2-22-9032/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9032

Kohtuasi

INDEQ CORP OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu

makseteenuse lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

INDEQ CORP OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja INDEQ CORP OÜ (registrikood 14118538),

lepinguline esindaja Andreas Lunden

Kostja

AS

SEB

Pank

(registrikood

10004252),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.12.2022 otsus muutmata.

2. Jätta INDEQ CORP OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud INDEQ CORP OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks AS-i SEB Pank menetluskulude rahaline suurus ja mõista

INDEQ CORP OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulud 4044 eurot.

5. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb INDEQ CORP OÜ-l tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-9032

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. INDEQ CORP OÜ (hageja) esitas 17.06.2022 Harju Maakohtule AS-i SEB Pank (kostja)

vastu hagi, milles palus tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud makseteenuse lepingu

13.06.2022 erakorraline ülesütlemine on tühine ning hageja ja kostja vahel on kehtiv

makseteenuse leping.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud makseteenuse leping. Hageja

arvelduskontole nr EE641010220288323227 pidid 29.03.2022 laekuma Kasahstani äriühingult

LLP INDEK VOSTOK, BIN 210240037396, STR. KOMUNALNAYA 39, ALMATY

KAZAKHSTAN Kasahstanis registreeritud Alfa pangast 140 000 USD. Raha hageja kontole

ei laekunud, vaid jäi kostja vahekontole. Kostja põhjendas oma keeldumist kanda hagejale

29.03.2022 saabunud rahalised vahendid seoses 2014. aastal Alfa panga omaniku MF suhtes

kehtestatud sanktsioonidega. Kostja keeldus raha hagejale kandmast väites, et vajab täiendavaid

dokumente hageja majandustegevuse kohta. Hageja esitas kostjale ammendavalt dokumendid,

kust oli näha kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo ning tolliprotseduuride

täitmise dokumendid. Kostja teatas 13.06.2022 makseteenuse lepingu erakorralisest

lõpetamisest tuginedes üldtingimuste punktile 118.1, põhjendades, et hageja arvelduskontol

EE641011010220288323227 toimuv tegevus on ebaselge ja pangale läbipaistmatu.

3. Kostjal ei olnud õigust makseteenuse lepingut üles öelda, mistõttu on poolte vahel jätkuvalt

kehtiv makseteenuse osutamise leping. Hageja ja temaga seotud isikud ei ole rahvusvaheliste

sanktsioonide nimekirjas. Tuleb eristada rahvusvahelisi isiklikke sanktsioone, mis on

kehtestatud MF suhtes alates 2014. aastast ja rahvusvahelisi sanktsioone, mis on kehtestatud

Vene Föderatsioonis registreeritud juriidilise isiku Alfa panga suhtes alates 06.04.2022.

Vaidlusalune summa on laekunud pangale enne 06.04.2022, ja seega pidid rahalised vahendid

laekuma hageja kontole hiljemalt 31.03.2022. Hageja ostab ühest kohast kaupa ja müüb selle

teisele ettevõttele, teostab kaubavedu ja muid protseduure. Ebaseadusliku tehingu ja rahapesu

süüdistus peab olema sisuline ning põhinema faktidele, mitte subjektiivsele paljasõnalisele

arvamusele. Kuna hageja rahalisi vahendeid ja kontot pole arestinud Rahapesu Andmebüroo,

siis ei ole kostja süüdistus rahapesus põhjendatud.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

5. Kostja alates 01.01.2021 kehtivad üldtingimused sätestavad mh kostja ja hageja vaheliste

õigussuhete põhialused, õigused ja kohustused ning makseteenuse lepingu sõlmimise,

muutmise ja lõpetamise üldised tingimused. Üldtingimused kohalduvad kõikidele kostja ja

hageja vahelistele õigussuhetele. Üldtingimuste p 118 sätestab avatud loetelu mõjuvatest

põhjustest, mille korral on kostjal õigus makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata

2-22-9032

üles öelda. Seega on üldtingimustes kokku lepitud, milliseid põhjuseid käsitatakse poolte

vahelistes suhetes mõjuva põhjusena makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

6. Kostja ütles makseteenuse lepingu üles üldtingimuste p-le 118.1 tuginedes, mille kohaselt

võib kostja lepingu erakorraliselt, etteteatamistähtajata üles öelda mõjuval põhjusel, kui

mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkumist eeldada, eelkõige kui kliendi või temaga

seotud isiku esitatud andmed ja dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga

seotud isiku tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingute, terrorismi rahastamise või

rahapesuga või rikkuda sanktsiooni. Kostjal oli mõjuv põhjus, milleks oli kõrvaldamata kahtlus

eelnevas. Hageja esitas 10.05.2022 kostjale kauba soetamise lepingud, kauba veolepingud ja

veo- ning tolliprotseduuridega seonduvad dokumendid pärast kostja poolt vastavasisulise nõude

esitamist. Sealjuures on hageja hagis kinnitanud, et eelnimetatud dokumentide esitamisega on

hageja maksimaalsel võimalikul viisil selgitanud kõik osapooled ja kogu tehingu sisu.

7. Hageja arvelduskontole on laekunud rahalised vahendid tehingust, mille esemeks on olnud

sanktsiooni all olevad kaubad. Need olid ka vastava lepingu sõlmimise hetkel sanktsioneeritud

Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid

meetmeid seoses Vene Föderatsiooni tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

8. Hageja on tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles

töötab vaid üks töötaja. Kostja jaoks ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud

tehingu esemeks oleva kauba selle sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Ka hageja

2020. aasta majandusaasta aruanne ei ole ülevaatlik, sisaldades minimaalseid andmeid, mis ei

anna aimu hageja tegevusest – sh müügituludest piirkondade lõikes. Hageja on kostjale

selgitanud, et hagejal on Kasahstani ettevõttega pikemaajalisem koostöö, kuid see väide ei vasta

tõele. Kasahstani ettevõte on registreeritud eelmise, 2021. aasta alguses, samas on hageja ja

Kasahstani ettevõtte vahel koostööleping sõlmitud 2022. aasta kevadel. Kostjal on tekkinud

kahtlus, et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute

grupi Soome ettevõtte töötaja tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegeliku saaja

varjamiseks. Kostja kahtlus tugineb äriühingute grupi struktuurile, millesse hageja kuulub.

Seetõttu ei ole kostjale hageja äritegevus arusaadav ning kostjal eksisteerib kõrvaldamata

kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla ebaseaduslik ning

rikkuda

rahvusvahelist

sanktsiooni.

Seejuures

keelatud

on

ka

sanktsioonidest

kõrvalehoidumine. Kuivõrd rahusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud

kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine on kuritegu, võivad sellise kuriteo

toimepanemise tulemusel omandatud rahalised vahendid olla omakorda käsitatavad ka

rahapesukuriteo vahetu objektina. Eeltoodud kaalutlustel võttis kostja kliendikomitee vastu

otsuse lõpetada hagejaga sõlmitud makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata

üldtingimuste p 118.1 alusel. Hageja tehingud olid kõrge riskiga kahtlased tehingud, mille

suhtes ei ole kahtlusi kõrvaldatud.

9. Pärast hageja poolt täiendavate andmete esitamist jätkas kostja vastavate andmete

analüüsimisega ning kostjal oli võimalik ülesütlemisavaldus esitada pärast analüüsitud

andmetele hinnangu andmist vastavalt kostja siseprotseduuri reeglitele. Kliendikomiteele

saadeti ettepanek hagejaga makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 07.06.2022,

ehk sellel kuupäeval jõudis kostja järelduseni, et kostjal puudub võimalus hagejaga

makseteenuse lepingu jätkamiseks. Kostja on erakorralise ülesütlemisavalduse esitanud

esimesel võimalusel, kui kostja on jõudnud järelduseni, et kostja ütleb hagejaga makseteenuse

lepingu erakorraliselt üles.

2-22-9032

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 07.12.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavateks menetluskulude suuruseks 4657 eurot.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub kehtivas õiguses keeld makseteenuse

osutamise lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki

lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda,

eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või

etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Makseteenuse osutamise lepingu

erakorralise ülesütlemise õigust ja seadusest tulenevat kohustust on kinnitatud ka Riigikohus

(RKTKo 16.02.2022, 2-18-5450, p 5).

12. Maakohtu hinnangul on makseteenuse osutamise lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused

täidetud kostja 13.06.2022 teatega arvelduskontolepingu lõpetamisest ja arvelduskontoga

seotud teenuste lepingute lõpetamisest. Kostja teates on viidatud, et 2022. aasta mais palus

kostja esitada hagejal selgitusi ja dokumente enda tegevuse kohta. Kostja, analüüsides hageja

10.05.2022 esitatud selgitusi ja dokumente, mida kostja ei pidanud piisavaks, on kostja

hagejaga sõlmitud lepingud 13.06.2022 üles öelnud esitanud mõistliku aja kestel, s.o pärast

seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai (VÕS § 196 lg 3). Samuti pidi

hageja mõistlikult võttes lepingu ülesütlemise teatest aru saama, miks kostja lepingu üles ütleb.

13. Lepingu ülesütlemise sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingu ülesütlemiseks olema

seda õigustav põhjus, mis õigustaks VÕS § 196 lg 1 järgi lepingu erakorraliselt üles ütlema.

Kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud AS SEB Pank üldtingimuste p-le 118.1. (lepingu

erakorralise ülesütlemise õigus, kui kliendi või temaga seotud isiku esitatud andmed ja

dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga seotud isiku tegevus võib olla

seotud ebaseaduslike tehingute, terrorismi rahastamise või rahapesuga või rikkuda sanktsiooni).

Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja üldtingimuste p 118.1. on pooltevahelistes suhetes

kohaldatav. Maakohtu hinnangul on kostja üldtingimuste p 118.1. kohaldatav ning tegemist ei

ole tühise tüüptingimusega.

14. Kostja jõudis enda analüüsi alusel järeldusele, et hageja tegevus arvelduskontol

nr EE641010220288323227 on ebaselge ja pangale läbipaistmatu. Kostja on selgitanud, et

tugineb üldtingimuste p-s 118.1. viidatud asjaoludele koosmõjus, välja arvatud terrorismi

rahastamise kahtlus. Kostja leidis, et hageja tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega,

kuivõrd kostjal on kahtlus, et hageja tehingud võisid rikkuda sanktsiooni ja olla seotud

potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga. Seega tugines kostja ka rahapesu kahtlusele, millele kostja

hinnangul viitas mh äriliselt ebavajalik korporatiivne struktuur.

15. Maakohtu hinnangul ei ole kehtiva õigusega kooskõlas hageja arusaam, nagu peaks

rahapesu tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide vältimisega seotud reeglite kohaldamine

tuginema üksnes ümberlükkamatult tõendatud faktidele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 kohaselt on kostjal kui kohustatud isikul keelatud

luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui

esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel

nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi

rahastamisega. Rahapesu tõkestamise reeglite rakendamine eeldab kahtlusepõhist tegutsemist

ning rahapesu tõkestamise kohustatud subjektil kahtluse tekkimine on regulatsioonis keskse

tähtsusega, mis loob kohustusi teatud viisil käitumiseks. Kostja hinnang hageja tegevusele ei

2-22-9032

pea lõppastmes õiguskaitseasutuste poolt kinnitust leidma ning kostja poolt kahtlusepõhine

käitumine ei eelda seda, et kahtlus on hagejale süüteomenetluses esitatava kahtlustuse või

süüdistuse kvaliteedile vastav.

16. RahaPTS § 42 lg-s 4 on sätestatud, et kui RahaPTS § 42 lg 1 sätestatud olukorras on

kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks

vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning

kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega

järgimata erakorraliselt üles öelda. Riigikohus on selgitatud, et RahaPTS § 42 lg 4 kohustab

lepingu erakorraliselt üles ütlema, kui kohustatud isikul on kliendiga ärisuhe, kuigi esineb mõni

RahaPTS § 42 lg-tes 1-3 nimetatud alustest. Arvestades RahaPTS § 1 lg-s 1 sätestatud peamist

eesmärki (tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist

rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks, suurendades ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja

läbipaistvust), tuleb krediidiasutusel lõpetada niisugune ärisuhe ka juhul, kui kahtluse tekitanud

asjaolud esinesid juba enne ärisuhte loomist ning pangal oli võimalus sellekohast teavet nõuda

juba enne lepingu sõlmimist (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 15).

17. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja kohaselt „rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral tehingu

tegemisest keeldumine pole mitte kohustatud isiku õigus või valik, vaid imperatiivne kohustus

(§ 42 lg 1 kohaselt).“ Sama kehtib rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise kahtluse korral, sest

vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 2 lg 2, antud seaduse 2., 3. ja 5.

peatükis reguleerimata küsimustes, sealhulgas riskihinnangu, protseduurireeglite ja

sisekontrollieeskirja koostamisel ja kohaldamisel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel,

kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, arvestades RSanS erisusi.

Seega kostja kui panga käitumine rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise

tõkestamisel on rajatud kahtluspõhisele lähenemisele ja n-ö nulltolerantsile. Olukorras, kus

kostjal eksisteerib kahtlus, et hageja tegevus on ebaseaduslik, võib hagejaga makseteenuse

lepingu jätkamine tuua kostjale kaasa isegi karistusõigusliku vastutuse. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise hoolsusmeetmete, riskihinnangu, protseduurireeglite ning sisekorraeeskirja

rakendamata jätmise korralduse andmise eest vastutaks kostja RahaPTS § 82 alusel kuni

400 000

euro

suuruse

rahatrahviga.

Samuti

sätestab

protseduurireeglite

ja

sisekontrollieeskirjade kehtestamata ja täitmata jätmise ning erikohustustega isiku töötaja poolt

nende rakendamata jätmise ja ärisuhte kestel hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise eest

vastutuse RSanS § 354-355. Kui kostja oleks vaatamata rahapesu ja rahvusvahelise

sanktsioonide rikkumisega seotud kahtlustele sunnitud hagejale makseteenuse osutamist

jätkama, võiks kostja sellega toime panna süüteo tunnustega teo või kaasa aidata süüteo

toimepanemisele.

