2-23-17653/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-23-17653 Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi

R. S. hagi R. S. (S.) vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

17. jaanuar 2024

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepingulin esindaja:

Kostja:

R. S. (IK XXX, sünd. XXX, elukoht: XXX, epost XXX)

O. S., Progressor Õigusbüroo OÜ (tel +372 5625 7823, e-post menetlus@progressor.ee)

R. S. (IK XXX, sünd. XXX, elukoht: XXX; tel XXX 5985, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada R. S. ja R. S. (S.) abielu, mis on sõlmitud 16.06.2015.a Iirimaal (Donegal PCCC HQ, St Joseph’s Hospital, Stranorlar, Co. Donegal) ja mille kohta on koostatud dokument nr 2122532.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Tagastada R. S.´ile (pangakonto number: XXX, IBAN IEXXX; BIC: XXX; NSC: XXX pool (1/2) 08.12.2023.a Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust summas

50 (viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.12.2023.a kohtule esitatud hagiavalduses palub R. S. lahutada tema ja R. S. vahel 16.06.2015. aastal sõlmitud abielu. Hageja väitel on abielu pöördumatult lõppenud. Ühiseid lapsi ei ole. Abielu säilitada ei ole võimalik.

2. Kohtuistungil 17. jaanuaril 2024.a võttis kostja R. S. hagi õigeks, vastuväiteid abielu lahutamise nõudele ei olnud. Hageja esindaja kinnitas, et hageja jääb oma nõude juurde. Kostja kinnitas, et poolte abielusuhted lõppesid 7 aastat tagasi, sellest ajast elavad pooled eri riikides ning midagi ühist ei ole. Pooltel igasugune suhtlus puudub. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.

4. Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 p a kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas selle riigi kohus, kelle territooriumil on kostja alaline elukoht või kelle kodanik kostja on.

R. S. elab alaliselt Eesti Vabariigis, Kohtla-Järve linnas ja on Eesti Vabariigi kodanik. Brüssel II määruse kohaselt on hagejal õigus esitada abielu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik.; lg 2 p 3 kui ühe abikaasa elukoht on Eestis.

5. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (d) tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus.

Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus. Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielusuhted lõppesid 7 aastat tagasi, sellest ajast elavad abikaasad eri riikides ning omavaheline suhtlus puudub. Kumbki pooltest abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea ja ei soovi.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

7. TsMS § 346 lg 2 tulenevalt lasub kohtul kohustus abieluasjas pooled isiklikult ära kuulata. Kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma kui menetlusosalise isiklikku ilmumist ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel.

Arvestades vahemaad (Iirimaa), ei pea kohus vajalikuks hageja kohustamist isiklikult osalema kohtuistungil. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja.

8. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

9. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus nõutud riigilõivu 100 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestatuga tuleb pool tasutud riigilõivust so 50 (viiskümmend) eurot hagejale tagastada.

Menetluskulude jaotus

10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik