2-23-11910/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-11910 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2024, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-23-11910 Tsiviilasi E.F.hagi V.F.vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.F.isikukood: ; elukoht: maakond), seaduslik esindaja K.K.(isikukood: ; elukoht: maakond; e-post: k@gmail.com); Kostja: V.F.(isikukood: ; e-post: @gmail.com) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung 11.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Suurendada Tartu Maakohtu 14.09.2021.a kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2- 21-8410 väljamõistetud elatise suurust (kostja maksab hagejale igakuiselt elatist 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni). 2. Kinnitada hageja seadusliku esindaja K.K.ja kostja V.F.vahel 11.01.2024 suuliselt sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 2.1. V.F.tasub E.F.elatist seadusjärgses miinimummääras alates 01.02.2024.a kuni E.F.täisealiseks saamiseni (). Elatise suurus on kokkuleppe sõlmimise ajal 260,33 eurot kuus [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)] ja muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.2. Elatis tuleb V. F. maksta E. F. pangakontole iga kuu 10. kuupäevaks makseselgitusega „elatis“. 3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-11910 menetlus E. F. hagi V. F.vastu elatise suurendamise nõudes.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

2-23-11910 2 kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik Hageja esitas 21.08.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palus välja mõista elatise miinimummääras alates 01.08.2023. Hageja kasuks on välja mõistetud elatis 150 eurot kuus (14.09.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-21-8410). Kostja ei taha ka seda elatist vabatahtlikult maksta. Hageja pöördus kohtutäituri poole. Kostja ei ole alates 01.01.2023 hagejaga kohtunud. Hageja igakuised kulud on kokku 475 eurot. Tartu Maakohtu 24.08.2023.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile ja hageja igakuistele kuludele vastu. 11.01.2024 toimunud istungil jõudsid hageja esindaja ja kostja kokkuleppele elatise tasumise osas.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets

2-23-11910 3 kohtunik