik. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 18 lg 1 sätestab, et

asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse

tekkimise või lõppemise ajal. Kaebaja omandas sõiduki Tadžikistanis, mida kinnitab

vastustajale esitatud Tadžikistani Siseministeeriumi tõend. Tadžikistani tsiviilkoodeksi § 248

lg 1 teise lause kohaselt loetakse asi kätteantuks omandajale alates selle faktilisest

saabumisest omandaja või tema poolt määratud isiku valdusse. Kuivõrd sõiduki

hoiulevõtmise hetkel oli see kaebaja valduse teenri otseses valduses ja kaebaja kaudses

valduses, siis sellega loetakse, et sõiduk on kaebaja omandis.

Omandiõiguse vaidlustamine ja sõiduki kuuluvuse määramine käib kohtu kaudu, mitte

haldusmenetluses. Ükski õigusakt ei anna vastustajale õigust halduskorras otsustada, kes on

asja omanik ja asja enda poolt omanikuks loetud isikule üle anda. Vastustaja ei tõendanud, et

sõiduk läks vastustaja poolt omanikuks peetava isiku valduselt välja selle isiku tahte vastaselt,

ega ka seda, et too isik on sõidukit ise õiguspäraselt omandanud. Vastustaja ei ole ka

tõendanud, et vastustaja poolt omanikuks peetav isik oli omanik ka talle sõiduki üleandmise

hetkel. Vastustaja ei ole tõendanud, et VIN-kood oli muudetud, millal VIN-kood oli

muudetud, milline oli esialgne VIN-kood ja mis asjaoludel oli VIN-koodi muudetud.

Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kuivõrd kaebaja saaks sõidukit nõuda Ukraina

ametivõimudelt, siis ei ole kaebaja omandiõigust rikutud. Vastustaja ei ole tõendanud, et

sõiduk on üldse Ukrainas alles ning Ukraina ametivõimud või isik, keda vastustaja peab

omanikuks, oleks nõus koheselt tagastama sõiduki kaebajale ja seda samas seisukorras, mis

see oli äravõtmisel. Vastustaja on andnud sõiduki valduse ära pärast vandeadvokaadi

vahendusel esitatud tagastamise nõude kättesaamist, et vältida selle täitmist. Seega vastutab

vastustaja nagu omandit rikkunud pahauskne valdaja.

Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks

rikutud. Praegusel juhul tuleb lähtuda sarnase sõiduki jääkväärtusest 50 000 eurot. Vastustaja

tekitas kahju tahtlikult, sest ta teadis, et kaebaja palkas vandeadvokaadi, et nõuda sõiduk

tagasi, kuid tegi sõiduki kättesaamatuks kaebajat eksitades ilma kohtulahendita ehk selgelt

ebaseaduslikult.

3-21-1301

3(7)

3. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

Sõiduk võeti 17.02.2020 Luhamaa piiripunktis korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p 5 alusel

hoiule, sest võltsimiskahtluse tõttu ilmnes vajadus sõiduki täiendavaks kontrolliks

liiklustrassoloogia ekspertiisis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 31.03.2020

ekspertiisiakti nr 20E-LT0017 järgi tuvastati, et sõiduki „Lexus LX570 parempoolse raamitala

küljele löödud tehasetähis (VIN-kood) on muudetud. Identifitseerimiskleebis (tehaselipik)

ning täiendavad identifitseerimiskleebised ustel, tagaluukidel, esikapotil ja mujal on

valmistatud tehaseväliselt. Samuti on vahetatud VIN-plaat. Sõiduauto tegelik tehasetähis on

XXXXXXXXXXXXXXXXXX“.

KorS § 52 lg 3 teine lause sätestab, et kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik

ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik

valdaja on tuvastatav, teavitab korrakaitseorgan omanikku või seaduslikku esindajat asja

hoiulevõtmisest viivitamata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt luuakse hoiulevõetud asja

omanikule või seaduslikule valdajale viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist

võimalus asi kätte saada. Kuna ekspertiisitulemus lõi piisavalt tugeva aluse eeldada, et Lexus

LX570 tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX omanik ega seaduslik valdaja ei ole X

ega Y, asus PPA vastavalt KorS § 52 lg-le 3 selgitama erinevatest riikidest välja sõiduki

viimast teadaolevat omanikku või seaduslikku valdajat, et informeerida teda sõiduki

asukohast ja vajadusest sõiduk ära viia vastavalt KorS § 52 lg-le 4.

PPA-le saabus 20.07.2020 Ukraina ametivõimudelt telefoni teel teade, et sõiduk Lexus

LX570 tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX on tagaotsitav Ukraina Vabariigis.

09.12.2020 saabus ametlik kinnitus, et sõiduk on tagaotsitav alates 16.07.2013 Ukraina

Vabariigi Maini politseiosakonna Sviatoshynskyi politseiüksuse poolt Kiievi linnas

(kriminaalmenetlus nr 12013100080008933). Ukraina politsei kinnitusel on sõiduki omanik

esitanud soovi sõiduk tagasi saada, samuti on see kriminaalmenetluses vajalik asitõend.

Kaebaja esitas 05.10.2020 kirja lisana PPA-le Tadžikistani Siseministeeriumi Riikliku

Autoinspektsiooni Valitsuse tõendi, mille järgi kuulub Xle sõiduk Lexus LX570 VIN-koodiga

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (registreerimistunnistus XXXXXX). Nähtuvalt EKEI

31.03.2020 ekspertiisiaktist on Luhamaa maanteepiiripunktis 17.02.2020 Yilt hoiule võetud

sõiduauto Lexus LX570 tegelik VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud

sõiduk on valmistatud 2010. a juunis ja turustati esmakordselt Ukrainas Dnepropetrovskis

asuva ettevõtte Arena Service LTD poolt. Ekspertiisiaktist nähtub ka, et sõiduauto Lexus

VIN-koodiga YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY on samuti olemas. Tegemist on

ekspertiisiks esitatud sõiduautoga Lexus LX570 sarnase sõidukiga, mis on valmistatud 2011.

a veebruaris ning esmakordselt turustatud samuti Ukrainas, ettevõtte Lexus Kyiv West poolt.

Seega ei saa Tadžikistani Siseministeeriumi Riikliku Autoinspektsiooni Valitsuse tõend

kinnitada Luhamaa piiripunktis 17.02.2020 Yilt hoiule võetud Lexus LX570 kuuluvust Xle.

Nimetatud tõend kinnitab kaebaja omandiõigust sõidukile Lexus LX570 VINkoodiga

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, mida 17.02.2020 hoiule ei võetud ja mis ei ole ka

varem ega hiljem PPA valduses olnud.

PPA tagastas 13.04.2021 sõiduki Luhamaa piiripunktis selle eeldatava omaniku esindajale

omaniku notariaalse volikirja ning Ukraina politsei kinnituskirja alusel. PPA ei otsustanud

sõiduki omandiõiguse üle. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määrusega nr 176

kinnitatud piirirežiimi eeskirja p-le 21 tuleb välispiiri ületava sõiduki juhil esitada sõiduki

omandi- või kasutamisõigust tõendavad dokumendid. PPA andis sõiduki valduse üle isikule,

kes nimetatud dokumendid esitas. PPA ei ole sõidukit konfiskeerinud.

Tulenevalt KorS § 52 lg-test 3 ja 4 on politseil õigus anda võimaluste ja pädevuse piires

esialgne hinnang sõiduki kuuluvuse kohta. Sellise hinnangu andmisel saab politsei tugineda

3-21-1301

4(7)

enda pädevuse piires tuvastatud faktilistele asjaoludele ja õigusnormidele. Vastavalt REÕS §

18 lg-le 2 ei saa asjaõigust teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega.

Seega, omades teavet, et sõiduk on varastatud, ei saa PPA mööda vaadata asjaõigusseaduse

(AÕS) § 95 lg-s 3 sätestatud põhimõttest, et varastatud eset ei saa heauskselt omandada.

Selleks, et kaebajal tekiks õigus kahjuhüvitisele, peab ta tõendama, et on sõiduki omanik.

Seda pole kaebaja teinud. Ta on üksnes avaldanud, et ostis sõiduki 01.11.2018 Qlt ja esitanud

Tadžikistani Siseministeeriumi tõendi. Selleks, et kohaldada REÕS-i alusel Tadžikistani

norme, peab kaebaja tõendama, et tema väidetav omandiõigus on tekkinud Tadžikistanis.

Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kohaseks hüvitiseks 50 000 eurot, tuginedes võrreldava

sõiduki hinnale portaalis auto24.ee. Võrdluseks võib tuua näiteks portaalis tajikauto.com

hinnaga 336 992 Tadžikistani somoni ehk 25 373 eurot müügis oleva 2010. aasta Lexuse

LX570.

Lisaks on sõiduki asukoht lihtsasti tuvastatav, sest see on Ukrainas asitõendiks. Seega ei saa

järeldada, et kaebaja on oma väidetava omandiõiguse pöördumatult kaotanud. Kaebaja pole

tõendanud, et on püüdnud oma panna oma õigusi Ukrainas maksma, sh taotleda sõiduki

valduse üleandmist või enda kriminaalmenetlusse kaasamist.

4. Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2022 otsusega kaebuse rahuldamata.

Korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse

seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus (vt KorS § 1 lg 4). Pelgalt asjaolu, et

kriminaalmenetlus

või

kriminaalmenetlusalane

rahvusvaheline

koostöö

on

jäänud

korraldamata, ei anna alust KorS-i kohaldamiseks. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul

sõiduki suhtes Eestis kriminaalmenetlust läbi ei viidud, samuti puudus välisriigi abitaotlus.

Seetõttu pole vastustaja viited KorS-ile asjakohased. Kuriteo tõttu isiku valdusest välja läinud

asja saatuse üle otsustamine pole KorS-i, vaid KrMS-i reguleerimisalas.

Eeltoodu ei tähenda siiski, et kaebus kuulub rahuldamisele. Asjas pole nimelt tuvastatud, et

kaebaja on vaidlusaluse sõiduki omanik. Kaebaja on sõiduki omandamise asjaolude kohta

selgitanud, et ta ostis selle 01.11.2018 Tadžikistanis Qilt (kaebaja 05.10.2020 avaldus PPA-le,

dtl 93). Täpsemaid andmeid sõiduki omandamise asjaolude kohta pole kaebaja haldus- ega

kohtumenetluses esitanud. Omandamise lepingut kaebaja väitel säilinud ei ole (dtl 295).

Tõendamaks, et ta on sõiduki omanik, viitas kaebaja kohtuistungil järgmistele dokumentidele:

a)

Tadžikistani

Vabariigi

siseministeeriumi

riikliku

autoinspektsiooni

valitsuse

registreerimisosakonna 28.09.2020 tõend nr 23/9-001 (dtl 98; dokumendi tõlge dtl 97);

b) sõiduki registreerimistunnistus nr XXXXXX (dtl 239);

c) sõiduki registreerimisnumbrimärkide ja registreerimistunnistuse üleandmise-vastuvõtmise

akt 10.05.2021 (dtl 240).

Nimetatud dokumendid ei tõenda usaldusväärselt kaebaja omandiõigust. Puudub vaidlus, et

vaidlusalune sõiduk võeti kaebajalt Luhamaa piiripunktis ära põhjusel, et esines sõiduki

tehasetähise muutmise kahtlus, mistõttu oli vaja teha kindlaks sõiduki tegelik identiteet

(sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, hoiule võtmise protokoll, täiendava kontrollimise akt

ja ekspertiisimäärus; dtl 212-217). Järgnenud liiklustrassoloogiaekspertiis tuvastaski, et

sõiduki „parempoolse raamitala küljele löödud tehasetähis (VIN-kood) on muudetud.

Identifitseerimiskleebis (tehaselipik) ning täiendavad identifitseerimiskleebised ustel,

tagaluukidel, esikapotil ja mujal on valmistatud tehaseväliselt. Samuti on vahetatud VIN-

plaat“ (EKEI 31.03.2020 ekspertiisiakt nr 20E-LT0017, dtl 106). Eksperdiarvamuse kohaselt

on sõiduki tegelik tehasetähis XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohtul puudub alus kahelda

eksperdiarvamuse õigsuses. Ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud konkureeriv arvamus

3-21-1301

5(7)

kinnitab, et sõiduki VIN-kood on muudetud (dtl 149). Ukraina ametivõimude teatel ei ole

tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX sõiduki omanikuks kaebaja, sõiduk on

Ukrainas varastatud ja Ukraina ametivõimude poolt tagaotsitav alates 16.07.2013

(kriminaalasi nr 12013100080008933) (dtl 228-230). Kaebaja viide korruptsioonile Ukrainas

kaebuse versiooni ei toeta. Korruptsioonikontekstis on Ukraina ametivõimud Tadžikistani

omadest oluliselt usaldusväärsemad: erinevalt Ukrainast on Tadžikistan globaalse

korruptsiooniindeksi

(GCI)

järgi

kõrge

korruptsioonitasemega

riik

(https://risk-

indexes.com/global-corruptionindex/). Seega pole kaebaja usaldusväärselt tõendanud, et ta on

vaidlusaluse sõiduki omanik. Järelikult pole vastustaja kaebaja omandiõigusesse sekkunud

ning kaebajal puudub alus nõuda sõiduki tagastamist ja kahju hüvitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Vastustaja ei ole kaebaja omandiõigust ümber lükanud. Kaebaja omandas tema kaudses

valduses olnud sõiduki Tadžikistanis, mida tõendab Tadžikistani Siseministeeriumi tõend (dtl

98). Tõend on kooskõlas Ukraina Lexuse edasimüüjalt «Лексус Київ Захід» (ТОВ "ВІДІ

ЕЛІТ") saadud teatega, et antud sõiduk on müüdud Tadžikistani (dtl 165), sõiduki

registreerimistunnistusega (dtl 239–240) ning asjaoluga, et sõiduki äravõtmisel olid sellel

Tadžikistani numbrimärgid (dtl 8–10, 26, 211, 216).

REÕS § 18 lg 1 järgi kuulub kohaldamisele Tadžikistani tsiviilkoodeks. Kuna sõiduki

hoiulevõtmise hetkel oli see registreeritud kaebaja nimele ning oli kaebaja valduse teenri

otseses valduses ja kaebaja kaudses valduses, oli sõiduk Tadžikistani õiguse kohaselt kaebaja

omandis. Halduskohus jättis need normid kohaldamata.

Asjas ei selgu, kuidas riiklikult tunnustatud ekspert on jõudnud järelduseni, milline oli sõiduki

esialgne VIN-kood. Kaebaja küsis teist arvamust asjatundjalt Speed Paint OÜ (dtl 149–150),

kes selgitas, et sõiduki tehasetähist on muudetud, kuid riikliku eksperdi poolt ekspertiisi

lohaka teostamise tõttu ei saa esialgset VIN-koodi tuvastada. Ekspertiisiaktis olev info ja

pildid seda ei võimalda. Halduskohus ei saanud tugineda väitele, et puudub alus

ekspertiisiaktis kahelda.

Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et kaebaja ei ole sõiduki omanik. Asjaolu, et sõiduki omanik

olevat C, on halduskohus tuvastanud Ukraina ametivõimude nõudekirja (dtl 228) alusel.

Kaebaja on tõendanud, et Ukraina politsei menetluses olev kriminaalasi on jätkuvalt

kohtueelse menetluse staadiumis (dtl 170–171). Selles staadiumis faktilisi asjaolusid ei

tuvastata, vaid üksnes uuritakse võimalikku kuritegu. Väide, et sõiduki omanik on C, on

kõiges uurimisversioon, mitte tuvastatud asjaolu. Vastustaja oleks pidanud omandiõiguse

tuvastamiseks koguma tõendeid Ci omandiõiguse kohta.

Vastustaja ei ole tõendanud, millal ja mis asjaoludes on VIN-koodi muudetud. Sõiduki ühel

osal teatud VIN-koodi olemasolu ei tähenda, et sõiduk tervikuna on sama koodiga. Vanemate

sõidukite puhul on levinud kas ühe või teise varuosa asendamine või koguni sõiduki

taastamine mitmest sõidukist.

Põhjendatud pole halduskohtu osundus, et Tadžikistan on Ukrainast rohkem korrumpeerunud.

Ukraina on vastavas pingereas 126. ja Tadžikistan 158. kohal. Seega pole alust pidada

Ukraina ametivõimudelt saadud tõendit usaldusväärsemaks.

6. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

3-21-1301

6(7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub valdavas osas halduskohtu

otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Vaidlusalune sõiduk võeti seda juhtinud isikult Yilt 17.02.2020 Luhamaa piiripunktis ära,

sest tehasetähis YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY oli manipuleerimistunnustega ning

sõiduki identifitseerimiskleebis ja kõik lisakleebised VIN-koodiga olid võltsingud. EKEI

31.03.2020 ekspertiisiaktiga leidis kahtlus kinnitust. Ekspertiisiga tuvastati, et nii juhiukse

avas katuse keskpostil oleval tehaselipikul (identifitseerimiskleebisel) kui ka sõiduki

erinevatel keredetailidel (uksed, tagaluugid, esikapott, tagauste avad) olevatel tehasetähistel

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY on tehaseväliselt valmistamise tunnused. Armatuurlaua

vasakupoolsel nurgal olev VIN-plaat on paigaldatud/valmistatud tehaseväliselt. Sõiduauto

mootori numbrile 3UR-3066961 ja turvapadjamoodulite individuaalsetele seerianumbritele

vastav tehasetähis on XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mis on kooskõlas raamitalal algsest

tehasetähisest säilinud 9. tekstimärgi fragmentidega. Nimetatud tehasetähisega auto

andmetega on vastavuses vaadeldava auto värvus, lisavarustus ja valmistusaeg (2010. a juuni).

Kaebaja poolt esitatud SpeedPaint OÜ 08.07.2022 arvamus 31.03.2020 ekspertiisiakti kohta ei

lükka eelnevalt toodud järeldusi ümber. Äriühing tegeleb sõidukite hoolduse ja remondiga,

kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada vajaliku pädevuse olemasolu. SpeedPaint OÜ-l puudus

võimalus sõidukit vahetult vaadelda, lähtuti vaid ekspertiisiaktile lisatud fotodest.

Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vastustaja poolt 17.02.2020 kinni

peetud ja hoiule võetud sõiduki tehasetähis oli XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mitte

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, nagu oli kajastatud sõiduki registreerimistunnistusel.

9. Vastustaja selgitas välja, et sõiduk tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX on

Ukraina Vabariigis alates 16.07.2013 tagaotsitav, mil see varastati.

10. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et sellistel eeldustel ei olnud

sõiduki kaebajale üleandmine võimalik. KorS § 52 lg 4 kohaselt väljastatakse hoiulevõetud asi

selle omanikule või seaduslikule valdajale. Kaebaja poolt esitatud dokumendid, mille järgi

omab ta sõidukit tehasetähisega YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, ei tekita omandiõigust

sõidukile tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mille puhul on tuvastatud, et see on

varastatud. Ka juhul, kui sõidukit poleks Ukrainasse viidud, poleks vastustaja saanud seda

kaebajale üle anda.

Kaebaja leiab põhjendamatult, et sõiduki kuulumist kaebaja tuleb eeldada ning vastupidist on

võimalik väita vaid vastava kohtulahendi põhjal. Haldusülesandeid täites on politseil õigus

oma pädevuse piires anda muu hulgas hinnang ka sellele, kes on konkreetse vallasasja

omanik.

11. Kaebaja tugineb REÕS § 18 lg-le 1, mille järgi määratakse asjaõiguse tekkimine ja

lõppemine selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal.

Kaebaja omandas rikutud tehasetähisega sõiduki väidetavalt Tadžikistanis. Kaebaja viidatud

Tadžikistani Vabariigi tsiviilkoodeksi sätted reguleerivad omandiõiguse tekkimise üldisi

aluseid ning nende põhjal ei saa järeldada, et nimetatud riigis ei kehti põhimõte, mille järgi ei

toimu asja omandamist, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt

tema valdusest välja läinud.

12. Kaebajal on võimalik oma väited seoses sõidukiga esitada Ukraina Vabariigis toimuvas

kriminaalmenetluses, kus sõiduk on asitõendiks. Ainuüksi põhjusel, et sõjategevuse tõttu on

kriminaalmenetlus seiskunud, ei saa väita, et Eesti Vabariik oleks pidanud varastatud sõiduki

andma kaebajale.

3-21-1301

7(7)

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)