2-23-9203/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9203

Tsiviilasi

L-L Ki ja J-L Ki hagiavaldus R Ki vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Mõlema hagi osas 1855,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: L-L K (isikukood xxx)

Hageja II: J-L K (isikukood xxx)

Hagejate ühine seaduslik esindaja ema M-L A ja RÕA

korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Gerda-

Johanna Aasmaa

Kostja: R K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagejate hagid kostja vastu elatise nõudes.

2. Mõista kostjalt, R K (isikukood xxx) hageja I, L-L Ki (isikukood xxx) kasuks välja

sissenõutavaks muutunud elatis summas 1487,28 eurot (perioodi eest alates

27.06.2023 kuni otsuse tegemiseni, sh 2024. a jaanuarikuu elatis).

3. Mõista kostjalt hageja I kasuks välja alates 01.02.2024 kuni hageja I täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) igakuine elatis 222,83 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) +

50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 %

lapsetoetusest) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatuna kahe vanema

vahel ja jagatuna võrdselt kolme lapse vahel ehk hetkel kehtiva toetuse puhul 450

eurot ÷ 2 ÷ 2 ÷ 3)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitise

seaduse § 17 ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2-23-9203

4. Mõista kostjalt hageja II, J-L Ki (isikukood xxx) kasuks välja sissenõutavaks

muutunud elatis summas 1487,28 eurot (perioodi eest alates 27.06.2023 kuni otsuse

tegemiseni, sh 2024. a jaanuarikuu elatis).

5. Mõista kostjalt hageja II kasuks välja alates 01.02.2024 kuni hageja II täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) igakuine elatis 222,83 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) +

50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest) – 37,50 eurot (poolt lasterikka pere toetusest jagatuna kahe vanema

vahel ja jagatuna võrdselt kolme lapse vahel ehk hetkel kehtiva toetuse puhul 450

eurot ÷ 2 ÷ 2 ÷ 3)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg 3

ja 4 ning lapsetoetuse ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17

ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

6. Kohustada kostjat tasuma käesoleva otsusega väljamõistetud summad hagejate

seadusliku esindaja M-L A arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS) selgitusega

„Elatis“.

7. Kohustada kostjat tasuma igakuist elatis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 6

nimetatud pangakontole iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks (st et 2024. a

veebruarikuu eest makstav elatis tuleb tasuda hiljemalt 01.02.2024).

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), v.a riigi õigusabi tasu ja

kulud, mis jäävad riigi kanda.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2-23-9203

Kohtu selgitused

− Hagejad esitasid 27.06.2023. a hagiavalduse ja 06.11.2023 hagiavalduse täienduse, milles

palusid mõista kostjalt elatise alates 27.06.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni

seaduses ettenähtud miinimummääras vastavalt PKS §-le 101, sh arvestatuna kehtivast

baassummast, millele on lisatud 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning millest on lahutatud pool

lapsetoetusest. Täiendavalt, elatissummat muudetakse PKS § 101 lg 5 kohaselt poole

peretoetuste summa võrra. Kui toetust makstakse elatist nõudvale vanemale, siis elatis

väheneb. 2023. aastal on lapsetoetuse suurus 80 eurot ning lasterikka pere toetus sõltuvalt

laste arvust 650-850 eurot. Hagejal on kolm last, kolmas laps on hagejal saadud teise

mehega ja lapse nimi on K-A A. Lasterikka peretoetust arvestatakse ka siis, kui seda ei

maksta vaid ühiste laste eest. Kui tegemist on nn kärgperega, kus kasvab eelmisest suhtest

kaks last ja vanem on uues suhtes saanud lapsi juurde, millega seoses on perel tekkinud

õigus saada lasterikka pere toetust, võetakse elatise arvutamisel lasterikka pere toetusest

arvesse pool. See jaguneb elatist nõudva ja elatist maksma kohustatud lapsevanema vahel

võrdselt ning jagatakse omakorda kogu pere laste arvuga, kelle eest perele lasterikka pere

toetust makstakse. Seega 300,33 – (325/2)/3 = 246,16 eurot. Arvestades ka lapsetoetust, siis

246,16 – (80/2) = 206,16. Teisel lapsele samuti summas 206,16 ja kokku kahele lapsele on

miinimummääras elatise summa suuruseks ühes kuus 412,32 eurot. Hagiavalduse kohaselt

on hagejad kostja lapsed ning pere elas koos kuni aastani 2018, misjärel jätkasid hagejad

elamist ema juures. Kostja lastele ülalpidamist ei anna.

− Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi ja menetlusse võtmise määrus on kätte

toimetatud (22.06.2023 10:02 KÄPO-s kättetoimetamine), ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on

hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Elatisearvutust saab

kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatisekalkulaatori abil.

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

− Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

2-23-9203

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

(allkirjastatud digitaalselt)