3-23-2046/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2046

Haldusasi

X, Y ja Q kaebus nõudes tühistada Maardu

Linnavalitsuse otsused osas, millega ei rahuldatud

kaebajate

toimetulekutoetuste

taotlusi

(juuni‒detsember 2023) soovitud mahus või ei

vaadatud neid läbi ning nõudes kohustada Maardu

Linnavalitsust vaatama esitatud taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja I – X

Kaebaja II – Y, esindaja X

Kaebaja III – Q, esindaja X

Vastustaja – Maardu linn, esindaja NS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X ja Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.12.2023

määruse haldusasjas nr 3-23-2046 resolutsiooni p 1 muutmata.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebajate ja C nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 09.06.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

2023. a juuni eest. Maardu Linnavalitsus jättis 15.06.2023 otsusega Xle toimetulekutoetuse

määramata.

2. X esitas 15.06.2023 otsuse peale vaide. Maardu Linnavalitsus tunnistas 04.07.2023

korraldusega nr 432 kehtetuks 15.06.2023 otsuse ja määras 06.07.2023 otsusega Xle 2023. a

juuni eest toimetulekutoetuse 490,27 eurot.

3-23-2046

2(6)

3. X esitas 06.07.2023 otsuse peale vaide, mis jäeti Maardu Linnavalitsuse 15.08.2023

korraldusega nr 537 rahuldamata.

4. X esitas 24.07.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus määras 27.07.2023 otsusega Xle 2023. a juuli eest

toimetulekutoetuse 42,37 eurot.

5. X esitas 27.07.2023 otsuse peale vaide, mis jäeti Maardu Linnavalitsuse 15.08.2023

korraldusega nr 538 rahuldamata.

6. Y, kelle eestkostja on X, esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023.

a juuli eest. X, Y ja Q esitasid 17.08.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused

toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a augusti eest.

7. Maardu Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega Yle 2023. a juuli eest määramata.

8. Maardu Linnavalitsus määras 30.08.2023 otsustega Xle 2023. a augusti eest

toimetulekutoetuse 89,57 eurot ning jättis Qle ja Yle 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse

määramata. Maardu Linnavalitsuse 30.08.2023 otsuste põhjendused on esitatud 31.08.2023

kaaskirjas.

9. X, Y ja Q esitasid 18.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud

19.09.2023) tühistada Maardu Linnavalitsuse 06.07.2023, 27.07.2023 ja 30.08.2023 otsused

osas, millega ei rahuldatud kaebajate toimetulekutoetuse taotlusi soovitud mahus, ning

kohustada Maardu Linnavalitsust vaatama esitatud taotlused uuesti läbi (haldusasi nr 3-23-

2046). Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus nõudega kohustada Maardu

Linnavalitsust maksma kaebajatele toimetulekutoetust kokku 3776,35 eurot (kaebajale I

2161,83 eurot, kaebajale II 880,27 eurot ja kaebajale III 734,25 eurot).

10. Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2023 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.10.2023 määrusega kaebajate

määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

11. X

esitas

10.09.2023

Maardu

Linnavalitsusele

avalduse

Xle,

Yle

ja

Qle

toimetulekutoetuse määramiseks 2023. a septembri eest. Maardu linn jättis 21.09.2023

otsusega Y ja Q taotlused rahuldamata ning rahuldas X taotluse summas 536,19 eurot.

12. X, Y ja Q esitasid 23.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23-

2369) tühistada Maardu Linnavalitsuse 21.09.2023 otsused, millega keelduti kaebajatele

toimetulekutoetuse maksmisest taotletud ulatuses ning kohustada Maardu linna taotlused

uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused, millega rahuldada taotlused täies ulatuses.

Kaebajad palusid tunnistada õigusvastaseks Maardu linnavalitsuse viivituse toetuste taotluse

lahendamisel.

13. Tallinna Halduskohus võttis kaebused menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-23-2046 ja

3-23-2369 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-23-2046.

14. X, Y ja Q esitasid 08.11.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse

saamiseks 2023. a novembri eest. Maardu Linnavalitsus jättis 16.11.2023 otsustega

toimetulekutoetuse määramata. Otsuse põhjendused esitati 16.11.2023 kirjas, kus selgitati mh,

et X 08.11.2023 toimetulekutoetuse taotlust ei saa menetleda.

