1-11-4851/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-4851 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi M.V (M.V) süüdistus KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav M.V

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX X Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 11-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Kokkuleppel vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.V KarS § 263 p1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada M.V-le mõistetud 4 kuu pikkune vangistus (nelja)

üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata M.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld -tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista M.V-lt menetluskuluna:

 sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

 postikulu 2 (kaks) eurot 05 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamis

ele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: M.V süüdistatakse selles, et tema

• 15.01.2011 kella 01.15 paiku Tartu linnas Riia tänaval, olles alkoholijoobes, rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale N.F. ´ile ja lõi teda ühe korra rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas N.F. ´ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pea põrutuse. Sellega pani M.V toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi on esitatud N.F. ´i (a/a XXX SEB) poolt summas 70.40 eurot. Menetluskulud: puuduvad. Karistuse liik ja määr: KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.V-le karistuseks 4 ( ) kuud vangistust. neli KarS § 69 alusel asendada M.V-le mõistetud 4 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 240 ( ) tundi üldkasulikku kakssada nelikümmend tööd, mis tuleb ära teha 6 ( ) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kuue

kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. M.V-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et M.V, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et M.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.V süüdi tunnistada KarS

§ 263 p 1 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas

M.V on 6. mail 2011. a tasunud tsiviilhagi N.F. ile. Seega on nõue enne kohtuistungit täidetud ja kohtul puudub alus tsiviilhagi menetlemiseks.

IV Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel süüdimõistetutelt välja mõista postikulu kulu 2,05 eurot.

Rutt Teeveer Kohtunik