3-23-1415/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1415

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama

täiteasjas nr 179/2023/717 täitemenetluse lõpetamise avaldus

ning Kaitseressursside Ameti 27.12.2022 ettekirjutuse nr 11-

12.1/2022/3517 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise

keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja

Svjatoslav Podgornõi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus osaliselt ning kohustada Kaitseressursside Ametit esitama

kohtutäiturile avaldus 02.05.2023 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetluse (täiteasi

nr 179/2023/717) lõpetamiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks välja menetluskulu 10 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1415

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 27.12.2022 ettekirjutusega nr 11-12.1/2022/3517 X

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel arstlikku komisjoni 14.02.2023

kl 11:30. Ettekirjutuse kohaselt on X varasemalt kutsutud 29.11.2022 arstlikku komisjoni, kuhu

ta ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui

X komisjoni ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 400 eurot (lisandub kohtutäituri tasu)

ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.

2. X esitas 22.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 03.07.2023) KRA

kohustamiseks esitama täiteasjas nr 179/2023/717 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning KRA

27.12.2022 ettekirjutuse nr 11-12.1/2022/3517 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise

keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse

peatamiseks.

3. Kohus võttis 04.07.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning

kohustas vastustajat kaebusele vastama. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

4. KRA esitas 12.07.2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.

5. Kohus tegi 21.12.2023 määruse, millega määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse,

võimaldades menetlusosalistel esitada kuni 05.01.2024 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja

tõendeid ning kuni 12.01.2024 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras

kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 19.01.2024 kl 16.00.

6. Kaebaja esitas 05.01.2024 menetluskulude nimekirja, millele KRA esitas vastuväited

11.01.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebuse põhjendused:

Kaebuse kohaselt ei vasta tõele KRA väide, et kaebaja ei esitanud KRA-le põhjendusi arstliku

komisjoni mitteilmumise kohta. Nimelt kaebaja läks 28.11.2022 õhtul Ida-Tallinna Keskhaigla

erakorralise meditsiini keskuse vastuvõtule ning haiglast saadud epikriisi saatis ta KRA-le

edasi. Kaebaja sai KRA-lt vastuse, et nad on dokumendid kätte saanud ja vajadusel küsivad

kaebajalt lisainfot. Seejärel sai kaebaja vanemate aadressile postisaadetise saabumise teate ning

23.05.2023 sai kaebaja teada KRA 27.12.2022 ettekirjutusest nr 11-12.1/2022/3517 ja tema

suhtes alustatud täitemenetlusest. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne

täitemenetluse alustamist. Sunniraha määramine ei ole õigusepärane ega põhjendatud. KRA

tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ei ole õiglane.

8. Vastustaja vastuväited:

1) Kaebaja õigusi ei ole rikutud, sest 27.12.2022 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud

KVTS § 15 lg 3 alusel, otsus on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik ning tõendatud on ka see,

et kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata ning temal puudus selleks mõjuv põhjendus. Kuna kaebaja

jättis 27.12.2022 ettekirjutuse ilma mõjuva põhjuseta täitmata, siis edastas KRA 02.05.2023

kohtutäiturile täitmisavalduse nr 2305020168 täitemenetluse algatamiseks sunniraha 400 eurot

sissenõudmiseks.

2) KRA 27.12.2022 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise lubatavuse

seisukohast ei ole oluline see, kas kaebajal oli 29.11.2022 komisjoni ilmumata jätmiseks mõjuv

3-23-1415

3(6)

põhjus. Lisaks ei rakendatud kaebaja suhtes sunniraha 29.11.2022 terviseseisundi hindamisele

mitteilmumise eest, mistõttu jäävad arusaamatuks kaebuses toodud etteheited ameti suunal.

3) Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kust nähtuks, millal ja mis viisil on kaebaja

teavitanud ametit enda muutunud kontaktandmetest. KRA-le teadaolevalt on X

kontaktandmeteks XXXXXXX ning e-posti aadressiks XXXXXX. KRA-l puudus teadmine, et

kaebaja tegelik elukoht on Pärnus ning tema uueks e-posti aadressiks on XXXXXX (esitatud

kaebuses). Seega on kaebaja rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Asjaolu, et

kaebaja ei võta ameti poolt edastatud dokumente vastu ning on rikkunud kohustust teavitada

ametit uuenenud kontaktandmetest, on viinud tagajärgedeni, mis on päädinud sunniraha

rakendamisega.

4) Kaebajal on olnud võimalus sunniraha rakendamist vältida, ilmudes terviseseisundi

hindamisele ning kui temal oleks soov saada dokumente kätte muul moel kui Eesti teabevärava

teenuse kaudu, siis selleks on isikul olnud alati võimalus võtta ametiga ühendust. Tegelikkuses

aga võib järeldada, et isikul soov ametiga suhelda puudub ning ta üritab leida võimalusi, kuidas

vabaneda terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest. Sõltumata sellest, et KVTS § 15

lg 1 ei kohusta ametit juba aastast 2022 väljastama dokumente paberkandjal või e-posti

aadressidel, mille kasutamist ei ole isik kinnitanud, on amet alati teinud endast kõik oleneva, et

siiski dokumendid jõuaksid adressaadini kohale ning isiku sooviavaldusest olenemata on

saadetud dokumente ka teadolevatele kontaktidele. Kahjuks on ametile teadaolevad kontaktid

blokeeritud. Ka käesoleva hetke seisuga on kaebaja elukoht märgitud rahvastikuregistris

asukohaga Soome, kuigi kaebuses on toonud kaebaja enda elukoha aadressiks välja Pärnu.

5) Asjakohatud on kaebaja viidatud haldusmenetluse sätted, mis puudutavad dokumentide

kättetoimetamist, sest KVTS § 15 sätestab erineva õigusliku raamistiku ja reeglid dokumentide

kättetoimetamisele (KVTS § 1 lg 2). Vaidlusalune ettekirjutus avalikustati 27.12.2022, seega

oli see kätte toimetatud KVTS § 15 lg 3 kohaselt 27.01.2023. Ühtlasi juhib vastustaja tähelepanu

sellele, et X ei ole KRA-le esitanud kontaktandmeid dokumentide kättesaamiseks, mistõttu ei

ole ametil põhjust haldusmenetluse raames toimetada dokumente kätte juhindudes KVTS § 15

lg-st 4.

6) Riigikaitsekohustus on kodaniku põhikohustus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124).

Kaebaja on teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti kohustusest läbida

terviseseisundi hindamine, alates aastast 2016, mil ta kutsealusena arvele võeti. Asjaolust, et

kaebajat on tänaseks kokku 11 korral kutsutud terviseseisundi hindamisele nii kutsete kui

ettekirjutuste vormis ning kaebaja pole jätkuvalt hindamisele kohale ilmunud, saab järeldada,

et tegemist on isikuga, kes väldib terviseseisundi hindamisele ilmumist.

7) Sunniraha vabatahtliku tasumise võimaldamise kohustust ei sätesta ükski õigusakt. Kui

KRA-l oleks olnud võimalus kaebajale teatist kätte toimetada, siis oleks amet pidanud

võimalikuks võimaldada kaebajal tasuda sunniraha vabatahtlikult. Paraku puudusid ametil

kontaktid ühenduse võtmiseks kaebajaga ning KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetatuks loetud

sunniraha vabatahtliku tasumise teade ei oleks viinud eelduslikult olukorda mujale, kui samuti

kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda ning seega

tuleb kaebaja kaebus rahuldada osaliselt, s.o kohustada vastustajat esitama täitemenetluse

lõpetamise avaldus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-le 1. Samas ei ole

alust kaebaja keelamiskaebuse rahuldamiseks (s.o keelata vastustajal sunniraha rakendamist

3-23-1415

4(6)

edaspidi), sest vajaduse korral võib vastustaja sunniraha rakendamise menetlust nõuetekohaselt

alustades uuesti asuda KRA 27.12.2022 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha

rakendama.

10. Esmalt märgib kohus, et käesoleva vaidluse seisukohast ei ole määravat tähtsust asjaolul,

kas kaebajal oli mõjuv põhjus arstlikku komisjoni ilmumata jätmiseks 29.11.2022. Sel

kuupäeval arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest ei ole kaebaja suhtes sunniraha

rakendatud. Seda kinnitas oma 12.07.2023 vastuses kaebusele ka vastustaja. Kaebaja osas

rakendati sunniraha KRA 27.12.2022 ettekirjutuse täitmata jätmise eest. See tähendab, et

sunniraha rakendamise tingis asjaolu, et kaebaja ei ilmunud arstlikku komisjoni KRA

27.12.2022 ettekirjutuses määratud ajal ehk 14.02.2023. Kohus selgitab siinkohal, et

terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse panemine ettekirjutusega on KVTS § 226 lg 1

p 3 kohaselt lubatav sõltumata sellest, kas kutsealusel oli varasemates kutsetes või

ettekirjutustes määratud aegadel terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus

või mitte. Kohustava ettekirjutuse tegemine on lubatav, kui vähemalt ühel korral on kutsealusele

saadetud kutse ning ta ei ole kutses näidatud ajal terviseseisundi hindamisele ilmunud,

olenemata ilmumata jätmise põhjusest.

11. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et KRA 27.12.2022 ettekirjutust ei ole talle nõuete-

kohaselt kätte toimetatud. KVTS § 15 lg-s 1 on sätestatud, et KVTS alusel kaitseväe-

kohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele

üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti

aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud

dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks

tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15

sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga

tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA poolt saadetud

dokumentidega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrust haldusasjas nr 3-23-1327,

p 14).

KRA esitas 12.07.2023 kohtule vastuse, milles selgitas, et kaebajale toimetati KRA 27.12.2022

ettekirjutus kätte KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korras. Kaebajale loeti kõnealune ettekirjutus

kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 27.01.2023, seega enne terviseseisundi hindamise aega

(s.o 14.02.2023). KRA esitas selle väite tõenduseks väljavõtte dokumendiregistrist (KRA

vastuse lisa 2), millest nähtub, et 27.12.2022 ettekirjutus on kaebajale saadetud 27.12.2022 kell

11:29, ent kaebaja seda avanud ei ole. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja on

vaidlustatud ettekirjutuse kaebajale KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil edastanud.

Kohus selgitab siinkohal, et KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte

ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka

enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväe-

kohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et

dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline

kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistus-

kohustuslasteks kõik 17-27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses

peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et

ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt

kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti

teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile isikukood@eesti.ee

saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.

3-23-1415

5(6)

Kuna KRA 27.12.2022 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 27.01.2023, on

tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole ka

selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama.

Oluline on ka märkida, et KRA 27.12.2022 ettekirjutuse kehtivus ei langenud arstlikku

komisjoni / terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus

terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata

jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma

järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale.

12. Kohus on aga seisukohal, et vastustaja on rikkunud oluliselt sunniraha rakendamise korda,

pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks sunniraha rakendamisest

kaebajat teavitanud. Riigikohus on oma 22.04.2015 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-14

selgitanud, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb

siiski täita haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p-st 2 ning § 40 lg-st 2 sätestatud

kohustused, kuna asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) ei sätesta neist kohustustest

erandit (p 18). Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuse p-s 19, et „tulenevalt HMS § 35 lg 1

p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast

ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud

korras sissenõudmise alustamist“. KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda

sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Seega olukorras, kus

ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult

pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse

adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik mh selleks,

et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise

edasilükkamist (ATSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise

proportsionaalsuse kohta. Lisaks märkis Riigikohus eelviidatud lahendi p-s 19, et isiku

teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole

pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle

vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse

tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta.

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et KRA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest, vaid saatis täitmata ettekirjutuse koheselt kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Sunniraha rakendamisest teavitamise nõuet ei saa lugeda täidetuks ka seetõttu, et KRA

27.12.2022 ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine

ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (ATSS § 7), ent see ei asenda sunniraha

rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha

rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt toimuma pärast

ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele)

asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas.

Oluline on, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat

ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada

sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse

tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui

adressaat arstlikku komisjoni / terviseseisundi hindamisele ei ilmu, rakendatakse sunniraha.

Seda juba põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu,

peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse

täitmata jätmist. Õigeks ei saa pidada seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile

põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega

seotud kulude kandmise. Sealjuures asjaolust, et ATSS näeb ette sunniraha täitmisele pööramise

TMS-s sätestatud korras, ei saa teha järeldust, et täitemenetlusega seotud kulude tasumine on

3-23-1415

6(6)

sunniraha rakendamisel paratamatu. Kohtu eelnevat seisukohta ei muuda ka vastustaja

argument, et KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks loetavad teatised jäävad suure

tõenäosusega niikuinii isikule teadmatuks. Kohtu hinnangul ei saa siiski välistada võimalust, et

adressaat saab sunniraha rakendamise teate kätte ning tasub sunniraha vabatahtlikult.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on

oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb

vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada

kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on taotlenud menetluskulude väljamõistmist, olles tõendanud üksnes 40 euro suuruse riigilõivu

tasumise. Kuna 20 eurot riigilõivu oli tasutud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest, mille

kohus jättis oma 04.07.2023 määrusega rahuldamata, siis ei ole menetluskulu väljamõistmine

selles osas põhjendatud. Kohtu hinnangul saab kaebuse lugeda rahuldatuks umbes poole

ulatuses, mistõttu tuleb kaebuse esitamisel tasutud 20 euro suurusest riigilõivust välja mõista

pool ehk 10 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik