2-23-15973/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15973

Tsiviilasi

X avaldus täitemenetluse ajatamiseks (täiteasi nr

014/2023/2801)

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 29.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Indrek Repnau

Puudutatud isikud (sissenõudjad) Y (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja C (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat

Indrek Lillo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.11.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses X kanda.

4. Mõista Xlt solidaarselt Y ja C kasuks välja menetluskulude hüvitis 378 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X (avaldaja) esitas 10.11.2023 maakohtule avalduse täiteasjas nr 014/2023/2801 täitmise

tähtaja pikendamiseks.

2 (5)

2. Avaldaja elas alates 2006. aastast korteris aadressiga VVV. Vastavalt Tallinna

Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-7085 müüs kohtutäitur täiteasja nr 014/2023/367

raames korteriomandi avalikul enampakkumisel. Ostuhind laekus täituri ametikontole

12.10.2023. 18.10.2023 koostas kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse ja jaotas

enampakkumise tulemi. 26.10.2023 saatis täitur avaldajale kinnisasja väljaandmise täitmisteate

täiteasjas nr 014/2023/2801, milles oli korteri valduse väljaandmise vabatahtliku täitmise

tähtaeg 15.11.2023. Avaldaja esitas taotluse, milles palus määrata vabatahtlikuks täitmise

tähtajaks 17.01.2024, kuid täitur jättis taotluse rahuldamata. Avaldaja hinnangul anti talle

täitemenetluses korteri vabastamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg (20 päeva). Mõistlik

eluruumi vabastamise tähtaeg oli kolm kuud ning avaldajal ei olnud võimalik elukohta nii

lühikese aja jooksul vahetada. Avaldaja palus kohtul pikendada korteri valduse väljaandmise

vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 17.01.2024. Asja lahendamisel tuli arvestada asjaoludega,

et avaldaja oli osaliselt töövõimetu ning tal oli keskmine liikumispuue. Juhul, kui kohus leiab,

et põhjendatud ei ole avaldajale anda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 sätestatud

kolmekuuline tähtaeg, palus avaldaja määrata mõistlik tähtaeg korteri väljaandmiseks.

Puudutatud isikute seisukoht

3. Y ja C (puudutatud isikud) vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Menetluskulud tuli jätta avaldaja kanda, mõista avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja

menetluskulude hüvitis 1908 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt seadusjärgses määras

viivis.

Avaldajal oli piisavalt aega omale uue elukoha leidmiseks ja korteri vabastamiseks.

Vabatahtliku täitmise tähtaja määramine oli kohtutäituri kaalutlusõigus. Avaldajale oli uue

elukoha leidmise ja vaidlusaluse korteriomandi vabastamise kohustus pikalt ette teada. Otsus,

millega kohustati avaldajat korteriomand pärast enampakkumist vabastama, jõustus

06.02.2023. Rahaliste vahendite puudumine ei takistanud uue elukoha otsimist. Kuivõrd

avaldaja keeldus puudutatud isikute korteri vabastamisest, pöördusid nad selle vabastamiseks

kohtutäituri poole. 26.10.2023 edastas kohtutäitur avaldajale täitmisteate, millega määras

korteriomandi vabatahtlikus vabastamiseks tähtaja kuni 15.11.2023. Poolte läbirääkimiste

tulemusel lepiti kokku täitetoimingu edasilükkamises kahe nädala võrra ehk kuni 29.11.2023.

Avaldaja ei toonud esile erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vabatahtliku täitmise tähtaja

teistkordseks pikendamiseks kuni 17.01.2024. Osaline töövõimetus ja keskmine liikumispuue

ei takistanud korteriomandi vabastamist. Täitmise tähtaja pikendamine rikuks oluliselt

puudutatud isikute omandiõigust ning tekitaks neile olulist kahju. Samuti oli tähtaja

pikendamine kuni 17.01.2024 vastuolus TMS-ga.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 014/2023/2801

rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute

kasuks välja menetluskulude hüvitise 1908 eurot ja seadusjärgses määras viivise.

Maakohtu hinnangul ei esinenud käesolevas asjas TMS § 45 kohaldamist õigustavaid

erandlikke asjaolusid. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et kohtutäitur oleks pidanud avaldajale

ilmtingimata andma kolme kuu pikkuse tähtaja korteriomandi vabatahtlikuks vabastamiseks.

Avaldajale määratud tähtaeg, mida pikendati poolte kokkuleppel kuni 29.11.2023, oli

asjaolusid arvestades põhjendatud ja piisav. Korteriomandi vabastamise kohustus oli avaldajale

pikalt ette teada. Asjaolu, et avaldaja oli osaliselt töövõimetu ja tal oli osaline liikumispuue, ei

andnud alust TMS § 45 kohaldamiseks. Avaldajal ei olnud määruse tegemise hetkel ega

enampakkumise lõppemise ajal objektiivseid takistusi endale teise eluaseme leidmiseks.

Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause kohaselt

avaldaja kanda. Kohus luges puudutatud isikute lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

menetluskuluks 1908 eurot ja kohustas avaldajat alates kohtulahendi jõustumisest kuni

3 (5)

menetluskulude hüvitamiseni tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kohtu hinnangul

olid puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg 8 tundi ja 50 minutit

põhjendatud. Samuti ei olnud vandeadvokaadi puhul kiireloomulise ülesande täitmisel

tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) teenuse keskmist turuhinda ületav suurus.

Avaldaja määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus

jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute kasuks

välja menetluskulude hüvitise 1908 eurot.

Kohus ei arvestanud menetluskulude väljamõistmisel hagita menetluse erisusi ja

kohtupraktikat. Hagita menetluses ei saanud menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et

õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. TsMS § 172 lg 1

esimese lause kohaselt tuli menetluskulud jätta selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse.

Avaldaja ei esitanud kohtule pahatahtlikku ega alusetut avaldust, vaid oli sunnitud kohtu poole

pöörduma, sest Eesti kliimas oli kiirendatud korras väljatõstmine talvisel ajal avaldaja suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulud pidi kandma see pool, kes asjatu kohtuvaidluse põhjustas.

Kohus jättis alusetult ja ebaõiglaselt menetluskulud avaldaja kanda, kuigi lahend tehti

puudutatud isikute kasuks. Samuti ei olnud põhjendatud menetluskulude suurus ja õigusabi

tunnihind, kuivõrd see teenis üksnes esindaja majanduslikku huvi. Menetluskulude suurus oli

hagita menetlust arvestades ülepaisutatud ja avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele

vastamiseks.

7. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

10. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega kohus jättis

menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute kasuks välja

kulud 1908 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine

lause koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Maakohus tugines menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 172 lg 1 teisele

lausele ning jättis kulud osundatud sätte alusel avaldaja kanda.

12. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil

hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-

11359, p 14; RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).

4 (5)

13. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule

menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt RKTKo 11.03.2015, 3-

2-1-87-14, p 29). Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 07.10.2020, 2-188-

11359, p 14; RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12).

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni

piire, kui jättis kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendusega, et kuivõrd avaldaja esitas avalduse täitemenetluse

ajatamiseks, mis jäi rahuldamata, oli põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud avaldaja

kanda.

15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 05.02.2020, 2-

14-14536, p 15; RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei

ületanud maakohus ka õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja

tasumäära hindamisel kaalumispiire. Samuti on määrus piisavalt põhjendatud. Maakohus

hindas puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust lähtudes

dokumentide sisust ja toimingute vajalikkusest. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata

maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli

menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb

seda TsMS § 174 lg 3 järgi ka ringkonnakohus.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isikud esitasid

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati neile ringkonnakohtu menetluses õigusteenust

kokku 4 tunni ja 40 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 1008

eurot (käibemaksuga).

19. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama

esindaja esindas puudutatud isikuid ka maakohtus, leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikute

lepingulise esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud 3 tunni ja 30 minuti

ulatuses. Esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, on vajalik ja põhjendatud

ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega moodustavad

puudutatud isikute põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 756

eurot (3 tundi 30 minutit x 180 eurot + käibemaks).

20. Kohus märgib, et määruskaebuses vaidlustati nii menetluskulude jaotust kui ka nende

kindlaksmääramist, mille vaidlustamisega tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei

hüvitata. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise ajakulu proportsioon

on antud juhul 50%, mistõttu tuleb määruskaebemenetluses avaldajalt puudutatud isikute

kasuks välja mõista menetluskulud 378 eurot (756/2). Vastavalt puudutatud isikute taotlusele

5 (5)

ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb avaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada

määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)