3-23-2245/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2245

Haldusasi

OÜ KIIRWARREN.KL kaebus tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni 27.09.2023 otsus vaidlustusasjas

nr

127-23/261559

riigihankes

„Mehhaaniliste

liikluskorraldusvahendite ost ning mehhaaniliste ja

elektroonsete

liikluskorraldusvahendite

hooldamine

2023‒2026“ (viitenumber 261559)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Signaal TM, esindaja

vandeadvokaat Kristina Laarmaa

Vastustaja (hankija)

– Tallinna Transpordiamet,

esindaja UT

Kolmas isik – OÜ KIIRWARREN.KL, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ KIIRWARREN.KL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate tõendite (dtl 826‒830 ja

838‒981) asja juurde võtmisest ja tagastada need nende esitajatele.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde hankeregistrist: 1) AS Signaal TM poolt

hankijale 12.07.2023 esitatud küsimus (ID 760935) ja hankija vastus sellele; 2) OÜ

KIIRWARREN.KL vastus hankija 10.08.2023 päringule; 3) OÜ KIIRWARREN.KL

spetsialisti CV1; 4) OÜ KIIRWARREN.KL spetsialisti CV2.

3. Keelata AS-l Signaal TM tutvuda resolutsiooni p-s 2 nimetatud dokumentidega 2, 3

ja 4 ning saada neist ärakirju ja kuulutada asja menetlus vastavas osas kinniseks.

4. Rahuldada OÜ KIIRWARREN.KL apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 23.11.2023 otsus asjas nr 3-23-2245.

5. Teha asjas nr 3-23-2245 uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada

riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.09.2023 otsus vaidlustusasjas nr 127-23/261559

3-23-2245

2(15)

riigihankes „Mehhaaniliste liikluskorraldusvahendite ost ning mehhaaniliste ja

elektroonsete liikluskorraldusvahendite hooldamine 2023‒2026“ (viitenumber 261559).

6. Mõista AS-lt Signaal TM välja OÜ KIIRWARREN.KL vaidlustusmenetluse ning

esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 8402 (kaheksa tuhat nelisada kaks)

eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

29.01.2024

(HKMS

§

lg

1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiamet avaldas 15.06.2023 avatud hankemenetlusega riigihanke

„Mehhaaniliste

liikluskorraldusvahendite

ost

ning

mehhaaniliste

ja

elektroonsete

liikluskorraldusvahendite hooldamine 2023‒2026“ (viitenumber 2651559) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid, sh hankepassi ja hankelepingu projekti (AD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 07.08.2023 esitasid pakkumused kolm pakkujat: OÜ

KIIRWARREN.KL, AS Signaal TM ja Traffest OÜ.

2. Tallinna Transpordiamet (hankija) tunnistas 18.08.2023 käskkirjaga nr 1.-16/23/17

(käskkiri 1) mh KIIRWARREN.KL OÜ ja AS Signaal TM pakkumused vastavateks ning

tunnistas edukaks KIIRWARREN.KL OÜ pakkumuse. 18.08.2023 käskkirjaga nr 1.-16/23/18

(käskkiri 2) jättis hankija OÜ KIIRWARREN.KL kõrvaldamata ja kvalifitseeris nimetatud

pakkuja.

3. AS Signaal TM esitas 28.08.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse hankija käskkirjadele 1 ja 2. VAKO rahuldas 27.09.2023 otsusega

vaidlustusasjas nr 127-23/261559 vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks hankija otsused,

millega tunnistati OÜ KIIRWARREN.KL pakkumus vastavaks ning edukaks, samuti otsused,

millega nimetatud äriühing kvalifitseeriti ning jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata. VAKO

leidis, et OÜ KIIRWARREN.KL pakkumus ei vasta AD p-le 5.3. VAKO 27.09.2023 otsuse

p-de 9.1, 9.2, 10.2 ja 11 kohaselt tuleb AD p 5.3 tõlgendada järgmiselt: 1) pakkuja peab

kaasama vähemalt kaks spetsialisti (kuivõrd kasutatud on mitmuse vormi), kellel on pädevus

liikluskorraldusvahendite paigaldamise või fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

osas, kusjuures spetsialistidel peab olema vastava valdkonna töökogemust vähemalt 3 aastat;

2) pakkuja peab kaasama vähemalt kaks (kuivõrd kasutatud on mitmuse vormi)

kvalifitseeritud elektrikut; 3) pakkuja pidi esitama kõigi eeltoodud isikute kohta CV-d. VAKO

tuvastas, et OÜ KIIRWARREN.KL pakkumus ei vastanud AD p 5.3 nõuetele. Muus osas

pidas VAKO vaidlustust põhjendamatuks.

4. OÜ KIIRWARREN.KL esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

27.09.2023 otsuse vaidlustusasjas nr 127-23/261559 tühistamiseks.

VAKO lähtus AD p 5.3 sisu väljaselgitamisel põhjendamatult üksnes grammatilisest

tõlgendusmeetodist. See ei võimalda anda AD p-le 5.3 ühest ja selget sisu. AD p 5.3 sisu

tõlgendamisel tuleb lähtuda ka teistest tõlgendusreeglitest, sh teleoloogilisest, ja selgitada

välja hankija eesmärk AD p 5.3 kehtestamisel. Kõiki asjakohaseid tõlgendusmeetodeid

3-23-2245

3(15)

kasutades oleks VAKO jõudnud asja lahendamisel teistsugusele tulemusele ning jätnud

vaidlustuse rahuldamata.

Hankija selgitustest (12.07.2023 kl 14.16 ja 18.07.2023 kl 10.30 vastus) tuleneb, et AD p 5.3

puhul on peamine, et pakkumusega oleks nõutud pädevused kaetud. Oluline pole isikute arv

(esitatud peab olema vähemalt üks spetsialist). Hankija eesmärgiks AD p 5.3 sõnastamisel

mitmuse vormi kasutamisel polnud mitte see, et nii spetsialiste kui ka elektrikuid oleks kaks

(kokku neli või isegi kuus, nagu väidab vaidlustaja), vaid et pakkumusse kaasatud isik/isikud

omaksid üksi või koos kõiki nõutud pädevusi. Pakkujale on kahtlemata soodsam tõlgendus, et

tal on võimalik – tingimusel, et üks ja sama isik täidab mitmele ametikohale esitatud nõuded –

kasutada ühte isikut nii projektijuhi kui ka objektijuhina. Eeltoodut arvestades on alusetu

VAKO otsuse p 9.3, mille kohaselt on hankija 18.07.2023 kl 10.30 selgitus otseses vastuolus

AD p-ga 5.3 ja hankija oleks selgitusega justkui soovinud AD p-i 5.3 õigusvastaselt muuta,

mistõttu ei oma asjaomane selgitus mingit tähtsust. VAKO seisukoht, et AD p 5.3 sõnastuses

mitmuse vormi kasutamisest tuleb järeldada, et nii spetsialiste kui elektrikuid peab olema kaks

(kokku 4), on ekslik. AD p 5.3 andis võimaluse täita pädevuse- ja töökogemuse nõuded mitme

isikuga, mitte ei pannud kohustust täita neid erinevate isikutega. Piirang, mis oleks sätestanud

minimaalse spetsialistide arvu, pidanuks sõnaselgelt sisalduma AD-s. Mida suuremale hulgale

kriteeriumitele üks isik vastama peab, seda väiksem on nendele vastavate isikute arv, ning

seda väiksem on ka pakkujate ring, kes on suutelised sellist isikut pakkumusse kaasama. AD

p-le 5.3 vastab nii pakkumus, milles pädevuse ja töökogemuse nõuded täidab üks isik, kui ka

pakkumus, milles need täidab mitu isikut (kaks ja rohkem).

Nõustuda ei saa VAKO seisukohaga, et ühe spetsialisti puhul on nõutud vähemalt 3-aastast

töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise alal ning teise spetsialisti puhul vähemalt

3-aastast töökogemust fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Kehtestatud oli üldine

3-aastase töökogemuse nõue. AD p-st 5.3 ei tulene, et töökogemus 3 aastat peaks isikul olema

mingis

konkreetses

rollis

(tööülesannetega)

või

esitatud

referentsobjektid.

Liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks pädeva isiku töökogemuse osas puudus kitsendus

liikluskorraldusvahendite liigi osas. Foorid on elektroonilised liikluskorraldusvahendid, mille

eesmärgipäraselt kasutusse võtmiseks ja töös hoidmiseks koostatakse ja rakendatakse

fooriprogramme

ning

mille

paigaldamine

(nii

nagu

ka

teiste

elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite (nt muutuvteabega liiklusmärkide) paigaldamine) ei seisne mitte

ainult elektritöödes, vaid oluliselt suuremas mahus elektroonika valdkonna töödes. Seega

puudub sisuline põhjendus, miks mõlemat töökogemuse nõuet ei võinuks täita üks isik (kelle

pädevus

oleks

hõlmanud

nii

spetsiifiliselt

elektrooniliste

liikluskorraldusvahendite

paigaldamist kui ka fooriprogrammide koostamist ja rakendamist). Kaebaja esitas täiendava

spetsialisti

üksnes

põhjusel,

et

hanke

esemesse

kuulub

ka

mehaaniliste

liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja kaebaja kavatseb hankelepingut vastavas osas täita

antud spetsialistiga. Spetsialisti „pädevuse“ ja „töökogemuse“ mõisted ei ole kattuvad.

Pädevust on võimalik tõendada ka muude asjaolude kui üksnes töökogemusega (haridus,

kutse- või pädevustunnistus, osalemine lepingute täitmisel). VAKO tõlgendus, mille kohaselt

saab AD p 5.3 järgi pädevust tõendada üksnes töökogemuse kaudu, on AD p 5.3 sisu

lubamatult kitsendav. VAKO on nõustunud, et ka töökogemuse esitamise osas oli AD p 5.3

ebaselge (vt VAKO otsuse p 9.2). Ei ole arusaadav, kuidas töökogemuse osas, mis oli

ebaselgelt sõnastatud, võis võtta arvesse täiendavaid andmeid, kuid elektrikute osas mitte.

Põhjendamatu on VAKO otsuse p 11, mille kohaselt nõudis AD p 5.3 kahe elektriku CV

esitamist. AD p-st 5.3 tuleneb üheselt, et CV-d pidid sisaldama andmeid kehtestatud

töökogemuse nõuetele vastavuse kohta. AD p-st 5.3 ei tulene elektriku osas töökogemuse

nõuet ja seetõttu ei pidanud pakkuja esitama ka elektriku CV-d. Arvestades hankelepingu eset,

mille

hulka

kuulub

kogu

Tallinna

linna

mehaaniliste

ja

elektrooniliste

3-23-2245

4(15)

liikluskorraldusvahendite nii korraline kui ka erakorraline hooldamine, tuleb lepingu

täitmiseks tagada suurearvuline meeskond ning iga meeskonnaliige peab olema pädev tegema

enda ülesandeks olevaid töid. Pakkuja ei pea pakkumuse koosseisus esitama andmeid, mida

hankija ei ole nõudnud. AD p 5.3 järgi nõudis hankija CV-sid töökogemuse kontrollimiseks

konkreetsete spetsialistide osas. Kaebaja kavatseb hankelepingut täita mitte kahe, vaid

oluliselt suurema arvu elektrikutega. Kaebaja on pakkumuse koosseisus esitanud kinnituse (vt

„Pakkumuse vastavustingimused alajaotus „Pakkumuse esitamine““), et võtab pakkumuse

esitamisega üle kõik AD-s esitatud tingimused. AD p-st 5.3 tulenevalt pidi pakkuja esitama

CV-d spetsialistide kohta, kelle suhtes kehtib töökogemuse nõue. Mistahes muude nõuete

täitmise, sh pädevuse kontrollimist, ei näe AD p 5.3 ette. Samuti pole hankes kehtestatud

täiendavaid CV vormi- või sisunõudeid. Põhjendamatu on VAKO tõlgendus, et iga

hankelepingu täitmisel osaleva spetsialisti/elektriku kohta tuli esitada CV. Kvalitatiivselt ei

anna hankes määratlemata sisuga CV-de esitamine hankijale mistahes täiendavat teavet ega

kindlust lisaks pakkuja kinnitusele. Alusetu on VAKO põhjendus, et hankijal polnud kuidagi

võimalik kontrollida seda, kes on kaebaja poolt hankelepingu täitmisse kaasatud teised

elektrikud. Ettevõtte heaks tegutsevad spetsialistid on nähtavad avalikust majandustegevuse

registrist, kus kaebaja elektritööde juhtiva isikuna on nimetatud VL. Kaebaja ei esitanud

täiendavaid kvalifitseeritud elektrikuid põhjusel, et AD p-st 5.3 ei olnud arusaadav, et seda

peaks tegema (sisu oli ebaselge).

Vaidlustaja loobus VAKO-s vaidlustusest AD p 2.7 osas, milles menetlus riigihangete seaduse

(RHS) § 197 lg 1 p 2 alusel lõppes. Vaatamata loobumisele ja kaebaja asjakohasele taotlusele

jättis VAKO kaebaja AD p-ga 2.7 seotud menetluskulud (750 eurot) vaidlustajalt välja

mõistmata. RHS § 198 lg 3 ja § 198 lg 8 alusel tulnuks seda aga teha.

Kuivõrd VAKO otsus seonduvalt kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamisega on

õigusvastane ja kuulub tühistamisele, tuleb tühistada ka VAKO otsus osas, mis puudutab

hankija otsuseid kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise, samuti kaebaja kvalifitseerimise ja

kõrvaldamata jätmise kohta.

Alusetu on vaidlustaja seisukoht, et kohus peaks hindama VAKO otsuse õigsust ka osas, mida

ei ole kaebuses käsitletud.

5. Tallinna Transpordiamet toetas kaebust.

VAKO on valesti tõlgendanud AD p 5.3 nõuet. On arusaamatu, kuidas saab AD p 5.3

grammatilisel tõlgendamisel järeldada, et kummalgi tegevusalal kogemust omavaid

spetsialiste peab olema rohkem kui üks ning miks üldse on võimalik AD nõuete tõlgendamisel

kasutada ainult grammatilist tõlgendust. VAKO on oma varasemas praktikas möönnud, et kui

see on asjakohane ja vajalik, tuleb AD sätte tõlgendamisel grammatilise meetodi kõrval

kasutada teisigi õigusteaduses üldtunnustatud tõlgendamisvõtteid, näiteks saab tugineda

teleoloogilisele ehk eesmärgipärasele tõlgendusele. Kohtupraktikast tulenevalt on hankija

poolt AD-s kehtestatud tingimuste ja nõuete tõlgendamisel lähtutud mh tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 teisest lausest – avalikkusele suunatud tahteavaldust tuleb

tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi ja mõistlikuks isikuks on hangitavat

toodet või teenust tundev spetsialist/sõlmitava hankelepingu esemega seonduva valdkonna

spetsialist (vt VAKO 15.11.2019 otsus vaidlustusasjas nr 170-19/206522). VAKO ei ole

põhjendanud, miks ta eelistas formaal-grammatilist tõlgendusmeetodit. Hankija eesmärk on

saavutada leping sellise pakkujaga, kellel oleks minimaalses koguses pädevaid isikuid,

tagamaks hankelepingu eseme täitmine. Arvestades Eesti liikluskorraldusvahendite

hooldamise turu suurust, on mõistlik, et keskmises liikluskorraldusvahendite hooldamise alal

tegutsevas

äriühingus

on

palgatud

erinevates

valdkondades

(mehaanilised

3-23-2245

5(15)

liikluskorraldusvahendid, foori- ja muude elektrooniliste liikluskorraldusvahendite elektritööd

ja nende programmeerimine) üks spetsialist, kes hoiab kontrolli all kogu linna

liikluskorraldusvahendeid. Pädevale spetsialistile annavad teavet ja täidavad tema korraldusi

isikud, kellel ei ole ega peagi olema sama pädevust. AD p 5.3 eesmärgipärane tõlgendamine

tugineb RHS § 3 p-s 5 täheldatud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbekuse põhimõttele.

Ka grammatilise tõlgendamise korral ei ole võimalik väita, et kahel erineval tegevusalal AD

p-s 5.3 nõutavate spetsialistide arv kokku peab olema vähemalt 4 inimest (st vähemalt kaks

spetsialisti, kellel on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja vähemalt kaks

spetsialisti fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas). AD peab olema kirjutatud

tavakeeles, mida mõistaks keskmine mõistlik inimene. Grammatiliselt on võimalik tõlgendada

AD p 5.3 esimest lauset nii, et silmas on peetud ühte spetsialisti, kes omab pädevust

liikluskorraldusvahendite ja ühte spetsialisti, kes omab pädevust fooriprogrammide

koostamise ja rakendamise osas ehk kokku kahte spetsialisti (ehk sõna „spetsialist“ mitmuse

vormi).

6. AS Signaal TM palus jätta kaebuse rahuldamata.

AD-st tulenes kohustus esitada igas pädevuse valdkonnas mitu spetsialisti, sest hankija on

läbivalt kasutanud mitmuse vormi. Seejuures on AD p 5.3 esimeses lauses hankija kasutanud

väljendit „spetsialistid, kes omavad“, kirjeldamaks nii liikluskorraldusvahendite paigaldamise

töökogemust kui ka fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemust. Hankija on

kasutanud väljendit „samuti kvalifitseeritud elektrikud“, mis ei jäta kahtlust, et pakkumuses

tuli esitada andmed vähemalt kahe elektriku kohta. Kuna AD-s on läbivalt kasutatud mitmuse

vormi, pidi pakkuja hanketingimuse täitmiseks esitama pakkumuses iga nõutud pädevuse osas

vähemalt kaks spetsialisti, sh vähemalt kahe elektriku CV-d.

VAKO otsuses on leitud, et vastavustingimuse täitmiseks võinuks vastavustingimuses

sätestatud töökogemuse ja pädevuse nõuded olla ka paralleelselt täidetud, s.t sama isik võib

põhimõtteliselt

omada

vähemalt

3-aastast

töökogemust

liikluskorraldusvahendite

paigaldamisel, samuti vähemalt 3-aastast töökogemust fooriprogrammide koostamisel ja

rakendamisel ja ka elektriku pädevust, ent tulenevalt AD-s läbivalt mitmuse vormi

kasutamisest peaks ka sellisel juhul olema pakkumuses nimetatud vähemalt kaks spetsialisti,

kellest mõlemal on täidetud nii 3-aastase töökogemuse nõue liikluskorraldusvahendite

paigaldamisel kui ka fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel ning lisaks elektriku

pädevus. Selline tõlgendus on kooskõlas vaidlustaja käsitlusega, mille kohaselt peab iga

vastavustingimuses nõutud pädevusvaldkonna katmiseks olema pakkumuses nimetatud

vähemalt kaks spetsialisti. Samuti ei ole käesolevas asjas VAKO otsuses antud tõlgendus

vastuolus riigihankes nr 264580 VAKO poolt tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-23-2246).

Kaebaja on esitanud pakkumuses CV-d vaid ühe spetsialisti kohta vastavustingimuses nõutud

igas valdkonnas (s.t üks spetsialist liikluskorraldusvahendite paigalduse osas, üks spetsialist

fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ning üks elektrik). Seejuures on VAKO

otsuse p 10 kohaselt tuvastatud, et vastavustingimuses nõutud töökogemus ei olnud tuvastatav

CV-de pinnalt, vaid üksnes lähtudes kaebaja poolt hankijale antud täiendavatest selgitustest

pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Kõnealust teabevahetust kaebaja ja hankija vahel ei ole

vaidlustajale avaldatud, mistõttu on vaidlustajal kahtlus, et kaebaja poolt hankijale antud

selgituste kaudu on kaebaja oma pakkumust lubamatult muutnud ning selgitused väljuvad

CV-dest nähtuvate andmete täpsustamise piiridest ja kaebaja on tegelikult hankijale antud

selgituste kaudu asunud muutma CV-dest nähtuvaid andmeid. Kaebaja ei ole oma

pakkumuses

esitanud

vastavustingimuses

nõutud

arvul

spetsialiste

mitte

üheski

vastavustingimuses nõutud valdkonnas.

3-23-2245

6(15)

AD tõlgendamine ei saa viia tulemuseni, mis on hanketingimuse grammatilise tõlgendamisega

selges vastuolus. Kuna hanketingimuses on läbivalt kasutatud mitmuse vormi, siis ei saa mitte

mingil moel tõlgendamise kaudu jõuda järelduseni, et hanketingimuse täidab ka üks

spetsialist. VAKO on otsuse p-s 9.3 õigesti leidnud, et hankija poolt hankemenetluses antud

selgitus, mis on ilmses vastuolus hanketingimuse sõnastusega, ei saa muuta kehtivat

hanketingimust. Kaebaja on oma pakkumuses esitanud vaid kaks CV-d, millest vaid ühes on

elektriku pädevus. See on juba piisav, tuvastamaks kaebaja pakkumuse mittevastavus.

AD p 5.3 teises lauses on seatud dokumendinõudena CV esitamise kohustus kõikide esimeses

lauses nimetatud spetsialistide kohta, sh elektrikute kohta. Vale on kaebaja väide, et CV-d tuli

esitada vaid spetsialistide kohta, kelle suhtes hanketingimustes oli esitatud töökogemuse nõue.

CV-d tuli esitada samas tingimuses nõutud („käesolevas punktis täheldatud“) kõikide

spetsialistide kohta, sh elektrikute kohta ning seejuures pidi esitatavates CV-des kajastuma

selline töökogemus, nagu hanketingimus nõudis. Kui hankija oleks soovinud vaid selliste

spetsialistide CV-sid, kelle kohta on hanketingimuses esitatud töökogemuse nõue, oleks

hankija dokumendinõude vastavalt ka sõnastanud. Kui kaebaja hinnangul polnud

hanketingimus mõistlik või vajalik, sest elektriku CV esitamine ei anna hankijale vajalikku

infot, pidanuks kaebaja AD vaidlustama. Seda ei ole tehtud, mistõttu on AD p-s 5.3 sätestatud

vastavustingimus siduv ja kehtiv.

Sisutühi on kaebaja väide, et vastavustingimuses ei olegi nõutud töökogemust

liikluskorraldusvahendite paigaldamise ega fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

osas, vaid piisab suvalisest 3-aastasest töökogemusest. Selline tõlgendus on vastuolus

tingimuse sõnastusega, kuna iga pädevusvaldkonna juures on hankija sulgudes nimetanud 3-

aastase töökogemuse nõude. Seega peab 3-aastane töökogemus tõendama spetsialisti pädevust

vastavalt kas liikluskorraldusvahendite paigaldamisel või fooriprogrammide koostamisel ja

rakendamisel. Seeläbi määratles hankija vastavustingimuses viisi, mille kaudu hankija loeb

spetsialistil hankelepingu täitmiseks piisava pädevuse olemasolevaks – hankija hinnangul

annab

piisava

pädevuse

vähemalt

3-aastane

töökogemus

liikluskorraldusvahendite

paigaldamisel ning vähemalt 3-aastane töökogemus fooriprogrammide koostamisel ja

rakendamisel. Kuna elektrikute pädevuse määrab kutsepädevus, on loogiline, et hankija ei

näinud vajadust elektrikute pädevust täiendavalt kontrollida läbi töökogemuse, vaid piirdus

hankelepingu täitmiseks vajaliku elektriku kutsepädevuse nõudega, milline pidi nähtuma

pakkumuses esitatud CV-st.

Vale on ka seisukoht, et fooride kui liikluskorraldusvahendite puhul ei olegi vajalik

liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemus, kuna foori puhul on olulisem hoopis

fooriprogrammi rakendus ja koostamine koos elektritöödega. Kui kaebaja hinnangul on

vastavustingimuse nõue liikluskorraldusvahendi paigaldamise pädevuse ja töökogemuse kohta

ebavajalik, pidanuks ta selle nõude vaidlustama. Väide on ka sisuliselt vale, sest

liikluskorraldusvahendi paigaldamist reguleerivad üksikasjalikult nii ehitusseadustik,

liiklusseadus kui ka määrused ja standardid. Seega on liikluskorraldusvahendite

paigaldamisele seatud ohtralt nõudeid, millega kursisoleku ja järgimise pädevust on hankija

soovinud kontrollida, kehtestades

vähemalt

3-aastase töökogemuse nõude nimelt

liikluskorraldusvahendite paigaldamisele lisaks töökogemuse nõudele fooriprogrammide

koostamisel ja rakendamisel.

VAKO otsuse p-st 10 nähtub, et pakkumuses esitatud kahe CV pinnalt ei olnud tuvastatav

nõutud töökogemus liikluskorraldusvahendite paigalduse ega fooriprogrammide koostamise ja

rakendamise osas. VAKO otsuse p 10.1 kohaselt pidas VAKO määravaks hankija ja kaebaja

teabevahetust kõnealuste CV-de kohta. Kuigi vaidlustajale pole teada kaebaja poolt pärast

pakkumuste esitamise tähtaega hankijale antud selgitused pakkumuse koosseisus esitatud kahe

3-23-2245

7(15)

CV kohta, ei saa selgituste kaudu ületada pakkumuses nõutud dokumendi sisulisi puudujääke.

Puuduolevaid andmeid ei saa hiljem juurde lisada.

Kuivõrd kaebaja on vaidlustanud VAKO otsuse tervikuna, tuleb jätkuvalt kontrollida tema

kvalifitseerimist kvalifitseerimistingimuse „muud majandus- ja finantsnõuded“ osas.

Vaidlustaja

on

sellekohased

argumendid

esitanud

vaidlustuses

ja

11.09.2023

menetlusdokumendis. Kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise käigus pidanuks kaebaja esitama

pangaõiendi, millest nähtub, et riigihankes sõlmitava hankelepingu täitmise tagamiseks on

pakkuja käsutuses vähemalt 70 000 eurot ning võimalus kasutada riigihankes sõlmitava

hankelepingu

rahastamiseks

eurot

peab

olema

tagatud

perioodil

31.07.2023‒31.12.2025.

Kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, et vaidlustusmenetlus on lõppenud vaidlustusest

loobumisega RHS § 197 lg 1 p 2 alusel. Vaidlustaja ei ole loobunud mitte ühestki

vaidlustusmenetluses esitatud nõudest, vaid üksnes ühest mittevastavaks tunnistamise alusest.

Kui kohus peab vajalikuks VAKO otsuses menetluskulude jaotust muuta, tuleb

menetluskulude väljamõistmisel arvestada seda, et vaidlustaja on vaidlustusmenetluses

taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 21 töötunni ulatuses.

7. Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2023 otsusega rahuldamata OÜ KIIRWARREN.KL

taotluse täiendavate tõendite kogumiseks (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata Tallinna

Transpordiameti taotluse vastustaja muutmiseks (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse

rahuldamata (resolutsiooni p 3), mõistis OÜ-lt KIIRWARREN.KL AS-i Signaal TM kasuks

välja menetluskulu 2565 eurot ning jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda (resolutsiooni p 4).

Tähelepanuta jäävad OÜ KIIRWARREN.KL 03.11.2023 menetlusdokumendis esitatud väited

ja tõendid selle kohta, et AS Signaal TM pakkumus töid teostavate isikute osas ei vastanud

AD p-le 5.3 ning sama menetlusdokumendi p-s 20 esitatud taotlus kohustada hankijat esitama

hankemenetluses vaidlustaja poolt esitatud tööde teostajate CV-d (HKMS § 62 lg 2).

Praeguses asjas on vaidluse all hankija otsused, mis on langetatud OÜ KIIRWARREN.KL kui

edukaks tunnistatud pakkuja osas. Kuidas peaks hankija hindama teise pakkuja pakkumuse

koosseisus esitatud dokumente ja pakkumust üldiselt, ei saa mõjutada praeguses asjas

vaidlustatud haldusakte, mille õiguspärasus tuleb tuvastada hanke alusdokumentide ja pakkuja

esitatud dokumentide, mitte teiste isikute esitatud pakkumuste alusel.

Probleemne on käsitada AD p-s 5.3 nimetatud nõudeid pakkumuse vastavustingimustena, sest

RHS mõttes on tegemist kvalifitseerimistingimustega. Riigihankes eristatakse pakkuja

kvalifitseerimist pakkumuse vastavaks tunnistamisest. Tegemist on otsustega, mille kohta

peab hankija tegema eraldiseisvad põhjendatud kirjalikud otsused (vt RHS § 98 lg 5 ja RHS §

114 lg 1). Pakkuja kvalifitseerimise alla kuuluvad sobivus tegeleda kutsetööga (RHS § 99),

majanduslik ja finantsseisund (RHS § 100), tehniline ja kutsealane pädevus (RHS § 101).

Hankija ei tohi kehtestada pakkuja kvalifitseerimise nõudeid pakkumuse vastavuse

tingimustena, sest selline segadus kandub edasi ka hankija poolt vormistatud haldusaktidesse.

Pakkujate kvalifitseerimise puhul on eriti oluline silmas pidada, et kõigile pakkujatele

kehtiksid samad nõuded ning nõuete kontroll toimuks samadel alustel. Lepingu täitjate

miinimumarvu ettekirjutamine mõjutab pakkumuse hinda ja seeläbi konkurentsi. Vastavad

nõuded peavad olema läbipaistavad ja kõigile menetluses osalejatele ühtmoodi mõistetavad,

sest see tagab pakkujate võrdse kohtlemise.

VAKO on AD p-i 5.3 õigesti sisustanud. VAKO hinnangul (otsuse p 9.1) tuleneb AD p-st 5.3

grammatiliselt tõlgendades, et pakkujad peavad kaasama: 1) vähemalt kaks spetsialisti, kellel

on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja/või fooriprogrammide koostamise ja

3-23-2245

8(15)

rakendamise osas. Seejuures peab kõigil eelmainitud spetsialistidel olema vastava valdkonna

töökogemust vähemalt 3 aastat; 2) vähemalt kaks kvalifitseeritud elektrikut. AD p 5.3

sõnastusest tulenevalt tuli pakkujatel esitada nende spetsialistide CV-d, kellel on pädevus

liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas

ning vähemalt kahe kvalifitseeritud elektriku CV-d (VAKO otsuse p 9.2).

VAKO on tuvastanud ja riigihangete registrist nähtub, et kaebaja esitas oma pakkumuses kahe

spetsialisti CV-d. Mõlemad isikud on tema töötajad. VAKO on välja toonud, et CV-dest ei

nähtu, milliste valdkondade spetsialistidena on neid riigihankes pakutud, samuti ei nähtu

esitatud CV-dest spetsialistide vastavus töökogemuse nõudele (VAKO otsuse p 10.). Hankija

esitas kaebajale riigihangete teabevahetuse käigus päringu (sõnumi ID 767868), milles juhtis

tähelepanu, et hankija ei saa tuvastada pakkuja poolt esitatud CV-dest tulenevat kolme aastast

töökogemust ning palus selgitada ja täpsustada CV-des toodud töökogemust (milliseid

tööülesandeid saab lugeda 3-aastaseks töökogemuseks). Kaebaja vastas hankijale 15.08.2023,

et hanke AD p-s 5.3 ei ole kehtestatud mingeid täpseid tingimusi isikute pädevuse osas ehk

millist haridust, kutset vms peab üks või teine spetsialist omama. Samuti puudub nõue, et igat

ametipositsiooni peaks täitma eraldi isik. Sellele vaatamata esitas kaebaja ka andmed, millest

nähtuvalt on ühel spetsialistil (CV2) (tema osalusel täidetud lepingute alusel) kogemus

liikluskorraldusvahendite paigaldamisel erinevate lepingute (kokku 6) täitmisest perioodil

04.2019‒03.2023 ning teisel spetsialistil (CV1) fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

kogemus erinevate lepingute (kokku 2) täitmisel perioodil 05.2018‒05.2023. AD p-s 5.3

esitatud 3-aastane töökogemuse nõue peab seonduma konkreetsete tööülesannete täitmisega

selles valdkonnas (VAKO otsuse p 10.2).

Õige on VAKO järeldus, et kaebaja ei täitnud AD p 5.3 nõudeid. AD p-st 5.3 tuleneb, et

pakkuja pidi esitama viidatud punkti alusel andmed vähemalt 4 isiku kohta. Seda kinnitab mh

hankija vastus pakkuja küsimusele seonduvalt AD p-ga 5.3, milles hankija täpsustas, et

nõutud spetsialiste peab olema antud valdkondades vähemalt üks. Esitatud küsimust juurde

lugedes on aru saada, et hankija vastas vaidlustaja küsimusele „spetsialistide kohta“, keda oli

määratletud just valdkondade (liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja fooriprogrammide

koostamine ning rakendamine) kirjelduse kaudu. Tõenäoliselt ei pidanud hankija oma

vastuses silmas elektrikku, kuna see oli kutsenimetusena selgelt välja toodud ning kuna

kasutatud oli mitmuse vormi, pidi olema arusaadav, et mõeldi mitut isikut. Seega ei vasta kahe

isiku esitamine ei AD tingimuse sõnastusele (grammatiline aspekt) ega hankija antud

selgitusele. Mõistlik inimene ei pidanud hanketingimust lugedes ja hankija lisaselgitusega

tutvudes asuma teistsugusele seisukohale. Kvalifitseerimistingimuse kitsendavast tõlgendusest

ei saa rääkida, kuna tingimuse sisu pidi pakkujatele olema arusaadav.

Seega ei muuda asjaolu, et CV2 võib põhimõtteliselt kombineerida nii fooriprogrammide

koostamise ja rakendamise kui ka „kvalifitseeritud elektriku“ pädevust, kaebaja pakkumust

AD tingimustele vastavaks. Kaebaja ei ole esitanud andmeid vähemalt kahe kvalifitseeritud

elektriku kohta, mistõttu on täitmata jäänud AD p 5.3 nõuded. Tõendamata on ka CV1

vastavus „elektroonilise liikluskorraldusevahendite paigaldamise“ kogemusele. Riigihanke

esemeks on mehaaniliste liikluskorraldusvahendite müük koos paigaldusega ning kõikide

liikluskorraldusvahendite (nii mehaaniliste kui ka elektrooniliste) hooldus. CV1-s kajastatud

spetsialist omab kaebaja selgituse kohaselt kutseid diplomeeritud teedeinsener, tase 7,

teedeehitus ja –korrashoid, valitud lisakompetents liikluskorralduse projekti koostamine

(alates 24.07.2019) ning diplomeeritud teedeinsener, tase 7, teedeehitus ja –korrashoid,

valitud lisakompetents ehitustegevuse juhtimine (alates 17.08.2022). Kaebaja on kinnitanud,

et CV1-s nimetatud isik on ehitusjuhina olnud järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, mille

raames on tema juhtimisel paigaldatud liikluskorraldusvahendeid (kaebaja on ära toonud 6

objekti). Teedeinseneri kutsetegevus ei hõlma hankemenetluse objektiks olevat tegevust –

3-23-2245

9(15)

liikluskorraldusvahendite paigaldamine. See, et isik on ehitusjuhina juhtinud projekte, mille

käigus on paigaldatud liikluskorraldusvahendeid, pole liikluskorraldusvahendite paigaldamise

kogemus hankelepingu eseme mõttes. AD-s on nõutud isikute esitamist, kes tegelikkuses

hakkavad seda tööd tegema. Ei ole usutav, et diplomeeritud teedeinsener, tase 7 isik hakkab

faktiliselt hankelepingut ettenähtud funktsioonis täitma. Ka pole CV1 puhul tõendatud 3-

aastase valdkondliku töökogemuse olemasolu. Seda näib möönvat ka kaebaja, tuues välja, et

hanke AD p-st 5.3 ei tulene, et töökogemus 3 aastat peaks isikul olema mingis konkreetses

rollis (tööülesannetega) või esitatud referentsobjektid, vaid et kehtestatud on 3-aastane üldise

töökogemuse nõue. Selliste kaebaja väidetega kohus aga ei nõustu.

Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Et kaebus jääb rahuldamata, ei pea kohus

vajalikuks hinnata neid vaidlustaja väiteid, millega VAKO ei nõustunud. Kuna vaidlustaja ei

ole VAKO 27.09.2023 otsust vaidlustanud, ei saa kohus asuda ümber hindama VAKO

väljamõistetud menetluskulude põhjendatust.

Vaidlustusmenetlus ei lõppenud vaidlustusest loobumisega RHS § 197 lg 1 p 2 alusel, kuna

vaidlustaja ei ole loobunud ühestki vaidlustusmenetluses esitatud nõudest, vaid üksnes ühest

mittevastavaks tunnistamise alusest. VAKO ei ole lõpetanud vaidlustusmenetlust RHS § 197

lg 5 alusel, vaid on vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p 5 ja § 198 lg 1 alusel rahuldanud. Seetõttu ei

ole kaebaja menetluskulude väljamõistmine RHS § 198 lg 3 ja 8 alusel põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ

KIIRWARREN.KL

palub

04.12.2023

apellatsioonkaebuses

(täiendatud

09.01.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 otsus ja mõista AS-lt Signaal TM

apellandi kasuks välja menetluskulud VAKO-s ja kohtutes.

Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta apellandi väited ja tõendid seoses vaidlustaja

pakkumuses nimetatud isikutega (03.11.2023 täiendava seisukoha p-d 10‒12 ja 20, lisad

8‒17). Vaidluse all on, kuidas tõlgendada AD p-i 5.3. Esitatud väited ja tõendid omavad asjas

tähtsust, sest kinnitavad, et ka vaidlustaja ise ei mõistnud vaidlusalust hanketingimust nii,

nagu seda vaidlustaja väidete ja VAKO otsuse kohaselt tuleks tõlgendada.

Nii VAKO kui ka kohus lähtusid AD p 5.3 tõlgendamisel üksnes grammatilisest tõlgendusest.

Halduskohus ei vastanud ühelegi apellandi tõlgendamist puudutavale väitele. Grammatiline

tõlgendus ei anna AD p-le 5.3 selget ja ühemõttelist sisu, mistõttu tuleb täiendavalt kasutada

ka teisi tõlgendusreegleid, sh teleoloogilist tõlgendamist. Kuna hankija tunnistas apellandi

pakkumuse vastavaks, on hankija tõlgendanud AD p-i 5.3 selliselt, et pakkumuses ei pidanud

olema esitatud kahe kvalifitseeritud elektriku CV-d (sama seisukohta kordas hankija

menetlusdokumentides). Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega oleks kohus pidanud

põhjendama, miks hankija tõlgendus on väär (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-1464, p 14).

Halduskohus ei ole seda teinud. Hanke vastavustingimustes ei olnud nähtud ette mingite CV-

de esitamist. Vaidlust pole selles, et apellant on nõutud kinnituse kõigi hanketingimuste

ülevõtmise kohta andnud. Kuna ka vaidlustaja pakkumus ei sisaldanud kahe kvalifitseeritud

elektriku CV-d, kinnitab see, et AD p-i 5.3 ei ole alust sisustada selliselt, et see nõudis

pakkumuses elektrikute CV-de esitamist.

Apellandile ei ole arusaadavad kohtu seisukohad seoses hankija 18.07.2023 selgitustega.

Kohus on AD p-i 5.3 kitsendavalt tõlgendanud. AD p-st 5.3 ei tulenenud nõuet esitada

vähemalt 4 isikut, vaid AD p-st 5.3 ja hankija vastusest tulenevalt piisas, kui igas valdkonnas

oli vähemalt üks spetsialist ning keelatud ei olnud ühe füüsilise isiku poolt mitme valdkonna

spetsialistina tegutsemine. Hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisele peab olema

3-23-2245

10(15)

seadusest tulenevalt kaasatud apellandi ainus MTR-i kohane vastutav spetsialist VL, kes on

kvalifitseeritud elektrik. Vastavad andmed olid hankijale avalikult kättesaadavad, mistõttu ei

saanud antud isiku andmete võtmine anda apellandile mingit sisulist eelist ega olla käsitatav

pakkumuse täiendamisena.

Üllatuslik

ja

meelevaldne

on

halduskohtu

seisukoht

AD

p

5.3

osas

seoses

„liikluskorraldusvahendite paigaldamise“ kogemusega. Kohus on ajanud tingimuse segi AD

p-ga 5.3 hankes, mis on vaidluse all haldusasjas nr 3-23-2246. Halduskohus on asunud

seisukohale, et nimetatud kogemuse täitmine eeldab, et isik on vahetult paigaldanud

liikluskorraldusvahendeid. Teiseks on kohus asunud oletama, mida apellandi spetsialist hanke

tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel tegema ei hakka. On selge, et kõiki hanke tulemusena

sõlmitava lepingu täitmiseks vajalikke töid ei tee need isikud, kes esitati või pidi esitama AD

p 5.3 täitmiseks (kohtu tõlgenduse järgi 4 isikut). Senimaani on kõik menetlusosalised olnud

selles ühel meelel nii VAKO-le kui halduskohtule esitatud menetlusdokumentides. Kuivõrd

AD p 5.3 ei täpsusta rolli, milles „liikluskorraldusvahendite paigaldamise“ kogemus peab

olema saadud, ei saa AD p-i 5.3 kitsendada ‒ sobilik on nii kogemus tööde vahetu teostajana

kui ka tööde juhtijana. On ilmselge, et hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel peavad

olema nii isikud, kes juhivad tööde tegemist kui ka isikud, kes vahetult töid teevad. Pole

mõistetav, mille alusel on halduskohus välistanud hankelepingu esemeks olevate tööde

juhtimise vajaduse. Kohtul ei ole üldse mingit alust spekulatsiooniks, et teedeinseneri kutset

omava isiku puhul ei saa eeldada, et ta hakkab liikluskorraldusvahendeid paigaldama.

Apellant juhib tähelepanu vaidlustaja spetsialistide CV-dele – ka nendest nähtuvalt on AD p

5.3 täitmiseks esitatud CV-d projektijuhtide ning osakondade juhtide kohta (mitte n-ö

töömeeste kohta).

09.01.2024 esitas apellant täiendavad tõendid, millest nähtuvalt on hankija soovinud vähemalt

osaliselt sama eseme suhtes, mis on kohtuvaidlustega seotud hangete esemeks, viia läbi

paralleelselt uut hankemenetlust, millel AS Signaal TM konkurentide osalemine oleks

välistatud. Apellandil ei olnud mingit mõistlikku põhjendust vaidlustada AS Signaal TM

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust olukorras, kus hankija ega ka apellant (ning esitatud

pakkumusi arvestades ka mitte AS Signaal TM ise) ei ole tõlgendanud AD p-i 5.3 selliselt,

nagu seda tegi VAKO. Apellant palub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel anda obiter dictum’i korras juhised, kuidas hankemenetluses tuleks edasi toimida.

9. AS

Signaal

TM

palub

15.12.2023

vastuses

(täiendatud

11.01.2024)

jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vaidlustaja jääb apellandi etteheite osas, et kohus on jätnud vastu võtmata tema 03.11.2023

menetlusdokumendile lisatud dokumendid ja hinnangu andmata apellandi väitele, et hoopis

vaidlustaja pakkumus ei vasta AD p 5.3 tingimustele, 09.11.2023 vastuse p-des 2‒10 ja

14.11.2023 vastuse p-des 3‒9 toodud seisukohtade juurde. Apellandi väited ja tõendid on

esitatud hilinenult ning on asjakohatud. Apellant ei ole vaidlustanud vaidlustaja pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsust ning vaidlustamistähtaeg on möödas.

AD p 5.3 grammatilisest tõlgendusest on üheselt mõistetav, et kummaski pädevusvaldkonnas

(s.t liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide koostamise ja rakendamise

valdkonnas) oli nõutud vähemalt ühe spetsialisti esitamist ja lisaks oli nõutud mitmuses

kvalifitseeritud elektrikute esitamist. Seega, isegi kui mõni pakkuja peale apellandi oleks veel

esitanud AD p-le 5.3 mittevastava pakkumuse, ei saa sellest järeldada, et AD p-s 5.3

sätestatud selget nõuet spetsialistide CV-de arvule ja koosseisule tuleb eirata. Isegi kui

halduskohus oleks kaebaja 03.11.2023 esitatud väiteid ja tõendeid hinnanud, oleks see ikkagi

3-23-2245

11(15)

viinud järeldusele, et vaidlustaja pakkumus vastab AD p 5.3 nõuetele nii spetsialistide arvu

kui ka koosseisu osas.

AD p 5.3 seab selgesõnalise ja ühemõttelise nõude pakkumuses esitatavate andmete kohta: nii

liikluskorraldusvahendite paigaldamise valdkonnas kui ka fooriprogrammide koostamise ja

rakendamise valdkonnas tuleb nimetada pakkumuses vähemalt üks spetsialist, samuti tuleb

nimetada vähemalt kaks kvalifitseeritud elektrikut. AD p 5.3 kohustas pakkumuses esitama

„lepingu täitmises vahetult osalevate ja käesoleva riigihanke alusdokumendi punktis 5.3

täheldatud isikute CV-sid“, mistõttu tulenes hanketingimusest selgelt nõue esitada ka

vähemalt

kahe

kvalifitseeritud

elektriku

CV

juba

pakkumuses,

seejuures

tuli

pädevusvaldkondade spetsialistide CV-des esitada andmed ka hanketingimuses nõutud

töökogemuse kohta.

Kuna apellandi pakkumuses oli esitatud vaid kahe isiku CV-d, kellest vaid üks on elektrik, on

apellandi pakkumuse mittevastavus ilmne. Halduskohtu viide, et AD p 5.3 tingimus olnuks

ehk õigem kehtestada kvalifitseerimistingimusena, ei väära seda, et AD p 5.3 on

hanketingimusena kehtiv ja siduv. Seetõttu on asjakohatu apellandi etteheide, et

vastavustingimuse täitmise kohta tuleb piirduda pakkuja kinnitusega tingimuse täitmise kohta.

Kui apellant pidas vastavustingimuses kehtestatud nõuet ebaproportsionaalseks, oleks tulnud

see vaidlustada. Hankija ei saa aktsepteerida apellandi pakkumuses nimetamata isikut VLut

hanketingimuses nõutud kvalifitseeritud elektrikuna.

Hanketingimuse tõlgendamine teleoloogilise või mistahes muu meetodi alusel ei saa viia

tulemuseni, mis on grammatilise tõlgendamisega selges vastuolus. Kuna hanketingimuses on

läbivalt kasutatud mitmuse vormi, ei saa mingil moel tõlgendamise kaudu jõuda järelduseni, et

hanketingimuse täidab ka üks spetsialist või mitmuses nõutud kvalifitseeritud elektrikute

asemel piisas vastavustingimuste täitmiseks ka ühest elektrikust.

Ebaõige on apellandi etteheide, et talle oli üllatuslik, et tema pakkumuses esitatud kahest CV-

st ühes, mis oli esitatud teedeinseneri kohta, ei ole tõendatud liikluskorraldusvahendite

töökogemust. Seda on järeldanud juba VAKO oma otsuse p-s 10.

Apellandi 09.01.2024 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest

esitatud tõendid on asjakohatud. Ebavajalik on ka kohtu poolt juhiste andmine selles osas,

kuidas hankemenetlust edasi toimetada. Vaidlustaja pakkumus vastab täiel määral

vaidlusalusele hanketingimusele.

10. Tallinna Transpordiamet apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellant ja vaidlustaja esitasid vastavalt 09.01.2024 ja 11.01.2024 apellatsioonimenetluses

uued tõendid (dtl 826‒830 ja 838‒981), mis puudutavad väljakuulutamiseta läbirääkimistega

riigihanget „Mehhaaniliste liikluskorraldusvahendite ost ning mehhaaniliste ja elektroonsete

liikluskorraldusvahendite

hooldamine“

(viitenumber

271643),

selle

kohta

Rahandusministeeriumi poolt 17.11.2023 algatatud järelevalvemenetlust ning hankija poolt

selle hanke kehtetuks tunnistamist 12.12.2023. Need tõendid ei ole praeguse vaidluse

lahendamisel asjakohased ja ringkonnakohus tagastab tõendid. Hankija 18.08.2023 otsuste ja

VAKO 27.09.2023 otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas ja mil moel on hankija hiljem

üritanud läbi viia uut hanget.

3-23-2245

12(15)

12. OÜ KIIRWARREN.KL apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus

tühistada järgmistel põhjendustel.

13. Halduskohus jättis õigesti tähelepanuta OÜ KIIRWARREN.KL tõendid ja seisukohad,

mis puudutavad AS-i Signaal TM pakkumuses toodud isikuid ja küsimust, kas AS-i Signaal

TM pakkumus oli vastav või mitte. See küsimus ei oma praeguse vaidluse lahendamisel

tähendust, kuna väljub kaebuse esemest. Küsimus ei ole oluline ka AD p 5.3 tõlgendamisel.

AD tõlgendus ei sõltu sellest, kuidas sellest on aru saanud mõni teine pakkuja, vaid oluline on,

kuidas pidi AD tingimust mõistma keskmine mõistlik pakkuja. Selle hinnangu saab anda

kohus. Praeguse vaidluse lahendamisel omab tähendust, kas hankija on hinnanud õigesti OÜ

KIIRWARREN.KL pakkumust.

14. VAKO ja halduskohus on eksinud AD p-i 5.3 sisustamisel. AD p 5.3 (Pakkumuse

vastavustingimused ja pakkumuse vastavuse kontrollimine) sätestas järgmist: „Pakkuja peab

riigihanke esemeks olevate teenuste teostamisel kaasama spetsialistid, kes omavad pädevust

liikluskorraldusvahendite paigaldamise (töökogemus vähemalt 3 aastat), fooriprogrammide

koostamise ja rakendamise osas (töökogemus vähemalt 3 aastat), samuti kvalifitseeritud

elektrikud. Pakkumus peab sisaldama lepingu täitmises vahetult osalevate ja käesoleva

riigihanke alusdokumendi punktis 5.3 täheldatud isikute CV-sid, mis sisaldavad andmeid

nendele spetsialistidele kehtestatud töökogemuse nõuetele vastavuse kohta. Kui spetsialistid ei

tööta otseselt pakkuja koosseisus peab pakkumus sisaldama eelnimetatud spetsialistide

digitaalselt või omakäelist kinnitust, et nad osalevad reaalselt lepingu täitmisel. Pakkuja peab

esitama pakkumuses samad spetsialistid, kelle andmed on esitatud hankepassis tehnilise ja

kutsealase pädevuse all.“ Apellandi positsioon, et viidatud punkt on ebaselge ja seda tuleb

tõlgendada, on õige. Ka AS Signaal TM on 12.07.2023 hankijale esitatud küsimuses (ID

hankeregistris 760935) asjakohaselt viidanud, et: „hanketingimus on esiteks ebaselge – pole

arusaadav kui mitu spetsialisti peab olema, mida loetakse „fooriprogrammide koostamise ja

rakendamise kogemuseks“ ja mida „liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemuseks“

ning keda loetakse „kvalifitseeritud“ elektrikuks. Samuti jääb ebaselgeks, kas töökogemus

võib olla omandatud mistahes ajal. Lisaks on arusaamatu viide hankepassis nimetatud

isikutele, sest hankepassis kvalifitseerimistingimuste kohta spetsialistide kohta mistahes

andmeid nõutud ei ole.“ Hankija on sellele küsimusele vastanud üksnes, et nõutud spetsialiste

peab antud valdkondades olema vähemalt üks.

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud p-i 5.3 tõlgendada nii, et selles nõutud

spetsialiste ja elektrikuid tuleb pakkumuses esitada üks või mitu. Kuna hankijale pole teada,

mitu ja millise kvalifikatsiooni ja pädevusega spetsialiste ja elektrikuid võib pakkujal olla (st,

et iga valdkonna peale võib olla esitada mitu isikut, aga võib ka olla, et kõigi pädevuste jaoks

on ainult üks kõiki vastavaid pädevusi omav isik), ongi hankija kasutanud mitmuse vormi.

Mitmuse vormi kasutamine ei tähenda, et hankija oleks nõudnud vähemalt 2 isiku CV

esitamist iga valdkonna peale. Selline nõue eeldaks selgemat sõnastust, nt „vähemalt kaks“

vms. Hankija vastus pakkuja ülal viidatud küsimusele kinnitab hankija eesmärki ja kohtu

praegust tõlgendust. Euroopa Kohus on otsustanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja

läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine

hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle

menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja

nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes

dokumentides olevate lünkade täitmisest (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna, p 20).

Riigikohus on 19.12.2019 otsuse nr 3-19-1464 p-s 14 selgitanud, et VAKO ega kohtud ei ole

seotud hankija poolt hankemenetluse dokumendile antud tõlgendusega, kuid hankija otsust

tühistades tuleb neil põhjendada, miks hankija tõlgendus on väär, nt kas hankija käsitlus on

vastuolus mõne õigusnormi või äritavaga. Praegu see nii ei ole. Olukorras, kus on võimalikud

3-23-2245

13(15)

nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele

soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga

pakkujate

osalemine

riigihankes

võimalikult

väheste

piirangutega (nt

Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14).

16. Ehkki AD p 5.3 sõnastus on ebaõnnestunud, tuleb seda eesmärgipäraselt siiski tõlgendada

nii, et nõutav töökogemus pidi seonduma konkreetsete tööülesannete täitmisega. Niisiis tuli

koos pakkumusega AD p 5.3 täitmiseks esitada ühe või mitme isiku CV-d, kust nähtuks

vähemalt

kolmeaastane

töökogemus

liikluskorraldusvahendite

paigaldamise

alal,

fooriprogrammide koostamise ja rakendamise alal ja/või elektriku kvalifikatsioon. OÜ

KIIRWARREN.KL esitas pakkumuse koosseisus kaks CV-d, ühel isikul pädevuseks

mehhatroonik, tase 4 ja elektrik B pädevusklass, ning teisel diplomeeritud teedeinsener, tase 7,

lisakompetentsidega liikluskorralduse projekti koostamine ja ehitustegevuse juhtimine (dtl

73‒75), mõlemad isikud on pakkuja enda töötajad. Vastuseks hankija 10.08.2023 päringule

(dtl 708, ID 767868) esitas pakkuja ka viited referentsobjektidele (dtl 709), kus mõlemad

isikud on vastavalt oma pädevusele liikluskorraldusvahendite paigaldamisega ning

fooriprogrammide koostamise ja paigaldamisega tegelenud üle 3 aasta. Ringkonnakohus

nõustub VAKO otsuse p-s 10.2 esitatud järeldusega, et kuna hankija ei olnud AD-s nõudnud

konkreetse töökogemuse tõendamist lepingute kaupa, oli hankijal õigus selgitustena esitatud

andmeid pakkumuse vastavaks tunnistamisel arvestada (lepingud selgitasid töökogemuse

olemust ja tööperioodi) ning isikud, kelle kohta esitati CV-d, vastasid AD p-s 5.3 sätestatud

liikluskorraldusvahendite paigaldamise spetsialistile ning fooriprogrammide koostamise ja

rakendamise spetsialistile kehtestatud kogemuse nõudele. Põhjendamata ja tõenditega

vastuolus on halduskohtu otsuse p-s 14 esitatud arutlus sellest, et tõendamata on CV1 (dtl 73)

vastavus „elektrooniliste liikluskorraldusevahendite paigaldamise“ kogemusele. AD p-s 5.3 ei

olnud nõutud elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemust. Puudub

igasugune alus arvata, et diplomeeritud teedeinsener, tase 7, lisakompetentsidega

liikluskorralduse projekti koostamine ja ehitustegevuse juhtimine, kelle juhtimisel on

paigaldatud liikluskorraldusvahendeid pakkuja poolt näidatud referentsobjektidel, ei peaks

mingil põhjusel olema suuteline neid paigaldama vaidlusaluses hankes.

17. VAKO tühistas hankija otsused üksnes põhjusel, et OÜ KIIRWARREN.KL ei esitanud

andmeid vähemalt kahe kvalifitseeritud elektriku kohta, mistõttu oli jäänud täitmata AD p 5.3

nõue. Kuna ringkonnakohus asus eelpool seisukohale, et piisas ka ühe elektriku CV-st ja see

oli pakkuja poolt esitatud, oli OÜ KIIRWARREN.KL pakkumus vastav. Seetõttu puudub

vajadus eraldiseisvalt hinnata, kas hankija oleks kvalifitseeritud elektrikuna pidanud käsitama

ka VL, kes on MTR-i andmetel (dtl 39) pakkuja juhtiv isik ja kvalifitseeritud elektrik, kuid

kelle CV-d ei olnud pakkumuses esitatud.

18. Kuna VAKO otsus on vaidlustatud osas õigusvastane, tuleb sõltumata kaebuses esitatud

väidetest kontrollida ka seda, kas OÜ KIIRWARREN.KL pakkumus vastas hankepassi osas

„muud

majandus-

või

finantsnõuded“

kehtestatud

järgmisele

kvalifitseerimistingimusele: „pakkuja käsutuses peavad olema hankelepingu täitmise

tagamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 70 000 EUR. Pakkujal tuleb esitada

tingimuse täitmise kohta kinnitus hankepassis. Hankija nõudmisel tuleb pakkujal esitada

tingimuse täitmise kohta pangaõiend või muu asjakohane ja hankija poolt vastavaks

tunnistatud dokument, mis näitab, et hankelepingu täitmise tagamiseks rahalised vahendid

summas 70 000 EUR on vajaduse korral pakkuja käsutada (RHS § 100 lg 1 p 1)“ ‒ AS

Signaal TM vaidlustuses oli kahtluse alla seatud ka see. Selles küsimuses nõustub

ringkonnakohus VAKO otsuse p-des 14‒14.6 esitatud seisukohaga (neid kordamata), et

vastav kvalifitseerimisnõue tuleb lugeda täidetuks pakkuja vastava kinnitusega hankepassis ja

3-23-2245

14(15)

finantsasutuse esitatud kinnituskirjaga (dtl 324). Hankija ei nõudnud täiendavate tõendite

esitamist ja järelikult ei pidanud pakkuja neid ka esitama.

19. Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas rõhutanud (Tallinna Ringkonnakohtu

17.02.2022 otsus nr 3-21-2489, p 16), et menetlusseadustikest tulenevalt peavad asjaga seotud

dokumendid (sh tõendid) sisalduma kohtutoimikus (vt HKMS § 87 lg 1; tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-d 56–57). Haldusasja toimik peab sisaldama kõiki asja lahendamisel tähtsust

omavaid dokumente, mille alusel teeb kohus kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid

põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad

asjaolud. Vastasel juhul ei saa kohus neile asjaoludele lahendis tugineda (nt Riigikohtu

08.04.2021 otsus nr 3-18-2244, p 16; 25.04.2019 otsus nr 3-17-1276, p 20; 09.03.2016 otsus

nr 3-3-1-78-15, p-d 23–24). Seega on oluline, et kohtutoimiku põhjal oleks menetlusosalistel

(võimalikke juurdepääsupiiranguid arvestades) ja kõrgematel kohtutel võimalik veenduda,

milliste tõendite alusel on asja lahendav kohus tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud või

mille alusel kujundanud oma järeldused. Erandina on peetud võimalikuks teatud juhtudel

piirduda viidetega, kuid seda vaid tingimusel, et viidatavad materjalid on avalikult ja püsivalt

kättesaadavad (sh nt kinnistusraamatu või äriregistri andmed). Ringkonnakohus on jätkuvalt

nendel seisukohtadel.

20. Praegusel juhul olid hankematerjalid ringkonnakohtule osaliselt kättesaadavad vaid

hankeregistri vahendusel. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks võtta haldusasja

materjalide juurde hankeregistrist: 1) AS Signaal TM poolt hankijale 12.07.2023 esitatud

küsimus (ID 760935) ja hankija vastus sellele; 2) OÜ KIIRWARREN.KL vastus hankija

10.08.2023 päringule; 3) OÜ KIIRWARREN.KL spetsialisti CV1; 4) OÜ KIIRWARREN.KL

spetsialisti CV2. Dokumentide 2, 3 ja 4 osas tuleb piirata AS Signaal TM juurdepääsu

nimetatud dokumentidele ning kuulutada asja menetlus vastavas osas kinniseks OÜ

KIIRWARREN.KL ärisaladuse kaitseks HKMS § 79 lg 1 p 5 ja § 88 lg 2 alusel.

21. Eelnevast

tulenevalt

rahuldab

ringkonnakohus

OÜ

KIIRWARREN.KL

apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse,

millega rahuldab kaebuse ja tühistab VAKO 27.09.2023 otsuse vaidlustusasjas nr 127-

23/261559 riigihankes „Mehhaaniliste liikluskorraldusvahendite ost ning mehhaaniliste ja

elektroonsete liikluskorraldusvahendite hooldamine 2023‒2026“ (viitenumber 261559)

(HKMS § 200 p 3). Selle tulemusel jäävad kehtima hankija otsused OÜ KIIRWARREN.KL

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning kaebaja kõrvaldamata jätmise ja

tema kvalifitseerimise kohta.

22. Kuna AS-i Signaal TM vaidlustus ei olnud põhjendatud, jäävad nii vaidlustus- kui ka

kohtumenetluse kulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi

asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Et

otsus tehakse OÜ KIIRWARREN.KL kasuks, kannab tema (kolmas isik VAKO-s ja

halduskohtus) menetluskulud tema vastaspool ehk AS Signaal TM.

OÜ KIIRWARREN.KL taotles vaidlustusmenetluses AS-lt Signaal TM menetluskulude

hüvitamist summas 3600 eurot (dtl 113, 164‒166). VAKO toimikust arveid ei nähtu. Kuna

halduskohtule esitatud Tepper & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 14.11.2023 arve nr 2023183

spetsifikatsioonis ei ole eristatud õigusabi osutamisele kulunud aega (kokku 4,42 tundi)

riigihangetes viitenumbritega 261559 ja 264580, vähendab ringkonnakohus ajakulu poole

võrra ning loeb vaidlustusmenetluse kulude kandmise kohustuse nõuetekohaselt tõendatuks

2,21 tunni ehk 442 euro ulatuses. Seega kuulub vaidlustusmenetluse menetluskuluna AS-lt

Signaal TM OÜ KIIRWARREN.KL kasuks välja mõistmisele 442 eurot.

3-23-2245

15(15)

Halduskohtus taotles OÜ KIIRWARREN.KL menetluskulude hüvitamist kokku 4880 eurot

(riigilõiv 1280 eurot ja esindajakulu 3600 eurot). Menetluskulu kandmine on nõuetekohaselt

tõendatud (Tepper & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 14.11.2023 arve nr 2023183, HKMS §

109 lg 11). Apellatsioonimenetluses on OÜ KIIRWARREN.KL tasunud riigilõivu 1280 eurot

ja taotleb esindajakulu hüvitamist 1800 eurot. Esindajakulude kandmise kohustuse

tõendamiseks on esitatud Tepper & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 31.12.2023 arve nr

2023215.

Kokku tuleb AS-lt Signaal TM OÜ KIIRWARREN.KL kasuks vaidlustusmenetluses ja kahes

kohtuastmes kantud menetluskuludena välja mõista 8402 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul

on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (HKMS § 109 lg 6).

Hankija ja AS Signaal TM võimalikud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS §

108 lg 1, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)