15. X, Y ja Q esitasid 28.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23-

2690) Maardu Linnavalitsuse 16.11.2023 toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuste

tühistamiseks Y ja Q osas ning Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks lahendama X

3-23-2046

3(6)

toimetuleku taotlus. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja

kohustamiseks lahendama esialgse õiguskaitse korras X toimetulekutoetuse taotlus ning

edastama otsus Xle 24 tunni jooksul määruse tegemisest.

16. Maardu Linnavalitsus jättis 30.11.2023 otsusega X 08.11.2023 toimetulekutoetuse

taotluse rahuldamata. Makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus ja see

katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Toimetulekutoetuse

määramisel tuleb võtta arvesse reaalselt makstud elatise suurust. Kui X, olles

toimetulekutoetuse saaja, maksab elatist 1720 eurot, kuid tema sissetulek on üksnes 765,20

eurot, on tal olemas vara, mille arvelt ta saab sellist elatist maksta. Toimetulekutoetuse

määramisel saab makstud elatisena maksimaalselt arvesse võtta 765,20 eurot. X maksab

elatiseks vabatahtlikult ära nõutust suurema summa, jäädes selliselt ise abivajajaks.

17. Maardu linn palus 01.12.2023 vastuses lõpetada esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise menetlus, sest X toimetulekutoetuse taotlus on lahendatud. Vastustaja märkis, et

22.11.2023 kiri nr 10-1.7/3864 oli X puhul käsitatav keelduva haldusaktina, kuid selguse

huvides vormistas vastustaja X taotluse kohta 30.11.2023 uue haldusakti.

18. X muutis 01.12.2023 avalduses esialgse õiguskaitse taotlust, paludes kohustada

vastustajat maksma temale välja toimetulekutoetus 610,19 eurot.

19. Tallinna Halduskohus jättis 05.12.2023 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2023 määrusega jäeti X määruskaebus

rahuldamata.

20. X ja Y esitasid 06.12.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse

saamiseks 2023. a detsembri eest. Maardu Linnavalitsus jättis 15.12.2023 otsustega

toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata. Otsuste põhjenduste kohaselt on X ja Y

taotlustega esitatud pangakonto väljavõtted filtreeritud (ei sisalda kõiki perioodi tehinguid)

ning väljavõtetel puudub alg- ja lõppsaldo. Taotlejad keeldusid nõuetele vastava pangakonto

väljavõtte esitamisest. Kuna taotluse puudused on tähtajaks kõrvaldamata, ei kuulu

toimetulekutoetused läbi vaatamisele (HMS § 15 lg 2).

21. Q esitas 14.12.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

2023. a detsembri eest. Maardu Linnavalitsus jättis 14.12.2023 otsusega toimetulekutoetuse

määramata.

22. X, Y ja Q esitasid 17.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23-

2921), milles palusid tühistada Q osas tehtud Maardu Linnavalitsuse 15.12.2023 otsuse ja

kohustada vastustajat vaatama tema toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi. X ja Y taotlesid

vastustaja kohustamist esialgse õiguskaitse korras lahendama X ja Y toimetulekutoetuse

taotlused ning edastama otsus kaebajatele 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kuna Maardu

linn ei ole poole aasta vältel maksnud piisavalt toimetulekutoetust, on ohus kaebajate

esmavajaduste (toit ja elukoht) rahuldamine. Nii on juba sügavalt küsitav, millest tuleb

maksta järgmise küttematerjali varumise eest või millised muud kulud tuleb maksmata jätta.

Maardu linn jättis õigusvastaselt toimetulekutoetuste taotlused läbi vaatamata ning puudused,

millele taotluste juures viidati, ei olnud sellised, mis annaksid alust taotluste läbi vaatamata

jätmisele. Kaebajatel ei ole sellist sissetulekut, mis võimaldaks katta kulud eluasemele,

toidule, esmatarbekaupadele, ravimitele, sidevahendi kasutamisele jne. Esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmisel tekivad kaebajatele pöördumatud tagajärjed, nt kui kaebajad ei

suuda tasuda järgmise küttematerjali soetamise eest või tasuda jooksvaid elektriarveid.

3-23-2046

4(6)

23. Tallinna Halduskohus jättis 21.12.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 X ja Y

17.12.2023 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus võttis X, Y ja Q 28.11.2023 ja

17.12.2023 kaebused menetlusse (haldusasjad 3-23-2690 ja 3-23-2921), liitis haldusasjad nr

3-23-2046, 3-23-2690 ja 3-23-2921 ühte menetlusse ning luges liidetud haldusasja numbriks

3-23-2046.

Kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on, et Maardu linn lahendaks nende

toimetulekutoetuse taotluse. Praegusel juhul ei täidaks aga sellise esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine kaebajate tegelikku eesmärki, milleks on praeguses vaidluses ja sellega seotud

vaidlustes toimetulekutoetuste saamine nende poolt soovitud määras. Isegi kui kohustada

Maardu linna taotlust läbi vaatama, pole garanteeritud, et linn teeb kaebajate suhtes soodsa

otsuse. Kohus ei saa kohustada haldusorganit teatud kindla sisuga otsust tegema.

Kohtud on praeguse asjaga sarnaste vaidluste puhul korduvalt hinnanud kaebajate esialgse

õiguskaitse vajadust ning jätnud esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata (Tallinna

Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused haldusasjades nr 3-23-2690 ja 3-23-

2046).

Kaebuse eduväljavaated on kesised. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 sätestab, et

kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on

muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan

jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui puudus kõrvaldatakse

määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata

tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Praegusel juhul andis Maardu linn

kaebajatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (pangakonto väljavõtete filtreerimata kujul

esitamiseks, selleks et näha kontode alg- ja lõppjääki), kuid kaebajad seda ei teinud. Selleks,

et sotsiaalosakond saaks hinnata taotlejate tegelikku varalist seisu perekonna toimetulekuks,

on haldusorganil õigus küsida taotlejalt sisulise otsuse tegemiseks asjakohaseid ja vajalikke

andmeid. Kaebajad võivad esitada ka uue taotluse detsembri toimetuleku toetuste saamiseks

koos vajalike dokumentidega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

24. X ja Y paluvad 05.01.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2023

määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Kaebajad esitasid toimetulekutoetuse taotluse 2023. a detsembri eest koos kõigi seaduses

nõutud dokumentidega. Vastustaja ei ole soovinud filtreerimata pangakonto väljavõtet.

Sissetulekud on vastustajale teada, sest Y ja Q sissetulekuks on pension, puudetoetus ja

töövõimetoetus ning Xle antav kasutuseelis. Alg- ja lõppjäägid on vastustajale teada ka eraldi

väljavõtet esitamata. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ei sätesta, et vastustajale tuleks

esitada pangakonto alg- ja lõppjääk. Riigikohtu praktika kohaselt peavad puudused, mille

kõrvaldamist nõutakse, olema sellised, mis ka tegelikult menetlust takistavad. Vastustajal on

kaebajate raha liikumised kontodel viimase poole aasta kohta olemas.

25. Maardu linn palub 12.01.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohtud on kaebajatele korduvalt selgitanud esialgse õiguskaitse kohaldamise põhimõtteid

ning hinnanud nende esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebuste eduväljavaateid. Kohalikul

omavalitsusel on toimetulekutoetuse lahendamisel kohustus välja selgitada kõik toetuse

määramisega seotud asjaolud. Menetluse oluliseks takistuseks on see, kui haldusorganil

3-23-2046

5(6)

puudub võimalus välja selgitada taotleja toetuse saamise õigust. SÜS § 5 lg 2 järgi peab isik

hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele

ning asjaolude korral hüvitise kohandamisele. Toimetulekutoetuse taotluste ja nendele lisatud

dokumentide alusel ning deklareeritud sularaha tehingute järgi on kaebajate igakuised

sissetulekud piisavad selleks, et rahuldada nende esmavajadused. Kaebajad ei ole olukorras,

mis nõuaks esialgse õiguskaitse korras toetuse määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

26. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

27. X, Y ja Q on esitanud 17.12.2023 menetlusdokumendis halduskohtule järgnevad

taotlused: 1) tühistada Q osas tehtud Maardu Linnavalitsuse 15.12.2023 otsus ja kohustada

vastutajat vaatama Q toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi; 2) kohustada esialgse õiguskaitse

korras Maardu linna lahendama X ja Y toimetulekutoetuse taotlused ning edastama otsused

24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kuna halduskohus on 21.12.2023 määrusega (p 2) X ja

Y 17.12.2023 kaebused Maardu Linnavalitsuse 15.12.2023 otsuste tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebajate taotlused uuesti läbi menetlusse võtnud, on halduskohus

ringkonnakohtule arusaadavalt 17.12.2023 kaebust tõlgendades jõudnud järeldusele, et ka X

ja Y tahteks on olnud esitada kaebus 15.12.2023 otsustele. Seega on esialgse õiguskaitse

taotlus esitatud koos kaebusega (HKMS § 249 lg 5).

28. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla

ilmselgelt perspektiivitu. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad aga esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus

HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste

tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus

nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras,

kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist

lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema

ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede

loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu

22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head eduväljavaated,

vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra tekitamist.

29. Maardu Linnavalitsus on 15.12.2023 otsustega nr 10-1.7/4130 ja 10-1.7/4129 jätnud

kaebajate 06.12.2023 esitatud toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata. Kaebajad paluvad

esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat lahendama nende detsembrikuu taotlused.

Kaebuse sisuline eesmärk on, et vastustaja maksaks kaebajatele toimetulekutoetust.

30. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saavutaks kaebajad oma eesmärgi juba enne

asja sisulist lahendamist. Järelikult õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebajate

ülekaalukas õiguskaitse vajadus ja kaebuse head eduväljavaated. Praegusel juhul ei ole need

tingimused täidetud.

31. Kaebajad on esialgse õiguskaitse taotluses selgitanud, et ohus on kaebajate esmavajaduste

rahuldamine: kaebajatel puudub piisav sissetulek eluaseme (küttematerjali), toidu,

esmatarbekaupade, ravimite, sidekulude eest tasumiseks, kuid ei ole seda kuidagi põhistanud.

Sellist vahetut ohtu asja materjalidest ei nähtu. Asja materjalidest nähtub, et kaebajad elavad

samal aadressil asuvas eramus, mille omanik on kinnistusraamatu andmetel X. Kaebajad on

3-23-2046

6(6)

17.12.2023 kaebuse lisades esitanud Xle esitatud arved 2023. a novembris tasutud elektri (dtl

286‒287) ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest (dtl 302). Arvetelt ei nähtu, et teenuste eest

tasumisel oleks jäänud varasematest perioodidest võlgnevusi. Eesti Puu OÜ esitatud

23.11.2023 arve küttematerjali (pelletid) eest (dtl 290) on esitatud Q nimele ning tasutud

sularahas.

32. Kaebajate pangakonto väljavõtted (dtl 285, 291, 298) on esitatud ilma alg- ja lõppjäägita

ning puudub võimalus hinnata kontodel toimunud liikumisi. Kaebuse lisade hulgas on X

kinnitus (dtl 289), mille kohaselt on ta maksnud 2023. a novembris elatist Cle (kaebaja

alaealine poeg) 700 eurot, Yle 510 eurot ja Qle 510 eurot. Makstud elatis on kokku suurem

kui X pangakontodelt nähtuv 2023. a novembri sissetulek. Nii on konto väljavõtete kohaselt

Xle makstud novembris töötuskindlustushüvitist 660,03 eurot ja hooldaja toetust 45 eurot

ning Yle töövõimetoetust 576,60 eurot ja sotsiaaltoetust 48,58 eurot. Eelnev annab alust

arvata, et Xl on ka muid sissetulekuid, mida ta ei ole avaldanud.

33. Kokkuvõttes ei ole kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal võimalik järeldada, et

esialgse

õiguskaitse

taotluse

rahuldamata

jätmisel

oleks

kaebajate

minimaalsete

esmavajaduste rahuldamine ohus või katkeks kommunaalteenuste osutamine. Seega ei esine

praegusel juhul sellist ülekaalukat õiguskaitsevajadust, mis õigustaks kaebajate soovitud

eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist.

34. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel annab halduskohus kaebuse perspektiivile

esialgse hinnangu. Halduskohus on õigesti hinnanud kaebuse eduväljavaated kasinaks.

Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (SÜS § 5 lg 2). Samuti

on isik kohustatud esitama kõik hüvitise andjale hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise

andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks (SÜS § 21 lg 1 p 1). See on vajalik isiku

abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud

andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse

esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks

puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudust ei

kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3).

Praegusel juhul on vastustaja 15.12.2023 otsustega kaebajate toimetulekutoetuse taotlused

jätnudki läbi vaatamata põhjusel, et kaebajad ei kõrvaldanud taotlustes esinenud puudust, s.o

ei esitanud pangakonto väljavõtteid koos alg- ja lõppjäägiga. Eelnev on vajalik selleks, et

hinnata kaebajate varalist seisu toimetulekuks. Lõplik hinnang asjaoludele ja tõenditele ning

kaebuse perspektiivile tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuivõrd riigi vahendid

on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes

isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus.

35. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2023

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

36. Kaebajate ja C eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende nimed

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)