18. Kostja kui panga kohustus on vältida selliste majandustehingute tegemist ja selliste

kliendisuhete jätkamist, kelle suhtes on kõrvaldamata kahtlus rahapesus või rahvusvaheliste

sanktsioonide vältimises. Vaatamata sellele, et rahapesu tõkestamise ja rahvusvaheliste

sanktsioonide vältimisega seotud reeglite kohaldamine on kahtluspõhine ega pea tuginema

üksnes ümberlükkamatult tõendatud faktidele, on kostjal siiski kohustus oma kahtlusi

mõistlikult põhjendada. RahaPTS § 20 lg 1 p 4 on sätestatud, et mh tuleb kostjal kui kohustatud

isikul kohaldada järgmist hoolsusmeedet: ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust

arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine. Antud hoolsusmeetme

rakendamisel peab pank kui kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu

eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-

ja tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, selle,

kas ta tegutseb kellegi teise eest või nimel, ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse.

2-22-9032

19. Maakohus leidis, et kostja on asjakohaselt põhistanud hageja tegevuse osas

hoolsusmeetmete rakendamist ja selle põhjal tekkinud kõrvaldamata kahtlusi seoses võimaliku

ebaseadusliku tegevuse, rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega. Kostjal oli

kahtlus, et hageja tegevus võib olla ebaseaduslike tehingutega ja hageja tehingud võisid rikkuda

sanktsiooni ning olla seotud potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga. Muuhulgas tugines kostja

rahapesu kahtlusele, millele viitas hageja äriliselt ebavajalik korporatiivne struktuur. Kostja

esitas kohtule 15.09.2022 dokumendid, millest nähtuvalt on hageja arvelduskontole laekunud

rahalisi vahendeid tehingust, mille esemeks on olnud Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014

määrusega nr 833/2014 sanktsioneeritud kaubad, millised dokumendid on hageja poolt kostjale

esitatud pärast kostjapoolest 10.05.2022 päringut, mistõttu on väär hageja väide, et kostja ei ole

nõudnud hagejalt dokumente tema tegevuse kohta.

20. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja esitas kostja nõudmisel kostjale kauba

soetamise lepingud, kauba veolepingud ja veo- ning tolliprotseduuridega seonduvad

dokumendid. Sealjuures on hageja olnud arvamusel, et kõik dokumendid on ammendatavalt

esitatud, mistõttu on vastuoluline hageja väide, et kostja oleks pidanud hagejalt veel mingit

täiendavat informatsiooni küsima.

21. Maakohus luges hageja esitatud tõendite (INDEQ CORP OÜ Estonia 21.04.2022 arve nr

2022-027 ning INDEQ CORP OÜ poolt AS-le SEB Pank edastatud tollideklaratsioon) alusel

tuvastatuks, et kostja poolt tehtud tehingu esemeks olid sanktsioneeritud kaubad Euroopa Liidu

Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014 kehtestatud sanktsioonimääruse art 3 ja lisa II

alusel ning sanktsioonimääruse art 3k ja lisa XXIII alusel. Vaidlus puudub, et antud kauba puhul

oli mh tegemist puurimis- ja pinnaseläbindusmasinate osadega, mille Vene Föderatsiooni

tarnimine on sanktsioonimääruse nr 833/2014 alusel keelatud. Maakohus pidas õigeks hageja

väidet, et keelatud oli nimetatud kauba tarnimine Vene Föderatsiooni, mitte aga Kasahstani.

Maakohtu arvamusel on samas kostja piisavalt põhjendanud oma kahtlust, et vaatamata kauba

Kasahstani tarnimisele võis tegemist olla katsega sanktsioonidest kõrvale hiilida. Kostja

selgitas, et pärast Vene Föderatsioonile ja Valgevenele kehtestatud rangeid sanktsioone on

turule tekkinud osapooled, kes näevad võimalust sihilikult sanktsioonidest kõrvale hiilida, et

tekkinud olukorda oma huvides ära kasutada. Selleks kasutatakse pikki tehingute ahelaid ja/või

tehingud tehakse läbi teiste riikide, et saada juurdepääs sanktsioneeritud kaubale või teha

vahendeid kättesaadavaks sanktsioneeritud osapooltele. Teiste riikidena kasutatakse ka Vene

Föderatsiooni nn sõbralikes riikides registreeritud äriühinguid või isikuid. Maakohus nõustus

kostjaga, et sanktsioonidest kõrvale hiilimise n-ö riskiriikide hulka kuuluvad mh Vene

Föderatsiooniga ühtses tolliliidus olevad riigi nagu näiteks ka Kasahstan.

22. Kostja on põhjendanud, miks hageja tehingud olid kõrge riskiga kahtlased tehingud, mille

suhtes kahtlusi ei ole kõrvaldatud. Kostja selgitas, et hageja on tehingu esemeks oleva

tööstusliku kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles töötab vaid üks töötaja. Kostja jaoks

ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud tehingu esemeks oleva kauba selle

sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Ka hageja 2020. aasta majandusaasta aruanne

ei ole ülevaatlik, sisaldades minimaalseid andmeid, mis ei anna aimu hageja tegevusest – sh

müügituludest piirkondade lõikes. Hageja on küll kostjale selgitanud, et hagejal on Kasahstani

ettevõttega pikemaajalisem koostöö, kuid kostja on põhjendanud, et see väide ei vasta tõele,

sest Kasahstani ettevõte on registreeritud 2021. aasta alguses, samas on hageja ja Kasahstani

ettevõtte vaheline koostööleping sõlmitud alles 2022. aasta kevadel. Kostjal on tekkinud

kahtlus, et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute

grupi Soome ettevõtte töötaja, tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegeliku saaja

varjamiseks.

2-22-9032

23. Kostja kahtlused hageja tegevuse suhtes tuginevad ka äriühingute grupi struktuurile,

millesse hageja kuulub. Kostja põhjendas, et hageja kuulub oma tegeliku kasusaaja tõttu seotud

isikute gruppi, millel on kostjale teadaolevalt võimalik makseteenuseid kasutada. Hageja

tegelikuks kasusaajaks, ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel AC

(isikukoodiga XXXXXXXXXXXX, kes omab otsest ja ainuosalust ka äriühingutes AO

„ИНДЭК" (Vene Föderatsioon, juhatuse liige AC) ning INDEQ OY LTD (registrikoodiga

FI10692864; Soome; juhatuse liikmed AC ning OC (hageja ainuosaniku ning juhatuse liikme

tütar); tegelik kasusaaja AC). Kostja viitas, et äriühing AO „ИНДЭК" omab omakorda otsest

ja ainuosalust äriühingus TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ (registrikoodiga 210240037396;

Kasahstan) ning äriühing INDEQ OY LTD omab omakorda 52%-list osalust äriühingus AO

„INDEQ GEO" (Vene Föderatsioon, juhatuse liige AC). Hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme

tütar omab kostja kinnitusel omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus INDEQ GROUP OY

(registrikoodiga FI31611242; Soome; juhatuse liikmed OC ja SC (hageja ainuosaniku ja

juhatuse liikme abikaasa); tegelik kasusaaja SC).

24. Samuti on kostja märkinud, et kostjale teadaolevalt omab äriühing TOO „ИНДЭК

ВОСТОК“ kolme arvelduskontot kahe erineva makseteenuse osutaja juures ning äriühing

INDEQ GROUP OY kahte arvelduskontot kahe erineva makseteenuse osutaja juures. Isegi kui

eeldada hageja legaalse ja igapäevase majandustegevuse olemasolu, moodustavad hageja

müügitulust 100% tehingud olulise osalusega juriidilisest isikust omanike ning nende valitseva

või olulise mõju all olevate ettevõtjatega. Hagejal puudub iseseisev majandustegevus. Seega on

hagejal kostja hinnangul oma väidetava legaalse majandustegevuse käitamiseks (jätkamiseks ja

seiskumise vältimiseks) võimalik kasutada hagejaga seotud isikutele kättesaadavaid

makseteenuseid, kuid hageja on hagi tagamise avalduses hagejaga seotud isikute kaudu

makseteenuse kasutamise võimalust varjanud; samuti on hageja varjanud asjaolu, et hageja

müügitulu on moodustanud ainult tehingud seotud isikutega.

25. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja äritegevus pole arusaadav ning eksisteerib

kõrvaldamata kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla

ebaseaduslik ning rikkuda rahvusvahelist Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsiooni.

Seejuures keelatud on ka sanktsioonidest kõrvalehoidumine erinevaid skeeme kasutades,

mistõttu ei oma asjas määravat tähtsust see, et sanktsioone ei ole kehtestatud otseselt Kasahstani

või Eesti ettevõtete suhtes. Kuigi hageja on eitanud kostja kahtlusi võimaliku ebaseadusliku

tehingu osas ja kinnitanud, et tal on olemas kõik kostja kahtlusi kummutavad andmed kauba

üleandmise, saaja ja sihtriigi kohta, ei ole hageja sellekohaseid tõendeid esitanud. Hageja ei ole

esitanud mistahes muid tõendeid, mis kinnitaks, et hagejaga seotud korporatiivne struktuur

oleks kuidagi teistsugune võrreldes kostja poolt esitatuga.

26. Kostja on hagejaga sõlmitud makseteenuse osutamise lepingu üles öelnud õiguspäraselt ja

ülesütlemist piisavalt põhjendanud. Kostjal esines mõjuv põhjus hagejaga makseteenuste

lepingu ülesütlemiseks. Tulenevalt krediidiasutuste seaduse § 89 lg-st 9 on kostja oma klientide

puhul vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Arvestades mh RahaPTS § 42 lg 1 ning RSanS § 2 lg 2 oli kostjal mitte ainult õigus, vaid ka

imperatiivne kohustus hagejaga lepingulise suhte lõpetamiseks. Lepingu ülesütlemisel on

kostja asjakohaselt viidanud AS SEB Pank üldtingimuste p-le 118.1.

Apellatsioonkaebus

27. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.12.2022

otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

2-22-9032

28. Kostja selgitusest, et temale ei ole selge hageja majandustegevus ning tegemist on

rahapesukahtlusega, ei tulene õigust makseteenuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Maakohus jättis tuvastushagi lahendamisel järgimata uurimisprintsiibi ja välja selgitamata ning

kontrollimata

kostja

paljasõnalised

kahtlused

makseteenuse

lepingu

ülesütlemise

põhjendamiseks. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja tõenditele tuginedes on võimalik

asi lahendada.

Vastustaja seisukoht

29. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

31. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata, täielikult, millest

tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

32. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse

normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

33. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on

kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus

on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on

teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

34. Hageja etteheited maakohtule, et maakohus oleks pidanud tuvastushagi esitamise tõttu

järgima uurimisprintsiipi ja selgitama täiendavalt, miks pooled peavad ise tõendeid esitama, on

põhjendamatu. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Ka tuvastushagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Maakohus

selgitas 01.07.2022 määruses pooltele tõendamiskoormist. 07.09.2022 määruses määras

2-22-9032

maakohus pooltele tähtaja avalduste, taotluste ning tõendite esitamiseks, selgitades nii

tõendamiskoormist kui märkides, et asja lahendamisel ei kohaldata uurimisprintsiipi.

18.10.2022 määruses maakohus kordas oma seisukohta, et hageja nõude lahendamisel ei

kohaldata uurimisprintsiipi. Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et kostja taotluste

rahuldamisest tõendite kogumiseks, saaks iseenesest järeldada, et maakohus on hageja taotlused

tõendite kogumiseks jätnud ebaõigesti rahuldamata. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et

hageja ei saa ka kohustada kostjat esitama kostja väidete tõendamiseks tõendeid, mida kostja

ise esitanud pole. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes

sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Asja materjalidest ei nähtu, et hagejale poleks

olnud selge, et tema ise peab esile tooma ja tõendama kõiki oma väidete aluseks olevaid

asjaolusid. Kui hageja ei nõustu kohtu selgitustega, jättes kohtu selgitustest hoolimata oma

väidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal esile toomata ja tõendamata, siis on tema risk, et hagi

lahendatakse tema kahjuks.

35. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud väited, sh uusi väiteid selle kohta, et kostja on

jätnud täitmata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tuleneva kohustuse

rakendada nõuetekohaselt hoolsusmeetmed hageja kohta vajalike andmete kogumisel, s.o jättes

hageja

esitatud

andmed

kontrollimata

ja

täiendavad

andmed

kogumata.

Apellatsioonimenetluses peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool TsMS § 652 lg 4 kohaselt

oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda,

jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat

põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda kõigile asjaoludele, millega hageja on

põhjendanud, et kostja pole hageja suhtes vajalike andmete kogumata jätmisel täitnud

nõuetekohaselt hoolsusmeetmeid, siis ringkonnakohus hageja uute väidetega ei arvesta ja need

tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa

algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes

sellega, mida maakohtus peeti. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on oma väidete tõendamiseks

tõendid esitanud ning neid on maakohus ka hinnanud. Seetõttu on ka põhjendamatu hageja

etteheide, et maakohus oleks pidanud hindama veel kostja tegevust selle kohta kas kostja on

nõuetekohaselt rakendanud hoolsusmeetmeid hageja enda esitatud ammendavate andmete

kontrollimisel ja hageja kohta täiendavate andmete kogumisel.

36. Kuna pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja on hagejaga sõlmitud tähtajatu

makseteenuselepingu 13.06.2022 erakorralise ülesütlemisavaldusega kehtivalt üles öelnud ning

maakohus tuvastas, et makseteenuseleping on kehtivalt erakorraliselt üles öeldud, siis on

põhjendamatu hageja väide, et maakohtu otsusest ei selgu, kas tegemist oli erakorralise või

korralise ülesütlemisavaldusega.

37. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ja hageja vaheline õigussuhe oli reguleeritud muu

hulgas kostja kehtestatud üldtingimustega, mille üldtingimuste p-s 118 on sätestatud mõjuvad

põhjused, mille korral on kostjal õigus makseteenuse leping erakorraliselt etteteatamistähtajata

üles öelda. Kostja üldtingimuste p 118.1 kohaselt võib kostja lepingu erakorraliselt,

etteteatamistähtajata üles öelda mõjuval põhjusel, kui mõlema poole huve arvestades ei saa

lepingu jätkumist eeldada, eelkõige kui kliendi või temaga seotud isiku esitatud andmed ja

dokumendid ei kõrvalda panga kahtlust, et kliendi või temaga seotud isiku tegevus võib olla

seotud ebaseaduslike tehingute, rahapesuga või rikkuda sanktsiooni. Vaidlust ei ole, et kostja

teavitas hagejat 13.06.2022 makseteenuse lepingu erakorralises ülesütlemisavalduses, et ütleb

lepingu üles ja seda põhjusel, et hageja tegevus arvelduskontol nr EE641010220288323227 on

ebaselge ja pangale läbipaistmatu, tuginedes kostja üldtingimuste p-le 118.1. Pooled ei vaielnud

selle üle, et kostja oli hagejale teatanud, et soovis makseteenuse lepingu erakorraliselt üles öelda

2-22-9032

seetõttu, et hageja tegevus on kostjale ebaselge seoses kehtestatud rahvusvaheliste

sanktsioonidega.

38. Maakohus tuvastas, et kostjal oli õigus makseteenuse leping erakorraliselt üles öelda

tulenevalt kostja üldtingimuste p-st 118.1, sest hageja esitatud andmed ja dokumendid ei

kõrvaldanud kostja kahtlust, et hageja ja temaga seotud isikute tegevus võib olla seotud

ebaseaduslike tehingutega rahapesu tõkestamise kui ka rahvusvaheliste sanktsioonide aspektist.

Asjaolust, et hageja arvates on kostja kahtlused põhjendamatud, ei ole võimalik järeldada, et

kostjal poleks neid olnud või, et kostja jaoks oleks hageja need kõrvaldanud. Kolleegium ei

nõustu hagejaga, et kui kostja põhjendas kohtumenetluses lepingu erakorralist ülesütlemist mh

rahapesu kahtlusega, siis kostja ise ei olekski pädev selle kohta midagi arvama. Kolleegium

märgib, et Rahapesu Andmebüroo poolt hageja rahapesu kahtlusega seotud rahaliste vahendite

vabastamisest või mittevabastamisest ei tuleneks ka kostjale iseseisvat alust lepingu

erakorralise ülesütlemiseks. Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et pärast hageja rahaliste

vahendite vabastamist ei oleks kostjal igal juhul saanud olla kahtlust hageja tegevuse seotusest

rahapesutoimingutega. Samas olukorras, kus kostja ütles makseteenuse lepingu erakorraliselt

üles põhjusel, et kostjale on ebaselge hageja tegevus seoses kehtestatud rahvusvaheliste

sanktsioonidega kostja üldtingimuse p-le 118.1 tuginedes ja kostja ei ole makseteenuse lepingu

erakorralisel ülesütlemisel tuginenud RahaPTS § 42 lg 4, siis ei ole vajadust hinnata hageja

väiteid selle kohta, kas ülesütlemiseks oleksid täidetud RahaPTS § 42 lg-s 4 sätestatud

eeldused.

39. Maakohus järeldas õigesti, et kostja on asjakohaselt põhistanud, et hageja täiendavad

dokumendid ei kõrvaldanud kostja kahtluseid seoses võimaliku ebaseadusliku tegevuse,

rahapesu ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega. Maakohus tuvastas esitatud tõenditele

tuginedes, et hageja poolt tehtud tehingu esemeks olid sanktsioneeritud kaubad Euroopa Liidu

Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014 kehtestatud sanktsioonimääruse art 3 ja lisa II

alusel ning sanktsioonimääruse art 3k ja lisa XXIII alusel. Pooled ei vaielnud, et tehingu

esemeks oleva kauba puhul oli mh tegemist puurimis- ja pinnaseläbindusmasinate osadega,

mille tarnimine on sanktsioonimääruse nr 833/2014 alusel keelatud Vene Föderatsiooni, mitte

Kasahstani. Kuna sanktsioonidest kõrvale hiilimise n-ö riskiriikide hulka kuuluvad mh Vene

Föderatsiooniga ühtses tolliliidus olevad riigi nagu Kasahstan ning hageja on tehingu esemeks

oleva kauba müünud Kasahstani ettevõttele, milles töötab vaid üks töötaja, siis on kostja

veenvalt põhjendanud, et tema jaoks ei ole eluliselt usutav, et Kasahstani ettevõte on soetanud

tehingu esemeks oleva kauba selle sihtotstarbeliseks (tööstuslikuks) kasutamiseks. Hageja

2020. aasta majandusaasta aruanne, mis sisaldab minimaalseid andmeid, ei anna aimu hageja

tegevusest – sh müügituludest piirkondade lõikes. Kostja on selgitanud, et hageja väited, et tal

on Kasahstani ettevõttega pikemaajalisem koostöö, ei olnud samuti usutavad, sest Kasahstani

ettevõte on registreeritud 2021. aasta alguses, kui hageja ning Kasahstani ettevõtte vaheline

koostööleping sõlmiti alles 2022. aasta kevadel. Seega oli kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus,

et äriühingute grupp on loonud Kasahstani juriidilise keha, mida juhib äriühingute grupi Soome

ettevõtte töötaja, tehingu esemeks oleva tööstusliku kauba tegeliku saaja varjamiseks. Kostja

on oma kahtlusi, et hageja tegevus võib olla seotud ebaseaduslike tehingutega rahvusvaheliste

sanktsioonide rikkumisega ja potentsiaalse rahapesu eelkuriteoga, põhistanud ka äriühingute

grupi äriliselt ebavajaliku struktuuriga, millesse hageja kuulub. Hageja tegelikuks kasusaajaks,

ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel AC (isikukoodiga

XXXXXXXXXXXX, kes omab otsest ja ainuosalust ka äriühingutes AO „ИНДЭК" (Vene

Föderatsioon, juhatuse liige AC) ning INDEQ OY LTD (registrikoodiga FI10692864; Soome;

juhatuse liikmed AC ning OC (hageja ainuosaniku ning juhatuse liikme tütar); tegelik kasusaaja

AC). Kostja viitas, et Äriühing AO „ИНДЭК" omab omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus

TOO „ИНДЭК ВОСТОК“ (registrikoodiga 210240037396; Kasahstan) ning äriühing INDEQ

2-22-9032

OY LTD omab omakorda 52%-list osalust äriühingus AO „INDEQ GEO" (Vene Föderatsioon,

juhatuse liige AC). Hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme tütar omab kostja kinnitusel

omakorda otsest ja ainuosalust äriühingus INDEQ GROUP OY (registrikoodiga FI31611242;

Soome; juhatuse liikmed OC ja SC (hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme abikaasa); tegelik

kasusaaja SC). Seega on kostja veenvalt põhjendanud, et isegi kui eeldada hageja legaalse ja

igapäevase majandustegevuse olemasolu, moodustavad hageja müügitulust 100% tehingud

olulise osalusega juriidilisest isikust omanike ning nende valitseva või olulise mõju all olevate

ettevõtjatega ning hagejal puudub iseseisev majandustegevus. Seega kõiki asjaolusid ja

tõendeid kogumis arvestades oli põhjendatud arvata, et kostjal eksisteerib kõrvaldamata

kahtlus, et hageja ja Kasahstani ettevõtte vahel toimunud tehing võib olla ebaseaduslik ning

rikkuda rahvusvahelist Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsiooni. Ebaõige on hageja väide,

et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on igal juhul Kasahstani äriühinguga tehingute

tegemisel välistatud. Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrusega nr 833/2014, mis käsitleb

piiravaid meetmeid seoses Vene Föderatsiooni destabiliseeriva tegevusega Ukrainas, on

sanktsioneeritud ka rahvusvahelisest sanktsioonist kõrvalehoidumine. Rahvusvahelise

sanktsiooni rikkumise eelduseks ei ole vaid otsesuhte Vene Föderatsiooni subjektiga, keelatud

on ka tehingute ahelad läbi kolmandate riikide.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

41. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus

on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3

järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

42. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingulise

esindaja tasu 4044 eurot kostjale osutatud 21,90 tunni õigusteenuste eest. Hageja leiab, et

kostjale osutatud menetluskulud on põhjendamatult suured.

43. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku

21,90 tundi maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks,

kliendiga suhtlemiseks, hageja täiendava seisukoha analüüs ning menetluskulude nimekirja

koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja

keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Kostja kinnituse kohaselt ja menetluskulude nimekirjast

nähtub, et kostja esindajate töö pole olnud kahe esindaja poolt dubleeritud. Kolleegium ei pea

käesoleval juhul põhjendatuks hageja seisukohta, et kostja menetlustoimingutele kulunud aega

tuleks vähendada õigusalase teksti koostamisele kuluva arvatava ajaga. Kuna hageja esitatud

menetlusdokumendid on äärmiselt mahukad, siis ei ole põhjendatud arvata, et nende

läbitöötamiseks ja seisukohtade koostamiseks poleks kostjal kulunud menetlusnimekirjas

märgitud aeg. Põhjendatud ja vajalikuks kostja esindajakuluks tuleb lugeda seega 21,90 tundi.

Arvesse võttes, et tsiviilasi on keskmisest keerukam, siis on kostjale osutatud õigusteenuse

tunnitasu 170 ja 190 eurot (vandeadvokaadi abile) ja 280 eurot (vandeadvokaadile), millele

lisandub käibemaks, põhjendatud.

44. Seega tuleb hagejalt kostja taotlusel kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 21,90

tunni osutatud õigusabi eest 4044 eurot (2,7 tundi ostutati õigusabi tunnitasuga 280 eurot,

2-22-9032

1,7 tundi osutati õigusabi tunnitasuga 190 eurot ja ülejäänud õigusabi tunnitasuga 170 eurot).

Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt.

45. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)