1-10-8476/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-8476

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 mai 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-8476 (09230116015) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi V.S süüdistus KarS § 201 lg 1; 209 lg 1; 344 lg 1; 345 lg 1 järgi Prokurör Janar Luts Süüdistatav V.S

ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukohtXXX Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: korduvalt karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Mati Senkel Kannatanu A OÜ esindaja Advokaat Marek Herm RESOLUTSIOON

1. V.S süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.

2. V.S süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

3. V.S süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega,

mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.

5. V.S KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema

käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu.

6. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta V.S-ile mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, so

2 tähtajaline vangistus 5 kuud V.S suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.S temale määratud 2 (kaks)

aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 ettenähtud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758)

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada V.S järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: XXX,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

8. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada V.S temale määratud kaheaastase katseaja

jooksul heastada kuriteoga tekitatud ja kohtuotsusega välja mõistetud kahju.

9. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.S-ile määratud 2 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.05.2011. 10. V.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot ja 99 senti, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.S, 1-10-8476, kaitsjatasu“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 12. Jätta V.S-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti KrMS § 180 lg 3 alusel V.S-ilt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. 13. Jätta V.S-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 1, lg 2; 180 lg 1 alusel välja

mõistetav kannatanu OÜ A esindajale makstud tasu 1342 (üks tuhat kolmsada

nelikümmend kaks) eurot ja 94 senti KrMS § 180 lg 3 alusel V.S-ilt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

14. OÜ A esitatud tsiviilhagi sõiduki Audi S4 registreerimismärgiga XXX VIN: WAUZZZ8DZWA232032 välja andmises OÜle A B T valdusest rahuldada, tunnustades AÕS § 80 lg 2 kohaselt OÜ A omandiõigust sõidukile ja selle väljanõudeõigust B T ebaseaduslikust valdusest OÜ Autolenud.ee valdusesse.

15. Kohustada B T välja andma sõiduki Audi S4 registreerimismärgiga XXX VIN: WAUZZZ8DZWA232032 OÜ A valdusesse. 16. OÜ A esitatud tsiviilhagi 72 500 krooni nõudes jätta rahuldamata. 17. B T esitatud tsiviilhagi kindlustushüvise saamiseks summas 17 300 krooni jätta TsMS §

423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, selgitades kannatanule, et tal on õigus tsiviilhagi esitada tsiviilkohtumenetluse korras.

18. B T esitatud tsiviilhagi sõiduki omandiõiguse tunnustamises sõidukile Audi S4 registreerimismärgiga XXX VIN: WAUZZZ8DZWA232032 jätta rahuldamata.

19. B T esitatud tsiviilhagi sõiduki Audi S4 registreerimismärgiga XXX VIN:

WAUZZZ8DZWA232032 turuhinna langusest tekkinud hinnavahe väljamõistmises V.S-ilt summas 3835 kuni 4474 eurot jätta rahuldamata.

20. B T esitatud tsiviilhagi sõiduki Audi S4 registreerimismärgiga XXX VIN:

WAUZZZ8DZWA232032 maksumuses rahuldada 123 000 krooni ulatuses, so 7861,43 euro ulatuses ning V.S-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista B T

3

kasuks 7861 (seitse tuhat kaheksasada kuuskümmend üks) eurot ja 43 senti, milline summa tuleb tasuda B T arveldusarvele 221020244010 Swedbank.

21. Välja maksta selleks ettenähtud vahenditest OÜle A kriminaalmenetluses valitud esindajale Raidla L ja №rcous Advokaadibüroo OÜle arve nr 101817 alusel makstud tasu 6000 krooni, so 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 47 senti, mis tuleb kanda OÜ A arveldusarvele Swedbank.

22. Välja maksta selleks ettenähtud vahenditest OÜ A esindajale Raidla L ja №rcous Advokaadibüroo OÜle kriminaalmenetluses OÜ A esindamisel tehtud kulutused kohtule esitatud arvete nr 111129 ja 103028 alusel kokku summas 959 (üheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja 47 senti, mis tuleb tasuda Raidla L ja №rcous Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele Swedbank.

23. Kriminaaltoimiku vahel asuvad V.S ja B T käekirjaproovid kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas:

V.S süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

mis seisnes selles, et tema, võltsis 12.08.2009 B T’ile kuuluva sõiduauto Audi S4,

registreerimismärgiga XXX, 27.07.2009 müügilepingut. Võltsimine seisnes selles, et ta kirjutas müügilepingul oleva B T’i allkirja B T’i asemel ise. Müügilepingu alusel Põhja

Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroo muutis omaniku andmeid liiklusregistris selliselt, et nimetatud auto uue omanikuna kanti registrisse OÜ A.

Oma tegevusega pani V.S toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

Samuti süüdistatakse V.S KarS 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, edastas Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroole, Tallinnas, Mäepealse 19, eelnevalt võltsitud sõiduauto Audi

S4 müügilepingu eesmärgiga omandada õigusi. Võltsitud müügilepingu alusel muudeti B

T’ile kuuluva sõiduauto Audi S4, registreerimismärgiga XXX, omaniku andmeid liiklusregistris ja auto uue omanikuna kanti registrisse OÜ A.

Oma tegevusega pani V.S toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

Samuti süüdistatakse V.S KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema saades B T’ile kuuluva sõiduauto Audi S4,

registreerimismärgiga XXX, enda valdusse, pööras selle ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, müües nimetatud sõiduauto OÜ-le A.

Oma tegevusega pani V.S toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise.

Samuti süüdistatakse V.S KarS 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt võltsinud sõiduauto Audi S4,

4 registreerimismärgiga XXX, 27.07.2009 müügilepingus müüja s.o. B T’i allkirja, mis jättis mulje, et auto omandiõigus kuulub temale, lõi sellega OÜ A esindajale AV ’ile ebaõige

ettekujutuse auto omanikust. OÜ A esindaja AV , olles eksimuses auto tegelikust

omanikust, sõlmis temaga 12.08.2009 müügilepingu ja järelmaksuga müügilepingu nr

TLN120809-1 ning OÜ A kandis 12.08.2009 OÜ MS arveldusarvele 49 100 krooni, kus võeti see sularahas välja. V.S sai nimetatud summa ulatuses varalist kasu.

Oma tegevusega pani V.S toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud V.S tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja seletas, et tunneb T. R, kellega on ühine kirg sama marki autode vastu. 2006 aastal ostis T. Rlt sõiduauto Audi S6+, 1996 aasta väljalase, maksis kahe

kuu jooksul kogu hinna 123 000 krooni. T. Rl oli oma automüügiplats Tartus. 2009 juulis

müüs T. R talle järelmaksuga Audi S4 registreerimismärgiga XXX, andes auto tema kasutusse, seetõttu oligi märgitud vastutava kasutajana. Sõlmitud järelmaksuleping jäi autosse koos isiklike asjadega kui T. R 2009 septembris temalt auto üle võttis. Lepingu järgi oli auto hinnaks samuti 123 000 krooni, millest 30 000 krooni augustis ära maksis pärast Autolaen.ee OÜst raha saamist. T. R tahtis raha saada sularahas ja sõitis Tartusse raha ära viima. Auto ei töötanud korralikult ja T. R vahetas välja kaks süütepooli, mis ta ise Tartu Forsist ostis, kuigi T. R pidanuks vea oma kuludega kõrvaldama. Maksis ära 30 000 ja oli maksegraafikust ees. T. R eest kõrvale hoidnud ei ole. Septembris 2009 said kokku ja T. R võttis auto üle, sest

tahtis autot kätte saada, et B. T uuesti omanikuna registrisse kantaks. T. R ja tema vahel sõlmitud lepingu järgi pidi tasuma iga kuu 5000 krooni kahe aasta jooksul. B.T nägi esimene

kord eelistungil, B. Tiga mingit lepingut sõlminud ei ole, leping oli T. Rga. B.T kohta oli kuulnud, et on T. R elukaaslane. Eelmise autoga oli samamoodi, et sõiduk oli B.T nimel ja kui kogu summa oli tasutud, siis vormistati tema nimele. 01.07.2009 või 02.07.2009 öeldi, et auto on Eestis registrisse kantud ja sõitis autole järgi. Autoga oli avarii, T. R nägi seda registrist ja tahtis teada kas kindlustus on hüvitanud, ilmselt tahtis raha saada. Liiklusõnnetuse põhjustas Kristjan Kattai, kes mitu autot ära lõhkus. Audi S4 valduse andis T. Rle üle kas septembri

viimasel või oktoobri esimesel nädalal 2009. OÜst Autoleanud.ee võttis laenu 12.08.2009, tehti ettepanek, et firma maksab ise registreerimistasu, ilmselt sai niimoodi kuludesse kanda. Laenu võttis selleks, et T. Rle raha ära maksta ja Soome minekuks raha saada. Oli T. Rle raha andmisega viivitanud kuu aega. Pidi ise raha saama, kuid peteti ja raha jäi saamata. Arvestas,

et võtab Autolaen.ee OÜst laenu, maksab T. Rle, siis maksab Autolaen.ee OÜle tagasi. Majanduslik olukord aga läks kehvaks, raha ei olnud ning ei saanud maksta kummalegi. T. Rle oli maksta jäänud 90 000 krooni, et auto enda nimele saada. A OÜst sai 49 100 krooni,

millest 30 000 krooni andis T. Rle. Raha üleandmist ei vormistatud. Ülejäänu pidi jääma Soome sõiduks. Kriminaalasjas toimiku leht 14 on tema koostatud müügileping, sõlmis selle iseendaga, mõlemad allkirjad tema kirjutatud OÜ A kontoris. Audi S4 õige hind oligi 123 000 krooni, selle hinnaga oli ka müügis. Kuna kaubaks ei läinud, ju siis T. R pakkus seda talle.

See oli sedaankerega, samal ajal olid mõned universaalkerega müügis, hinnavahe plussmiinus 10 000 krooni. Edasi käis lepingut sõlmimas ARKis ja siis OÜs Autoleanud.ee. Toimiku lehtedel 3 kuni 7 ja 15 on tema allkirjad lepingutel. A.V iga sai kokku lepitud, et teeb parema intressiga ja ta saab 50 000 krooni, tagasi maksab 67 500, selle äratasumine oli

reaalne. Toimiku lehel 14 lepingu sõlmimine tundus olevat lahendus, kõik pooled jääksid rahule. OÜs Autoleanud.ee küsis kas peab olema lepingu sõlmimiseks omanik, kuid öeldi, et piisab ostu-müügi lepingust. Kuna kasutaja juba oli, siis võltsis müügilepingu et laenu saada. A.V vaatas autot üle 2-3 minutit, tegi pildid igast küljest, sisust, spidomeetri näidust, vaatas et kõik töötab. Mootori käivitamist ei mäleta. Hüvitamise osas on tasunud 30 000 krooni T. Rle, OÜle A midagi tasunud ei ole. Kas A.V koostas sõiduki üleandmise vastuvõtmise akti,

seda ei mäleta. Laenuleping ja ostu-müügi leping olid küll, andis allkirjad. Majandusliku olukorra osas saab öelda, et senini on elanud vanemate kulul, on olemas kinnitus selle kohta, et kutsutakse tööle kokana. Tööle asudes saaks hakata tasuma 200 € kaupa kuus ka kahjusid. Inkassost helistatakse siiani, viimane kõne oli kuu aega tagasi. Pilt riputati üles, et isik

5

kadunud. Üks inkassofirma andis teisele üle. Nüüd enam ei teagi kellele tasuda OÜ A summasid, sest inkassole üle antud. Teab, et liikluskindlustuse hüvitis kanti OÜle A, summat ei tea. RAE tegi remondi hinnapakkumise, see oli 43 000 krooni. On senini seotud MS OÜga, kuid viimased poolteist aastat majandustegevust olnud ei ole, sissetulekut samuti. Tunnistab

OÜ A tsiviilhagi 67 500 krooni nõudes, kuivõrd sellises summas oli talle esitatud ka maksegraafik. Mis puudutab B.T hagi, siis leiab, et sõiduk oli B.T oma ning tuleks tunnustada

B.T omandiõigust sõidukile, samuti on nõus sellega, et B. Tile tuleks tasuda turuhinna

langusest tekkinud hinnavahe. Mis puudutab kindlustushüvitist, siis tuleks OÜl A saadud kindlustushüvitis maksta B. Tile, kuivõrd tema ise liiklusõnnetust ei põhjustanud ja OÜ A sai kindlustushüvise alusetult, sest sõiduk on remontimata.

Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud B T seletas, et tunneb V.S läbi elukaaslase T. R, lähemalt tuttav ei ole. V.S kasutusse anti temale kuuluv sõiduauto Audi S4 juulikuus, võimalik, et 2009 aastal. Sõiduk seisis ja vajas remonti ning kuna muretseti teine auto, siis jäigi seisma. Elukaaslase T. R ja V.S vahel oli vestlus, et sõiduk anda V.S-ile kasutada.

V.S pidi minema Soome tööle ja hiljem tagastama, kasutada anti tasuta. Oli juttu, et kasutab kaks nädalat ja oli võimalus, et siis ostab ära. Kasutada andmise tingimuseks ei olnud

see, et kindlasti peab ära ostma. Varem oli see auto müügis. Kahe nädala möödudes ei tagastanud autot ja V.S vältis neid. Said teada, et auto ei olegi enam tema nimel. Vaatasid internetiportaalides päringuid sündmuste kohta, septembris. Tuttavatelt sai teada, et autoga on

tehtud avarii. Auto tagastamine oli septembris 2009, auto passis oli juba teine omanik. V.S tunnistas, et võltsis lepingul tema allkirja. Mingit ostu-müügi lepingut ta V.S-iga sõlminud ei ole. Toimikus lehel 14 lepingul ei ole tema allkiri. Elukaaslane T. R on V.S-ile

varem müünud ühe Audi, probleeme ei tekkinud. Usub, et V.S teadis, et sõiduk oli

müügis, see oli avalikult müügis. Hinnast juttu ei olnud. Selle auto eest ei ole tema ega

elukaaslane raha saanud. Auto seisab alates 2009 aasta sügisest XXXmaja ees Tartus.

Sõidukit remonditud ei ole. Esitab tsiviilhagi, milles taotleb omandiõiguse tunnustamist,

samuti remondiks määratud summa hüvitise väljamaksmist ja turuhinna langusest tekkinud hinnavahe 3835 kuni 4474 € väljamõistmist tema kasuks. Alternatiivselt, kui omandiõigust ei tunnustata, siis soovib sõiduki kogumaksumuse rahalist hüvitamist.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T R seletas, et tunneb V.S ühe tuttava kaudu. On müünud V.S-ile Audi S6 umbes neli aastat tagasi. Audi S4 ei müünud, andis elukaaslasele

kuuluva auto kasutada. V.S pidi minema Soome tööle ja kui hakkab suuri summasid tulema, siis ostab ära, kui suuri summasid ei tule, siis tagastab. Sõiduk anti üle ilmselt juulis

2009. V.S väidete kohaselt pidi V.S jääma Soome kaheks-kolmeks nädalaks ning

järeldas, et kui selle aja jooksul suudab hakata raha teenima, siis suudab osta. Püüdis V.S-iga kontakti saada, kuid ei õnnestunud. Siis sai kontakti kas elukaaslase või sugulasega

ja öeldi, et V.S on Soomes, kuid tal ei ole telefoni ja võtab ise ühendust. Jäi ootama.

Mõne aja pärast kontakt oli ja V.S lubas auto Tartusse tuua, kuid ei toonud. Tuttavate kaudu õnnestus organiseerida kokkusaamine. Sai teada, et auto ei ole enam elukaaslase nimel, vaid panditud. Sai auto võtmed, V.S väitis, et klaarib laenufirmaga kiiresti ära, võlg on

5000 kuni 6000 krooni ja saab nädalaga elukaaslase nimele tagasi vormistatud. Auto võis

tagasi saada oktoobris, kaks-kolm kuud pärast kasutusse andmist. Kui tegid järelepärimisi

kodanikuportaalis, siis sai teada, et auto ei ole enam elukaalsase nimel ning siis hakkas

tegutsema. Kokkusaamisel V.S seletas, et ei olnud muid võimalusi kui panti anda, et

saada rahalisi vahendeid. Oli tehtud allkirja võltsides, kuid ei mäleta kas V.S seda ise ütles. Elukaaslane seda ei teinud. V.S oli aastatepikkune tuttav, usaldas, varem auto

müügiga probleeme ei tekkinud. Auto oli eelnevalt müügis, hinnaga 130 000 krooni kanti. Seda, et auto oleks olnud järelmaksuga müügiks, väita ei saa, selle kohta ei ole ühtegi paberit. V.S oli ostukuulutus ja andis teada sellest, et tal selline auto on.

Kohtuistungil kannatanu A OÜ esindaja MH seletas, et OÜ A tehingute puhul on tegemis heauskse omandamisega. 12.08.2009 sõlmitud müügilepinguga, millega V.S müüs OÜ-le A sõiduauto Audi S4, omandas OÜ A auto heauskselt AÕS § 95 lg 1 mõttes. Sõiduk läks OÜ- le A üle üleandmisega AÕS § 92 lg 1 mõttes. OÜ A oli müügilepingu sõlmimisel heauskne,

6

kuna ei teadnud, et V.S puudub õigus auto võõrandada. V.S sai sõiduki valduse selle omanikult B. Tilt, kuna too andis auto V.S-ile laenuks. Seega läks sõiduk omaniku valdusest välja tema tahte kohaselt. Müügilepingu sõlmimisel läks auto valdus üle OÜ-le A.

OÜ A tehingute puhul ei ole tegemist tagatisomandamistehingutega AÕS §-i 94 mõttes.

Tagatisomandamise puhul AÕS § 94 mõttes sõlmitakse võlaõiguslik tagatisleping ja

asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmise kohta. Võlaõiguslikku kokkuleppesse lisatakse

tingimused selle kohta, et võõrandatav asi jääb võõrandaja valdusesse ning et teatud konkreetse võla tasumisel, mille tagamiseks nimetatud leping on sõlmitud, läheb asja omand

taas võõrandajale tagasi. 12.08.2009 sõlmiti V.S ja OÜ A vahel 2 müügilepingut. Müügilepingud sõlmiti küll väikese ajalise vahega, kuid tegu on siiski kahe erineva lepinguga, mida tuleb vaadelda eraldi ning mis kumbki ei täida tagatisomandamise tunnuseid. Seega ei ole tegemist AÕS §-s 94 sätestatud olukorraga. Müügileping l V.S kui võõrandaja ja OÜ A kui omandaja vahel sõlmiti standardne müügileping, millega võõrandaja kohustus andma

omandajale üle sõiduki valduse ja omandi ning omandaja sõiduki eest maksma. Lepingu

sõlmimisel kohustused ka täideti (OÜ A registreeriti ARK-is sõiduki omanikuks ning auto

valdus anti OÜ-le A üle, samuti maksti ära tasu). Müügilepingus puudusid igasugused

tagatisomandamisele viitavad tingimused nagu sõiduki jätmine võõrandaja valdusse; mingi

nõude tagamine kui lepingu eesmärk jne. Seega ei täitnud esimene 12.08. 2009 sõlmitud

müügileping AÕS §-s 94 sätestatud tingimusi ega ole vaadeldav tagatisomandamisena.

Hiljem sõlmiti uus müügileping OÜ A kui võõrandaja ning V.S , kui omandaja vahel (Müügileping 2). Ka seda müügilepingut ei sõlmitud AÕS §-s 94 kirjeldatud tingimustel, sest

auto ei jäänud ka selle lepinguga võõrandaja valdusesse, vaid anti lepingu sõlmimisel

omandajale üle. Seega ei toimunud ka teise 12.08.09 sõlmitud müügilepingu alusel tagatisomandamist AOS § 94 mõttes. Tagatisomandamise üheks põhiliseks tunnuseks on see,

et võõrandamisleping ei näe ette kohustust asi üle anda. Antud juhul oli aga mõlemas

müügilepingus müüja põhikohustusena margitud sõiduauto ostjale üle andmine. Sellise

kohustuse sisaldumine müügilepingus välistab lepingu tõlgendamise tagatisomandamisena.

OÜ A ja V.S vahel sõlmitud müügilepingut eristab tagatis omandamisest ka see, et

tagatis omandamine tehakse mingi konkreetse nõude tagamiseks, mis võõrandamislepingu

sõlmimise tõttu olemast ei lakka. Nõue säilib osas, milles võõrandaja pole suuteline seda

tasuma ning võõrandamislepingu objektiks olnud eseme realiseerimisest ei piisa selle

rahuldamiseks. Seega ei pruugi tagatis omandamisega tagatav nõue lõppeda ka eseme võõrandaja võimetuse korral võlga maksta ning eseme omandaja otsesesse valdusse minemise korral. OÜ A müügilepingu puhul aga on OÜ ostja võimetuse korral osamakseid tasuda õigus müügileping üles öelda ning auto oma valdusesse tagasi saada. Sel juhul lõppevad ka ostja

kohustused tasuda osamakse. Seega oli OÜ A ja V.S vahel sõlmitud müügilepingu tingimused sisuliselt erinevad tagatisomandamise tingimustest. Kui vaadelda OÜ A ja V.S vahel sõlmitud lepinguid koostoimes sisuliselt kui tagatisomandamist, on siiski täidetud AÕS § 95 Ig-s l 2 nimetatud tingimused ja heauskne omandamine on toimunud. AÕS § 95 lg l2 järgi saab tagatisomandamise puhul heauskne omandamine toimuda siis, kui omandaja on

heauskne asja oma valdusse saamisel (nt kui tagatise üleandmisel nõuab võlausaldaja asja oma valdusse, et saada asja juriidilise omanikune ka asja faktiliseks omanikuks). V.S kui

müüja ja OÜ A kui ostja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad müüja põhikohustused näevad ette sõiduauto üleandmise ostjale. See kohustus ka täideti ning OÜ A sai V.S-ilt sõiduauto otsese valduse. Seejärel sõlmiti poolte vahel uus müügileping OÜ A kui müüja ja

V.S kui ostja vahel, see müügileping nägi müüja põhikohustusena ette eseme valduse

üleandmise ostjale pärast eseme registreerimist autoregistrisse müüja nimele. Sõiduki omaniku ümberregistreerimise protsessi kestel oli sõiduki otsene valdus OÜ A-1 ning alles hiljem anti see taas üle V.S-ile. Seega sai OÜ A pärast müügilepingu sõlmimist, millega V.S võõrandas talle sõiduauto, mõneks ajaks ka sõiduauto otsese valduse, olles tol ajal heauskne V.S õiguse osas sõidukit võõrandada. Seega oleks OU A omandanud sõiduki heauskselt ka AOS § 95 lg l2 alusel. Sõiduk tuleb tagastada Autloalenud.eele, mitte esialgsele omanikule, kelle valdusest see välja läks. Oli soov saada sõiduk, rahalised huvid puudusid, B. T peaks saama rahalise hüvituse. Enne ei teadnud inkassost kui istungil. Nõue on võimalik tagasi ostes kätte saada. Kui on tasuta üle antud, saab tagasi kutsuda. Kui võlg kätte saadakse,

7 saab inkasso oma osa. Inkassoga V.S probleeme ei tuleks, nõuet ei ole edasi müüdud. Kindlustushüvitisest on kuulnud, kuid numbrist ei ole aimu. Nüüdseks on olemas kiri, mille

kohaselt on inkassofirma menetluse lõpetanud 2011 märtsis kui ilmnes, et asi on kohtus.

Esmane nõue on omandiõiguse tunnustamine ja võetakse tagasi eelmine hagi, kuid kui omandiõigust ei tunnustata, siis nii nagu hagis kirjas 50 000 ja intress 22 500 krooni.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AV seletas, et töötab OÜs A haldurina. Äriühing

tegeleb autode müügiga järelmaksuga, laenudega auto tagatisel, finantseerimine autode teemal. Laenud, järelmaksud kui pank laenu ei anna, kuid on olemas müüja ja ostja. Haldurina

on tema tööks autode hindamine, taotluste läbivaatamine, otsustamine, krediidiraportid. Summad 80 000 kuni 100 000, suuremaid summasid ei finantseeri. V.S tunneb, V.S tellis temalt 2007 või 2008 pulmasõidu, vastutasuks pakkus autole keemilist puhastust. Enne tehingut kaks korda kohtunud. Kirjutas tehingule alla, oli selles tehingus halduriks. V.S teatas auto tagatisel laenu soovist kas samal päeval või päev enne seda. Tuli kohale, vaatas, et tuttav nägu ja küsis kas ta helistas. Vaatas autot, läbisõitu, seisukorda, auto oli seda raha väärt

mida küsiti. Läksid kontorisse ja tegid lepingu. Asuvad ARKi hoones. Omanik teab auto nüansse, näiteks starter rikkis, võivad vead olla. Harilikult jääb inimene kontorisse, ise käib vaatamas autot. Automaatkäigukasti remont näiteks on kallis, siis liigutab autot edasi tagasi,

kas turbiinis on rõhk olemas. See oli manuaalkastiga. Harilikult proovisõitu ei tee, sellel käivitas mootori. Laenu annavad enamasti kuni 60% turuväärtusest. Kui turuväärtus 100 000,

siis annavad 60 000. Kui auto jääb kasutusse, siis protsent väiksem. Kui võtmeid on kaks komplekti, siis ühe komplekti jätab kontorisse. Sellel oli üks komplekt. V.S oli esimene klient, alustas sel ajal tööd. Järgmisel päeval oli järgmine klient, samuti peteti. On töötanud autoäris alates 2002. Peab teadma mis hinnaga saab müüa, mis hinnaga jääb seisma, aastaga

hind väheneb, firma hävib. Sama mudel võib olla erineva hinnaga, kas on baasmudel või

mõni muu. Toimikus lehtedes 3 kuni 7 ja 15 on tema allkirjad, teised allkirjad on V.S omad. Ostu-müügi leping lehekülg 15 sõlmiti enne, siis teine leping. Üleandmis-vastuvõtu akt

peab ka olema, see prinditakse välja pakina ja akt on viies leht. Akt peaks olema peale maksegraafikut. On edastatud, ehk kaotati ära või jäi ARKi. Akt vormistati kindlasti. Tol ajal

oli selle auto väärtus 80 000 kuni 110 000, müügis oli selliseid 2-3 tükki. Vaatavad müügikuulutusi, kui Eestis ei ole, siis vaatavad Saksamaal, Rootsis, Lätis. Mõned on käsitöö autod, neid on vähe ja võrdlusvõimalused väiksemad, realiseerida raske, aega läheb rohkem. V.S oli ostu-müügi leping kaasas, tihti on nii, et on 5-6 lepingut kaasas, ei taheta 900 krooni maksta registreerimistasu. Nüüd enam nii ei tehta, on olnud petuskeemid. Siis midagi kahtlast ei olnud, tundis isikut, probleeme ei oleks pidanud olema. Seda ei saa ka kontrollida. Küsib kas on seaduslik, kuid kunagi ei tea kas tõtt õeldakse. Oma arust küsis auto kohta ja

V.S ütles, et ostis järelmaksuga, et on juuliks ära makstud. See leping ei olnud samal

päeval tehtud. Mingisugune kindlustushüvitise maksmine oli, kuid summat ei oska öelda, raamatupidaja teab. Hüvitis seaduse järgi nende oma, isik kasutas sõidukit. Maksegraafikus

oli viga, sest programmis oli viga, hiljem tehti uus programm. 45 000 asemel peab olema

50 000, koos intressiga peaks olema 72 500. V.S-ile kanti 49 100 üle MS arvele. 900

krooni oli riigilõiv, kui pole registreerimise eest tasumiseks raha, võetakse laenu summast

maha. Sõiduki läbisõitu ei mäleta. Pärast avariid autot näinud ei ole, tahtis näha, kuid sai eitava vastuse. See võis olla septembris 2009. Kui graafikujärgse makse tähtaeg saabub, siis saadab raamatupidamine SMS, kui ei ole laekunud, siis teise SMS. Andsid inkassole üle, oli Baltest Holding OÜ summas 72 500. Inkassole üleandmine oli kaks kuud hiljem, oktoobris, novembris 2009 kui mitu kuud oli maksmata. V.S ütles, et pidi Soome minema, läks viltu, raha ei laekunud. Summa osas oli programmi viga, kuid kui saab 50 000 kätte ja 9% on kuus intressi, siis loogiliselt peab aru saama, et 5000 ei saa õhku jääda. Politseis näidati graafikut, siis alles nägi viga. V.S jutu järgi pidi Soome minema ja firma tegema, ütles V.S-ile, et intressid on suured, kuid V.S ütles, et tal ei ole probleeme. Ise teadis, et V.S on firma

olemas. V.S võttis laenu 5 kuuks. Suurem osa kliente on ehitusfirmad, kellel rahad liiguvad.

Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid:

8

• Põhja Politseiprefektuuri politseijuhtivinspektori I.V.S taotlus A OÜle sõiduauto

Audi S4 registreerimismärgiga XXX omandamisega seotud dokumentide väljastamiseks. (I kd t/l 2)

• Järelmaksuga müügileping nr TLN120809-1. Lepingu kohaselt on ostjana märgitud V.S ja müüjana A OÜ, keda esindab AV . Lepingu esemeks on sõiduauto

Audi S4 registreerimismärgiga XXX maksumusega 50 000 krooni. Intressimääraks

9% kuus. Osamaksud kuuluvad tasumisele vastavalt maksegraafikule. Vastavalt

lepingule toimub eseme valduse üleandmine ostjale pärast eseme registreerimist

õigusaktidega ettenähtud registris müüja nimele. Kindlustuse osas on märgitud, et

ostja kohustusb pärast eseme valdusse saamist sõlmima kohustusliku

kindlustuslepingu ja kui esemel on kehtiv kindlustusleping, siis jääb see kehtima.

Lepingus toodud tingimuste kohasel täitmisel ja osamaksu ja intressi täielikul tasumisel läheb ostjale üle eseme omandiõigus. (I kd t/l 3-4)

• Järelmaksuga müügilepingu nr TLN120809-1 maksegraafik. Graafiku kohaselt on

osamaksete tasumise kuupäevad 12.09.2009, 12.10.2009, 12.11.2009, 12.12.2009 ja 12.01.2010. Tasumata osamaksena on märgitud iga kuu kohta 50 000. Osamaksena on märgitud esimese nelja kuu kohta 0.00 ja viimase kuu kohta 45 000. Intressina on iga kuu kohta 4500.00, kokku 49 500. Graafiku all viimases reas on osamaksena märgitud 45 000, intressina 22 500 ja kokku 67 500. Graafikule on alla kirjutanud ostja ja müüja 12.08.2009. (I kd t/l 5)

• A OÜ järelmaksuga müügilepingu üldtingimused. Üldtingimustes on märgitud

üldsätted, eseme üleandmist puudutavad sätted, ostja ja müüja kohustused, eseme

käsutamise tingimused, eseme kindlustamine, lepingu ülesütlemise tingimused, müügilepingu lõppemine ja muud tingimused. (I kd t/l 6-7)

• Põhja Politseiprefektuuri politseijuhtivinspektori I.V.S taotlus Liiklusregistri

Tallinna büroole, milles taotletakse sõiduauto Audi S4 XXX dokumentide väljastamist. (I kd t/l 9)

• Liiklusregistri Tallinna büroo saatekiri taotletud dokumentide väljastamise kohta. (I kd t/l 10)

• Sõiduauto Audi S4 registreerimistunnistus ED118348, mille kohaselt on sõiduki esmane registreerimine 17.08.1998, Eestis registreerimine 01.07.2009. Omanikuna on märgitud B T, kasutajana V.S. (I kd t/l 11)

• Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo dokumentide originaalide üleandmise-vastuvõtmise akt. Akt on koostatud 28.09.2009. Akti kohaselt on välja antud taotlus 12.08.2009, müügileping 12.08.2009, müügileping 27.07.2009, sõiduki registreerimistunnistus. (I kd t/l 12)

• Taotlus nr A730125, mille kohaselt OÜ A taotleb sõiduki Audi S4

registreerimismärgiga XXX registreerimisandmete muutmist seoses omaniku vahetusega. Taotluse kohaselt taotletakse V.S märkimist kasutajana. Taotlus on koostatud 12.08.2009. (I kd t/l 13)

• 27.07.2009 müügileping, mille kohaselt B T müüjana müüb ostjale V.S-ile

sõiduki Audi S4 registreerimismärgiga XXX ning ostja kohustusb tasuma 123 000 krooni. Lepingul on poolte allkirjad. (I kd t/l 14)

• 12.08.2009 müügileping, mille kohaselt V.S-i müüjana müüb OÜle A

sõiduki Audi S4 registreerimismärgiga XXX ning ostja kohustub tasuma ostuhinna kokkuleppel summas. (I kd t/l 15)

• OÜ A äriregistri andmebaasi väljatrükk, mille kohaselt on äriühing registrisse kantud 10.07.2009. Tegevusalana on märgitud muu laenuandmine v.a pandimajad. Juhatuse liikmena on märgitud SS, asutajad SS ja KN, osanikus SS ja KN. (I kd t/l 44-45)

• OÜ MS äriregistri andmebaasi väljatrükk, mille kohaselt on äriühing registrisse

kantud XXX. Tegevusala kohta on märgitud mootorsõidukite hooldus ja remont. Juhatuse liikmena on märgitud V.S, juhatuse liikmed on olnud ka ÕK, T M , Õ M , E A , M P , osanik V.S. (I kd t/l 50-52)

9

• Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Vallo Karileri taotlus Swedbank ASle OÜ MS arvelduskonto väljavõtte väljastamiseks ajavahemiku kohta 01.08.2009 kuni 30.09.2009. (I kd t/l 55)

• AS Swedbank saatekiri OÜ MS arvelduskonto väljavõtte edastamise kohta. (I kd t/l 56)

• OÜ MS arvelduskonto väljavõte ajavahemikust 01.08.2009 kuni 30.09.2009.

Väljavõtte kohaselt on A OÜ teinud 12.08.2009 ülekande lepingu nr 120809 alusel

summas 49 100 krooni. 12.08.2009 kell 17.46 on kahel korral sularahaautomaadist välja võetud 10 000 krooni, 13.08.2009 kell 11.55 10 000 krooni, kell 13.25 10 000

krooni ja 5000 krooni, 13.08.2009 on tasutud Iizi Kindlustusmaakler ASle sõiduki

XXX eest 1219 krooni, 14.08.2009 Iizi Kindlustusmaakler ASle 60 krooni sõiduki

XXX eest, 14.08.2009 kell 18.46 sularahaautomaadist välja võetud 300 krooni, 15.08.2009 on tasutud TAkaupluses 1028 krooni (I kd t/l 57-60)

• Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Vallo Karileri taotlus Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroole andmete väljastamiseks sõiduki Audi S4 registreerimismärgiga XXX omaniku vahetuse kohta. (I kd t/l 62)

• Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo vastus, mille kohaselt

edastatakse sõiduki Audi S4 registreerimisnumbriga XXX kohta registritoimingute kinnitatud koopiad. (I kd t/l 63)

• Koopia taotlusest nr T299591, mille kohaselt on B T taotlenud Audi S4

registreerimist kasutatud sõidukina Euroopa Liidu liikmesriigist. Taotluse kohaselt taotletakse vastutavaks kasutajaks märkida V.S. (I kd tl 64)

Kohtuistungil V.S kaitsja esitatud tõendid:

• Kohtule esitati tutvumiseks V.S-ile väljastatud Tallinna Teeninduskooli

lõputunnistus ja hinneteleht, mille kohaselt on V.S 2001 kuni 2005 täies mahus läbinud koka õppekava.

• Koopia Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna maksemäärusest makseettepanekust

tsiviilasjas nr 2-11-6934. Makseettepaneku kohaselt teeb kohus võlgnikule V.S-ile ettepaneku tasuda avaldajale TKelatist 200 eurot kuus alates 20.02.2011 kuni avaldaja TK täisealiseks saamiseni XXX.

• Väljavõte kirjavahetusest, millest nähtuvalt on V.S 05.05.2011 ja 06.05.2011

suhelnud Staffpoint esindaja Johanna Merisaloga, mille kohaselt on V.S edasi andnud haridust tõendava dokumendi Tallinna S esindajale ja eelnevalt on V.S teatanud, et on varem töötanud Mc C , andes ka asutuse esindajate kontaktid.

Kohtuistungil kannatanu OÜ A esindaja esitatud kirjalikud tõendid:

• Koopia järelmaksuga müügilepingu nr TLN120809-1 eseme üleandmise-vastuvõtu

akt. Akti koopia kohaselt 12.08.2009 A OÜ (edaspidi müüja) volitab V.S

(edaspidi ostja) teostama toiminguid esemega Audi S4, ehitusaasta 1998,

registreerimismärk XXX. Akti allakirjutamise hetkest lähevad ostjale üle eseme valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus.

• Creditreform Eesti OÜ kliendihalduri HHelsktronkirja väljatrükk, mille kohaselt

teatab HHA OÜle, et inkassomenetlust V.S osas alustati septembris 2010. Creditreformini jõudis info, et antud isiku osas on algatatud kriminaalasi ning esitatud on ka hagi kohtusse. Sellest tulenevalt lõpetati inkassomenetlus märtsis 2011.

Kohtuistungil kannatanu B T esitatud kirjalikud tõendid:

• 11.05.2011 kohtuistungil esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt oli sõiduauto Audi S4 väärtuseks eksperthinnangu alusel 2009 aastal 110 000 kuni 120 000 krooni, so 7030

kuni 7670 €. Hagis soovitakse sõiduki Audi S4 registreerimismärgiga XXX omandiõigust ja remondiks määratud hüvitussummat ja põhjustatud varalist kahju, mis on tekkinud sõiduauto turuhinna langusest, mis eksperthinnangu alusel on 60 000 kuni 70 000 krooni, so 3835 kuni 4474 €.

10

• ValueExpert 11.05.2011 koostatud hindamisakt nr 416-2011. Akti kohaselt 2009 aasta

perioodil 01.04.2009 kuni 30.09.2009 oli samalladse sõiduki (Audi S4) hind

vahemikus 5234 kuni 8245 € (81894 kuni 129 006 krooni). Eeldusel, et sõiduk oli 2009 sügisel heas korras, oli antud sõiduki Audi S4 turuväärtus sel perioodil 7030 €

(110 000 krooni) kuni 7670 € (120 000 krooni). Vaadates hinnatava vara tänast seisukorda on tänaseks turuväärtuseks ca 3195 € (50 000 krooni) kuni 3835 € (60 000 krooni)

• Auto24.ee sõiduki hinnapäringu väljatrükk ajavahemikust 1.04.2009 kuni 30.09.2009.

Päringu kohaselt leidus Audi S4 sõidukeid väljalaske ajaga 1998 kuni 2000 seitse sõidukit. Sõidukite hinnad on vahemikus 5234 € kuni 8628 €, keskmine hind 7294 €.

• Sõiduki liikluskahjude kontrolli andmebaasi väljatrüki kohaselt on sõiduk Audi S4

(1998) tehasetähisega: WAUZZZ8DZWA23203, osalenud liiklusõnnetuses 07.09.2009, sõidukikahju summa 1105,67 € (17 300 krooni), õnnetuse vastaspoolena on märgitud BMW X5 2003.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava V.S süüd tunnistavad ütlused, kannatanute B T ja OÜ A esindaja, tunnistajate T R ja AV i ütlused, uurinud kohtueelsel menetlusel kogutud ja

kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, samuti kohtuliku menetluse käigus esitatud ja kontrollitud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

V.S süüdistatakse KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema saades B T’ile kuuluva sõiduauto Audi S4, registreerimismärgiga XXX, enda

valdusse, pööras selle ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, müües nimetatud sõiduauto

OÜ-le A. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end temale inkrimineeritud süüteo

toimepanemises süüdi ja selgitas, et T. R pakkus talle järelmaksuga müügiks sõiduki. Kannatanu B.T ja T. R ütlustest nähtuvalt anti aga sõiduk tasuta kasutada võimalusega sõiduk hiljem välja osta. V.S ütluste kohaselt oli aga sõlmitud järelmaksuga müügileping, mis jäi autosse ja esimese osa tasus ta 30 000 krooni ulatuses sularahas ning koguhinnaks oli 123 000 krooni. Süüdistataval ei olnud esitada kohtule ei müügilepingut ega ka mingeid tõendeid selle

kohta, et ta oleks müügilepingust tulenevat kohustust osaliselt täitnud. B. T ja T. R aga

eitavad müügilepingu olemasolu ja raha saamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava väide müügilepingu olemasolu ja 30 000 krooni tasumise osas ei ole tõendamist leidnud. Küll on nii V.S, B. T kui ka T. R andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et sõiduk

anti V.S-ile kasutada ning sõiduki registreerimistunnistusest nähtuvalt oli V.S alates 01.07.2009 kantud registrisse ka vastutava kasutajana omaniku B.T kõrval. (1 kd t/l 11) Seega oli B. T vabatahtlikult andnud valduse sõidukile üle V.S-ile, kellel oli sõiduki kasutamise õigus. Kriminaaltoimikust nähtuvalt sõlmiti V.S ja OÜ A vahel 12.08.2009 sõiduki ostumüügi leping (1 kd t/l 15), mis sai võimalikuks seetõttu, et V.S esitas OÜ A esindajale

eelnevalt võltsitud ostu-müügi lepingu (1 kd t/l 14), mille kohaselt oli B. T 27.07.2009 sõiduki müünud V.S-ile. Kohus asub seisukohale, et 12.08.2009 ostu-müügi lepingu alusel

sõiduki müümine OÜle A murdis B.T valduse vaidlusaluse sõiduki üle ja sõiduk läks B.T

tahte vastaselt kolmanda isiku omandisse, mille järel uue sõlmitud järelmaksuga

müügilepingu alusel saadud laenuraha omandamisega pööras süüdistatav B.T sõiduki

kolmanda isiku kasuks ja sai sellest varalist kasu. Kohus asub seisukohale, et selline käitumine on hinnatav KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisena.

Samuti süüdistatakse V.S KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises selles, et ta võltsis 12.08.2009 B T’ile kuuluva sõiduauto Audi S4,

registreerimismärgiga XXX, 27.07.2009 müügilepingut. Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja seletas, et OÜ A esindajalt A.V ilt sai teada,

et laenu saamiseks auto tagatisel peab olema sõiduki omanik, kuid piisaks ka ostu-müügi

lepingust kui registrisse omanikuna kantud ei ole ning kohapeal koostas ta ostu-müügi

lepingu, kandes lepingusse sisse müüja B.T andmed ja kirjutades ise ka B.T eest alla B.T teadmata. Sellise lepingu koostamine andis süüdistatavale võimaluse näidata end sõiduki

omanikuna ning õiguse sõidukit käsutada, so võõrandada, anda laenu tagatiseks vms.

11

Arvestades kriminaalmenetluse käigus tuvastatud asjaolusid, so seda, et süüdistatav on tunnistanud lepingu koostamist ja allkirjastamist ka B.T eest ning seda, et B.T ütluste kohaselt on leping koostatud tema teadmata, ta ei ole sellele alla kirjutanud ning et see leping ei vasta

oma sisult tema tahtele, leiab kohus, et tegemist on dokumendi võltsimisega, kuivõrd

vaidlusalune leping ei vasta oma sisult tegelikkusele ja sellise dokumendi koostamise eesmärgiks oli tõestada sõiduki omandiõigust ja õigust sõidukit käsutada kui enda omandit. Kohus asub seisukohale, et V.S käitumine on hinnatav KarS § 344 lg 1 ettenähtud

kuriteo toimepanemisena, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisena.

Samuti süüdistatakse V.S KarS 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et ta edastas Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna

Büroole, Tallinnas, Mäepealse 19, eelnevalt võltsitud sõiduauto Audi S4 müügilepingu

eesmärgiga omandada õigusi. Võltsitud müügilepingu alusel muudeti B T’ile kuuluva sõiduauto Audi S4, registreerimismärgiga XXX, omaniku andmeid liiklusregistris ja auto uue omanikuna kanti registrisse OÜ A. Kohus leiab, et selline võltsitud dokumendi esitamine ja

selle võltsitud dokumendi alusel tehingute tegemine on hinnatav võltsitud dokumendi kasutamisena, kuivõrd selles võltsitud dokumendis sisalduvad tegelikkusele mittevastav sisu

ja tegelikkusele mittevastav B.T tahteavaldus viis selleni, et riigiasutus tegi võltsitud

dokumendi esitamise järgselt registritoiminguid ja selle alusel sai võimalikuks süüdistatava

poolt varalise kasu saamine ning OÜ A poolt tehti varakäsutus V.S kasuks, milleks

puudunuks õiguslik alus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et V.S käitumine on

hinnatav KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, so võltsitud dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi.

Samuti süüdistatakse V.S KarS 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises selles, et tema, olles eelnevalt võltsinud sõiduauto Audi S4,

registreerimismärgiga XXX, 27.07.2009 müügilepingus müüja so B. T’i allkirja, mis jättis mulje, et auto omandiõigus kuulub temale, lõi sellega OÜ A esindajale AV ’ile ebaõige

ettekujutuse auto omanikust. OÜ A esindaja AV , olles eksimuses auto tegelikust

omanikust, sõlmiski temaga 12.08.2009 müügilepingu ja järelmaksuga müügilepingu nr

TLN120809-1 ning OÜ A kandis 12.08.2009 V.S-iga seotud äriühingu OÜ MS arveldusarvele 49 100 krooni, milline raha sularahas arveldusarvelt sularahaautomaadist välja võeti ning V.S sai nimetatud summa ulatuses varalist kasu. Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Tunnistaja A.V i ütluste kohaselt selgitas V.S temale, et on ostnud sõiduki järelmaksuga ning ostusumma on täies ulatuses tasutud, esitades selle tõenduseks ka eelnevalt võltsitud ostu-müügi lepingu. Samuti selgitas V.S A.V i küsimusele kõrge intressimäära kohta seda, et see ei ole tema jaoks probleem ja läheb Soome ning teeb firma. Peale selle teadis A.V isikut ja teadis ka seda, et V.S on

oma firma. Selliste V.S selgitustega ja A.V ile teada olevate V.S andmetega viis

V.S koosmõjus võltsitud dokumendi esitamisega A.V i kui OÜ A esindaja eksitusse

tegelikest asjaoludest sõiduki omaniku osas ja V.S maksevõimes laenu tagastamises

graafikujärgsete maksetega olukorras, kus V.S sisuliselt ainsaks varaks oligi OÜst A

saadud raha ja muid sissetulekuid V.S sisuliselt ei olnudki. Sellise eksitusse viimise

tulemusena tegigi OÜ A varakäsutuse ja kandis V.S-iga seotud äriühingu arvele 49 100

krooni ning V.S sai selles ulatuses varalist kasu. Samas omandas OÜ Autolaenud sõlmitud lepingust tulenevalt B. Tile kuulunud sõiduki ning varalist kahju OÜl A ei tekkinud. Sellest teeb kohus järelduse, et V.S käitumises puudub KarS § 209 lg 1 ettenähtud

teokoosseisuks vajalik tunnus, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise

tulemusena varalise kahju tekkimine OÜl A samas ulatuses kui V.S sai varalist kasu.

KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise tulemusena peab aga süüdlase varaline kasu tulema kannatanu arvelt. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava V.S käitumises puudub KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis ning süüdistatav tuleb temale KarS § 209 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks mõista.

12 Kohtulikul menetlusel esitas B T tsiviilhagi, milles taotles tema valduses oleva sõiduki Audi S4 omandiõiguse tunnustamist, avariilise sõiduki kahjuhüvituse väljamõistmist tema kasuks

ning sõiduki turuväärtuse langusest tekkinud hinnavahe väljamõistmist süüdistatavalt.

Alternatiivselt taotles kannatanu juhul, kui tema omandiõigust sõidukile ei tunnustata süüdistatavalt kogu tekitatud varalise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist.

Süüdistatav võttis hagi õigeks suuremas osas esitatud nõudest, leides, et ta on varalise kahju

tekitanud, sõiduk võiks jääda B.T omandisse ja et ta on tekitanud varalise kahju, kuid ei tunnistanud hagi liikluskahju hüvitise väljamõistmise nõudes 17 300 krooni ulatuses.

Kriminaalasjas leiduvatest ja kontrollitud tõenditest nähtuvalt on B. T 01.09.2009 esitanud ARKile taotluse sõiduki Audi S4 registrisse kandmiseks (1 kd t/l 64) ning esitanud sõiduki soetamist tõendavad dokumendid. Taotluse alusel on sõiduk registrisse kantud ja 01.07.2009

väljastatud registreerimistunnistuse nr XXXkohaselt on omanikuna märgitud B T. Kohtuliku uurimise käigus ei ole ei süüdistatav ega kannatanu OÜ A esindaja vaidlustanud seda, et B. T on sõiduki Audi S4 omandanud õiguspäraselt. Sellest teeb kohus järelduse, et

B.T omandiõiguse vaidlust kriminaalasjas ei ole hetkeni mil B. T andis sõiduki V.S-ile kasutada. V.S-ile kasutada andes andis B. T sõiduki valduse vabatahtlikult üle V.S-ile. Seejärel sõlmis V.S võltsitud ostu-müügi lepingut kasutades järgmise ostu-müügi lepingu, millega vaidlusaluse sõiduki ostis OÜ A, mille järgselt sõlmiti järgmine leping, mille kohaselt sai V.S sõiduki enda valdusse laenu tagatisena, vormistades sõiduki järelmaksuga ostumüügi lepingu. Kohus asub seisukohale, et kõigepealt tuleb tuvastada poolte tegelik tahe

lepingu sõlmimisel. Kriminaaltoimikus kogutud ja kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et

süüdistatava eesmärk oli temale mittekuuluva auto tagatisel saada laenu. Tunnistaja A.V i

sõnade kohaselt oli ta OÜ A haldur, kes tegeles sõiduki tagatisel laenu andmisega, mida

kinnitab ka Äriregistri andmebaasis leiduv märge OÜ A tegevusala kohta. Seega puudus

V.S soov sõiduk võõrandada ja OÜl A sõiduk omandada ja sõiduki omaniku ümbervormistamine toimus võla tagatise vormistamise eesmärgil. Seega on tegemist AÕS §

94 sätestatud omandamisega asja jätmisega võõrandaja valdusse, mis sisaldab endas

võlaõiguslikku tagatismehhanismi, mille kohaselt annab omanik nõude tagatiseks võlausaldajale vallasasja omandi, mille viimane kohustub peale nõude rahuldamist endisele

omanikule tagasi andma ja võlausaldaja saab kaudse valduse. Seejuures sõlmitakse küll

kokkulepe omandi ülemineku kohta, kuid asi jääb võõrandaja otsesesse valdusse. Sellest

tulenevalt läheb omand küll üle, kuid endine omanik säilitab asja otsese valduse ja saab

omandi nõude rahuldamise järgselt tagasi. Nii võlausaldaja kui ka võlgnik on sellest

tulenevalt piiratud käsutamisõigusega. Seega ei saa võlausaldaja asja võõrandada ja tal on

kohustus omand tagasi anda. Võla mittetasumisel jääks aga omand muutumata ja võlausaldajast omanik saaks asja võõrandada nõude katteks. Seda muidugi juhul, kui vallasasi oleks võlausaldaja valduses.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on OÜ A enne kriminaalasja kohtusse saatmist esitanud taotluse

tema kaasamiseks kolmanda isikuna ning taotlenud sõiduki tagastamist, leides, et V.S

käitumises puudub KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseis, taotledes ka meetmete võtmist sõiduki osas. Prokurör on oma vastuses teatanud, et kuivõrd kriminaalasi on kohtu menetluses, siis saab kannatanu taotlusi esitada kohtuistungil. Samasisulised taotlused esitas OÜ A esindaja ka eelistungil. Samas nähtub kogutud tõenditest, et 2009 septembris on OÜ A nõudeõiguse üle andnud inkassofirmale V.S rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks ning kriminaalasja kohtueelse menetluse ajal on 2009 oktoobris esitanud tsiviilhagi 72 500 krooni

nõudes. Oma taotlustes loobus äriühing rahalisest nõudest ning soovis sõiduki tagastamist.

Seejuures lõpetati inkassomenetlus alles 2011 märtsis kuigi tsiviilhagi oli esitatud poolteist aastat varem ja eelistungil 22.12.2010 loobuti rahalistest nõuetest V.S vastu. Seejuures on

OÜ A esindaja alates eelistungist uuesti taotlenud vaidlusaluse sõiduki tagastamist OÜle Autoleanud.ee kui tegelikule omanikule, viidates AÕS § 95 lg 12 sätestatud põhimõttele.

Kohus asub seisukohale, et OÜ A seisukoht väärib tähelepanu. Nii B. T kui ka V.S

ütlustest nähtuvalt andis B. T valduse vaidlusaluse sõiduki üle vabatahtlikult üle V.S-ile

13

tingimusel, et mõne nädala möödudes sõiduk tagastatakse. V.S omastas sõiduki ja võõrandas selle laenu tagatisena OÜle A ning seda keegi vaidlustanud ei ole. Samuti on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et OÜ A omandas vaidlusaluse sõiduki AÕS § 94 sätete alusel

ning sai sõiduki üle kaudse valduse, kuivõrd sõiduk jäi V.S otsesesse valdusse edasi. Vastavalt AÕS § 95 lg 3 sätetele ei toimu AÕS § 95 lg 1 kuni 12 kohaselt omandamist kui asi on omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, et vaidlusalune sõiduk oleks B. Tilt varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. V.S aga esitas OÜ A esindajale ostu-müügi lepingu, viies äriühingu esindaja eksitusse sellest, et ta on sõiduki omanik ning kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et äriühingu esindaja oleks olnud teadlik või et ta oleks pidanud teadma, et V.S kui võõrandajal ei olnud õigust

omandit üle anda. Sellest teeb kohus järelduse, et OÜ A oli heauskne omandaja. Üldpõhimõtete kohaselt heausksust eeldatakse ning pahausksust peab tõendama omandamise

vaidlustaja. Kriminaalmenetluses ei leidu tõendeid selle kohta, et OÜ A heausksust oleks

vaidlustatud. B. T on vaid esitatud hagi omandiküsimuses ja taotlenud omandiõiguse

tunnustamist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et OÜ A on vaidlusaluse sõiduki omanikuks saanud AÕS § 95 lg 12 sätestatud tingimustel ja on seda käesoleva ajani. Seetõttu asub kohus seisukohale, et B.T hagi tema omandiõiguse tunnustamises vaidlusaluse sõiduki osas tuleb kui põhjendamatu jätta rahuldamata.

Mis puudutab liikluskahju hüvitise väljamõistmise nõuet, siis kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt oli sõiduk Audi S4 registreerimismärgiga XXX V.S valduses ja OÜ A

omanduses ajal, mil liikluskahju tekkis. Kuivõrd kriminaalasjas puuduvad andmed selle

kohta, et V.S oleks olnud liikluskahju tekitaja, siis ei saa seda nõuet esitada V.S

vastu. Kohtule esitatud dokumendi kohaselt oli väljamakstud liikluskahjuks 17 300 krooni,

mis OÜ A esindaja ütluste kohaselt on kantud OÜ A kui registrijärgse omaniku arvele.

Vastavalt KrMS § 37 sätetele on kannatanuks füüsiline või juriidiline isik, kellele on

kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud liikluskahju tekkimist süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude tagajärjel ning tegemist on tsiviilvaidlusega B.T ja OÜ A vahel,

mida kohus kriminaalmenetluses läbi vaadata ei saa, kuivõrd OÜ Autolaenud ei ole kriminaalasjas süüdistatav. Seetõttu jätab kohus selles osas B.T esitatud tsiviilhagi, so 17 300

krooni nõudes TsMS § 423 lg 1 p 13 sätete alusel läbi vaatamata, kuivõrd kohus ei ole kriminaalmenetluses selles osas tsiviilhagi pädev lahendama. Küll on B. Til õigus esitada hagi

OÜ A vastu 17 300 krooni nõudes tsiviilkohtumenetluse korras selleks piisava aluse olemasolu korral.

Peale selle on B. T taotlenud V.S-ilt sõiduki turuhinna langusest tekkinud varalise kahju

väljamõistmist, mis eksperthinnangu kohaselt on 3835 kuni 4474 € (60 000 kuni 70 000)

krooni. Varem kohtule saadetud tsiviilhagides on B. T taotlenud 50 000 krooni

väljamõistmist. Kohtule esitatud eksperthinnangus on asutud seisukohale, et vaidlusaluse sõiduki hind on käesoleval ajal 3195 kuni 3835 € (50 000 kuni 60 000) krooni. Süüdistatav V.S on põhimõtteliselt hagi õigeks võtnud, leides, et sõiduki hind süüteo toimepanemisel oli 123 000 krooni ning et tema käitumise tagajärjel on varaline kahju tekkinud. Kohus leiab, et kuivõrd selles ulatuses on tsiviilhagi esitatud seetõttu, et on esitatud ka hagi B.T valduses oleva vaidlusaluse sõiduki osas omandiõiguse tunnustamises ning hagide rahuldamisel oleks kannatanu varalised nõuded rahuldatud. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et OÜ A on

vaidlusaluse sõiduki heauskne omandaja ja õiguspärane omanik, mistõttu ei saa kohus ka

süüdistatavalt välja mõista turuhinna langusest tekkinud hinnavahet, kuivõrd kannatanu

õiguspärases valduses ja omanduses ei ole vallasasja, mille hinnavahet hüvitada, kuivõrd

vaidlusaluse sõiduki omanik on OÜ A. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi sõiduki turuhinna languse hüvitamises tuleb kui põhjendamatu jätta rahuldamata.

Alternatiivselt esitas kannatanu B. T tsiviilhagi kogu sõiduki turuhinna väljamõistmiseks

süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemise aja seisuga. Hagihinna suuruse

tuvastamiseks esitati kohtule eksperthinnang, mille kohaselt olid Auto24 kodulehel tehtud

14

otsingu kohaselt samalaadsete Audi S4 hinnad ajavahemikul 1.04.2009 kuni 30.09.2009

81 894 kuni 129 006 krooni, so 5234 kuni 8245 €. Seejuures tuleks hinnangu kohaselt arvestada sellega, et 2009 aasta sügisel oli majandussurutis saavutanud oma tipu ning autode

hinnad olid madalad. Eeldusel, et sõiduk oli 2009 sügisel heas korras, oli selle sõiduki

turuväärtus sel perioodil 110 000 kuni 120 000 krooni, so 7030 kuni 7670 €. Seejuures on

Auto24 kodulehel tehtud hinnapäringu kohaselt Audi S4 keskmiseks hinnaks 7294 €.

Seejuures sõltub hind väljalaskeaastast, läbisõidust ja sõiduki tehnilisest seisundist. Kriminaalasjast nähtuvalt oli sõiduki läbisõit 205 000 km ning väljalaskeaasta 1998. Sellise väljalaskeaastaga sõidukeid on hinnapäringus kaks, kusjuures väiksema läbisõiduga (160 000

km) sõiduki hinnaks on märgitud 5234 € ja suurema läbisõiduga (200 000 km) sõiduki hinnaks on 8245 €. Süüdistatav on kohtulikul arutamisel asunud seisukohale, et tema pidas sõiduki õiglaseks hinnaks 123 000 krooni (7861 €) ning on põhimõtteliselt nõus sellises

ulatuses kahju hüvitamisega. Kohus asub seisukohale, et sisuliselt on selliseid süüdistatava ütlusi võimalik hinnata hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 mõttes. Seejuures riimub süüdistatava

hinnang sõiduki maksumuse osas ka kohtule esitatud eksperthinnangus antud arvamusega

sõiduki maksumuse kohta, kuigi on eksperthinnangus antud maksumust mõningal määral

ületav. Kohus peab kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes võimalikuks, et B. Tile tekitatud varaline kahju ulatub 123 000 kroonini.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega

on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud

varaline kahju kannatanule. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning tekitatud kahju tuleb 123 000 krooni, so 7861, 43 euro ulatuses välja mõista V.S-ilt B T kasuks.

Kohtueelsel menetlusel esitas OÜ A esindaja tsiviilhagi 72 500 krooni nõudes, mis seisnes V.S-iga seotud äriühingule tehtud laenusummast 50 000 krooni, millest arvati OÜ A kasuks maha registreerimistasu 900 krooni, millise kulu oleks pidanud V.S kandma nii või teisiti

ja lisaks tasumata jäetud intressidest summas 22 500 krooni. Eelistungil esitati kohtule uus

hagi, milles loobuti rahalisest nõudest ja taotleti vaidlusaluse sõiduki tagastamist, leides, et tegemist oli heauskse omandamisega AÕS § 95 lg 12 mõttes ja sõiduk on senini äriühingu omanduses. Kohtuliku uurimise lõpus esitati aga alternatiivne hagi, milles leiti, et juhul, kui kohus leiab, et sõiduki tagastamine ei ole võimalik, siis taotletakse tekitatud varalise kahju hüvitamist 72 500 krooni ulatuses. Kohus asus eelpool B.T hagi osas seisukohale, et OÜ A on omandanud vaidlusaluse sõidukit heauskselt. Samas asub vaidlusaluse sõiduk B.T valduses, millist valdust kohus ei saa lugeda õiguspäraseks.

Kohtule eelistungil esitatud taotluste kohaselt taotles OÜ A enda kaasamist kolmanda isikuna, leides, et ta ei ole kannatanu, kuivõrd varalist kahju ei ole tekkinud ning vaidlusalune sõiduk on omandatud heauskselt. Samuti taotleti kriminaalmenetlust tagavate meetmete kohaldamist

vaidlusaluse sõiduki osas. Samuti leiti taotluses, et V.S käitumist ei saa hinnata kelmusena KarS § 209 lg 1 järgi.

Kohus ei pidanud võimalikuks esitatud taotlust eelistungil läbi vaadata, kuivõrd taoliste taotluste läbivaatamine ei ole eelistungil menetluslikult võimalik. Kui kohus oleks rahuldanud

senini kannatanuna menetlusse kaasatud isiku taotluse tema kaasamiseks kolmanda isikuna

15

KrMS § 401

mõttes, oleks ta lahendanud sellest tulenevalt ka muud taotluses esitatud seisukohad, so kohus oleks nõustunud sellega, et süüdistatava käitumises puudub KarS § 209

lg 1 ettenähtud kuriteo koosseis. Samas puudub kohtul õigus nii eelistungil kui ka

kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigus võtta eelnevat seisukohta süüdistatava

süüküsimuses, so teole antavas karistusõiguslikus hinnangus ja süüdistatava käitumises

süüteokoosseisu olemasolus või puudumises. Kohus saab sellekohast hinnangut anda alles KrMS § 305 ja 306 sätestatud korras. Ka eelistungil, saades taotluse, ei saa kohus KrMS §

258 lg 1 p 2 sätetele viidates süüditusakti prokuratuurile tagastada, kuivõrd süüdistusakt

vastas KrMS § 154 esitatud nõuetele. Seega puudub kohtul sisuliselt menetluslik võimalus tekkinud olukorda lahendada ning menetluse käigus kannatanu menetlusseisundit muuta, sest kannatanu menetlusseisundi muutmisel annab kohus koheselt menetluse pooltele teada oma seisukoha süüküsimuses ajal, mil see peaks olema välistatud, sest vastasel juhul teeks kohus süüdistuse osas eelotsustuse kriminaalasjas kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras

asja sisuliselt menetlemata. Nõupidamistoas aga ei saa kohus enam isikut

kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna kaasata, kuivõrd selline kaasamine eeldab vastavasisulise määruse tegemist, kolmandale isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamist

kohtuistungil. Seetõttu peab kohus säilitama OÜ A esindaja menetlusseisundi kannatanuna

KrMS § 37 mõttes, kuigi ta tuleks kaasata menetlusse kolmanda isikuna KrMS § 401 lg 2 sätete kohaselt, sest kriminaalasja lahendamisel otsustatakse tema seadusega kaitstud õiguste üle.

Seetõttu hindab kohus OÜ A esindajat kannatanu esindajana ja vaatab tema õiguste kaitseks esitatud nõuded läbi tsiviilhagidena.

Kuivõrd kohus on ülalpool asunud seisukohale, et OÜ A on vaidlusaluse sõiduki omandanud

heauskselt ja sõiduk on senini OÜ A omanduses, kuid tema otsesest valdusest väljas, siis rahuldab kohus OÜ A hagi temale vaidlusaluse sõiduki tagastamises ning leiab, et B T tuleb

kohustada vaidlusalune sõiduk välja anda ebaseaduslikult valdusest, tunnustades OÜ A omandiõigust vaidlusalusele sõidukile.

Mis puudutab kohtuistungil esitatud alternatiivset nõuet 72 500 krooni väljamõsitmises süüdistatavalt, leiab kohus, et kuivõrd OÜ A on vaidlusaluse sõiduki heauskne omanik, siis

puudub OÜl A seaduslik alus 12.08.2009 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr

TLN120809-1 tulenevate ja seni tasumata põhisumma ja intresside väljanõudmiseks V.S-ilt

, kuivõrd lepingu esemeks olev sõiduk on senini OÜ A omanduses. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 72 500 krooni nõudes tuleb kui põhjendamatu jätta täies ulatuses rahuldamata.

Süüdistatavale KarS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 1

aastani. Kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud süüdistatava poolt ühe omastamise

toimepanemine, millega tekitati oluline varaline kahju. Arvestades tekitatud varalise kahju

suurust võib teha järelduse, et süüdistatava süü on suhteliselt suur. Samas on süüdistatav toime pannud vaid ühe sellise kuriteo ja kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu kaks aastat. Süüdistatav on kuriteo toimepanemist kahetsenud, mida kohus saab arvestada karistust

kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Süüdistatavale KarS § 344 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 1

aastani. Kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud süüdistatava poolt ühe dokumendi

võltsimise toimepanemine. Arvestades seda asjaolu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole

kuigi suur. Süüdistatav on kuriteo toimepanemist kahetsenud, mida kohus saab arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

16

Süüdistatavale KarS § 345 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st kuni 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse kuriteo toimepanemises, mistõttu ei

ole süüdistatava süü kuigi suur. Arvestades ka karistust kergendava asjaoluna süüdistatava

kahetsust, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Kuritegude kogumis karistuse mõistmisel leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud teod

olid hõlmatud ühekordsest eemärgist, omastada valduses olev vallasasi ja saada omastatud vara arvelt varalist kasu, pannes selleks toime dokumendi võltsimise ja kasutamise, mis

annaks talle võimaluse näidata end sõiduki omanikuna ja saada sõiduki võõrandamisel ja sellejärgse järelmaksuga müügilepingu alusel varalist kasu, andes tagatiseks tema jaoks võõra

vallasasja. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et tegemist ei ole eraldi tekkinud tahtlustega

kuritegude toimepanemisel, vaid üksikute etappidega lõppeesmärgi saavutamisel. Seetõttu

leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 64 lg 1 ettenähtud karistuste liitmise kergemat viisi, so kergemate karistuste raskeima üksikkaristusega kaetuks lugemist.

Mis puudutab mõistetava karistuse liiki, siis on kohtuliku arutamise käigus ilmnenud, et

süüdistataval puudub mitme aasta vältel alaline ja legaalne sissetulek ning kohtuistungil esitati süüdistatava isikut iseloomustava materjalina ka makseettepanek, mille kohaselt peaks ta kuni XXX tasuma 200 € kuus elatist Trevor V.S-ile. Karistusregistri andmetest nähtuvalt

on süüdistataval tasumata mitmed väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid,

milliste summad ulatuvad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Peale selle mõistetakse

süüdistatavalt välja tsiviilhagi, mis ei ole väike, samuti menetluskulu. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal võimalik asuda tööle Soome Vabariiki, mille osas käivad tal läbirääkimised. Samas ei ole andmeid, et süüdistatav asub tööle tema väidetud töökohas, mistõttu ei ole ka võimalik eeldada, et süüdistataval saab olema piisav regulaarne sissetulek, mis võimaldaks tal ära tasuda kõik senised tasumata rahalised kohustused, hüvitada välja mõistetav tsiviilhagi ja tasuda menetluskulud. Arvestades süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumist asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistuse

kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kriminaalasjas leiduvate andmete kohaselt ei ole süüdistatavat varem kuriteo toimepanemise

eest kohtu poolt karistatud, küll on teda korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja määratud trahvid on tasumata. Kuivõrd aga tegemist on siiski isikuga, keda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et arvestades süüdistatava kahetsust ja süü suurust, võib süüdistatavale mõistetava karistuse jätta süüdistatava suhtes kohaldamata,

jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatav toime pannud rea liiklusalaseid õigusrikkumisi ja

määratud väärteokaristused ei ole sundinud teda edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, siis leiab kohus, et süüdistatav ei ole piisavalt õiguskuulekas, et tema suhtes saaks kohaldada KarS § 73 sätteid ning kohus leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

KarS § 74 sätteid ja süüdistatav tuleb KarS § 75 sätete alusel allutada käitumiskontrollile,

tagamaks süüdistataval kõrvalise isiku järelevalve all arusaamise õiguskuulekuse vajalikkusest ja lasuvate kohustuste täitmise olulisusest. Kohus leiab, et süüdistatavale võib määrata katseaja ettenähtud määra keskmises määras, pannes süüdistatavale ka KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju katseaja jooksul.

Arvestades süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumist, välja mõistetava tsiviilhagi

suurust, tasumata rahaliste kohustuste rohkust, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, jättes suurema osa välja mõistetavat menetluskulust riigi kanda seades sellega esiplaanile kannatanu huvide rahuldamise võimalused eelisjärjekorras.

Kriminaalmenetluse käigus on OÜ A valinud endale õiguste kaitsmise tagamiseks esindajaks Raidla L ja №rcous Advokaadibüroo OÜ, milline on OÜd A esindanud nii kohtueelsel kui

17 ka kohtulikul menetlusel. Valitud esindaja esitas kohtule arved, milliste kohaselt esimese arve

on OÜ A tasunud, teised on senini tasumata, kui arvel esitatud teenud on osutatud. Kohus

leiab, et esitatud arvetel olevad summad on mõistliku suurusega ning kuuluvad

väljamaksmisele. Esimene neist tuleb tasuda OÜ A arvele kui juba tasutud arve ja tehtud kulutus, teiste arvete tasumise kohta andmed puuduvad ning kohus leiab, et need tuleb tasuda advokaadibüroo arveldusarvele. Kohus asub ka seisukohale, et süüdistatavalt nende kulutuste

väljamõistmine on süüdistatava jaoks liialt koormav, kuivõrd süüdistatavalt on välja

mõistetud ka suhteliselt suur tsiviilhagi. Seetõttu leiab kohus, et ka see menetluskulu tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Märt Toming Kohtunik