2-23-143854/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2024.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-23-143854

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A. L. vastu

leppetrahvi väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine ja kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Elari

Arjakas (e-post: xxx)

Kostja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud on jagatud vastavalt poolt kokkuleppele

Resolutsioon

1. Lõpetada

osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

hagi

A.

L. vastu

leppetrahvi

väljamõistmiseks ja kinnitada poolte kompromiss:

1.1. Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 241 eurot, pärast mida korrektse

täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-23-143854,

täidetuks.

1.2. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 100 eurot, millest 82,50 eurot

tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulud on juba arvestatud p-s 1.1 välja

toodud võlgnevuses.

1.3. Pooled on leppinud kokku p-s 1.1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub

võlgnevuse hageja esindaja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX, märkides

saajaks EFTA Legal OÜ, viitenumbriks xxxxxxxxx ning selgitusse tsiviilasja number

ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri. Võlgnevus tasutakse maksegraafiku

alusel:

1.3.1. Hiljemalt 25.01.2024 – 61 eurot;

1.3.2. Hiljemalt 25.02.2024 – 60 eurot;

1.3.3. Hiljemalt 25.03.2024 – 60 eurot;

1.3.4. Hiljemalt 25.04.2024 – 60 eurot

1.4. Kui kostja ei tasu p-s 1.1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku

või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja esindajal

õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda

võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

1.5. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled

üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.

1.6. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid

loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust

rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

1.7. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva

kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissi alusel uued õigused.

1.8. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on

mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult

nende tahtele.

1.9. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised

ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis

toodud tingimustel.

1.10.

Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt

seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete

kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.

2. Tagastada riigilõiv 17,50 (seitseteist eurot ja viiskümmend senti) EFTA Legal OÜ

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX LHV Pank märkides viitenumbriks

xxxxxxxxx ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-143854, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 võib

määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1

(ühe) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Menetluse käik

Harju Maakohus on hageja hagi 18.12.2023 menetlusse võtnud. Pooled esitasid 18.01.2024

kirjaliku kompromisslepingu, mis on hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Hageja on nõus vähendama oma nõuet 241 euroni, millest 5 eurot on arvestatud

leppetrahvi(de) katteks, 7,5 eurot sissenõudmiskulu katteks 82,5 eurot riigilõivu katteks ning

146 eurot esindajakulu katteks. Pooled on teadlikud, et:

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral

uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle;

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse

esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte

toimetamisest.

4. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud

kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 431 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse

määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi.

Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt

menetluse lõpetamise tagajärgi.

Kohus tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et riigilõivu hagejale tagastamise

kokkuleppimine pooltevahelises kompromissi tingimustes on eksitav, sest riigilõivu

tagastamise alused tulevad seadusest ning tagastamise avalduse saab esitada ainult

menetlusosaline, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõivu tagastamise

taotluse saab küll kompromissis esitada, kuid see ei saa olla pooltevahelise kompromissi

tingimuseks. Menetlusosaliste kokkulepe kohtu poolt riigilõivu tagastamise kohta ei too kaasa

õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et kompromiss ei ole muus osas vastuolus heade kommete

ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu see kuulub

kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele TsMS § 431 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuliku kompromissi tühistamist ja tühisusele tuginemist

reguleerib TsMS § 430 lg 8 ja kehtetuks tunnistamist TsMS § 430 lg 9.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Alates 01.02.2023 ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamisega eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS §

150 lg 3). Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on 31.10.2023 maksekäsu

kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 12.12.2023 täiendavalt 35 eurot,

kokku 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust tagastatakse hagejale 17,50 eurot (35/2).

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad

edasikaebe tähtaega 1 päevale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik