2-23-4132/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-4132

Tsiviilasi

V. K. ja N. D. hagi L. M. vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagi hind

16 530 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: V. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxx@xxxxxxxxx )

Hageja II: N. D. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxx@xxxxxxxxx)

Hagejate lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova ( e-

post anastasia.nezgovorova@xxxxxxxxx)

Kostja: L. M. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxx@xxxxxx)

Kostja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post

teie.jurist@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

4. detsember 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. K. ja N. D. hagi L. M. vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.

2. Mõista L. M. solidaarselt V. K. ja N. D. kasuks välja 5410 eurot, põhivõlalt

arvestatud 15. märtsi 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 82 eurot 48 senti

ning alates 16. märtsist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (5410 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste

kohase täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata kahju hüvitamise nõue 10 620 euro ulatuses.

4. Rahuldada V. K. ja N. D. menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise

avaldus.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-23-4132 V. K. ja N. D. menetluskulude suuruseks 2910

eurot.

6. Rahuldada L. M. menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus.

7. Määrata tsiviilasjas nr 2-23-4132 L. M. menetluskulude suuruseks 1020 eurot.

8. Välja mõista L. M. V. K. ja N. D. kasuks 989 eurot 40 senti (34% 2910 eurost).

9. Välja mõista V. K. ja N. D. L. M. kasuks 673 eurot 20 senti (66% 1020 eurost).

10. Teha tasaarvestus ja lõplikult välja mõista L. M. solidaarselt V. K. ja N. D. kasuks

menetluskulud kogusummas 316 eurot 20 senti.

11. Välja mõista L. M. solidaarselt V. K. ja N. D. kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt (316,20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. V. K. ja N. D. (hagejad) esitasid 15. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse L. M.

(kostja) vastu, milles palusid kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 16 530 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 252 eurot 03 senti ja alates hagi esitamisest jätkuva viivise. Menetluskulud koos

seadusjärgse viivisega paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 28. aprillil 2022 kostjaga müügilepingu, millega hagejad

omandasid

½

mõttelise

osa

kinnistust

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registriosa numbriga xxxxx (tl 8-14)

eesmärgiga kasutada seda suvilana. Vastavalt lepingu punktile 2.1.10 ei olnud asjal varjatud

puudusi. Kinnistu valduse said hagejad 28. aprillil 2022. Hagejad edastasid 23. augustil 2022

kostjale kirja, milles teavitasid kinnistul esinevatest varjatud puudustest, sh põrandal ja seinal

olevast

hallitusest.

Kuna

kostja

vaidles

puudusele

vastu,

tellisid

hagejad

Eesti

Mükoloogiauuringute keskus SA-lt biokahjustuse ekspertiisi. Ekspertiisi tulemusel selgus, et

hoone põrandad on kahjustatud puitu lagundava seene poolt perekonnast mädiknahkis. Arvestades

eoste eritumist ja seene levikut, on kahjustav seen arenenud majas mitte vähem kui kolm aastat.

Põrandates leviva puitu lagundava seene tekkepõhjuseks on ebapiisav põrandaalune tuulutus.

Seetõttu on põrandaalune pidevalt märgunud ning hakkas arenema puitu lagundav seen. Lisaks

mädiknahkisele tuvastati hoone katusekonstruktsioonides koorikuliste sugukonna seene arengut.

Väljaehituse piirkonnas on näha sademevee lekke tunnused. Kahjustuse likvideerimiseks tuleb

kostjal hüvitada hagejatele 16 530 eurot, sh ekspertiisi maksumus 250 eurot; 2. detsembril 2022

väljastatud arve, mille alusel teostati põranda betoonitööd summas 2040 eurot; hinnapakkumine

nr P1885/22 tõrjetöödeks summas 3120 eurot; 16. augusti 2022 hinnapakkumine katusetöödele

summas 10 620 eurot.

Kostja vastuväidetega hagejad ei nõustu. Väide, et kostja avaldas, et maja ei ole võimalik

aastaringselt kasutada, on ümber lükatud müügikuulutuses avaldatuga, et müüdav kinnistu on

aastaringse elamise jaoks sobiv. Lisaks ei mõjuta asjaolu, et kinnistu oli müüdud suvilana, kuidagi

hagejate õigust seda aastaringselt kasutada ega lükka ümber kostja poolt müügikuulutuses

avaldatut, et kinnistu on aastaringseks elamiseks sobilik. Hagejate hinnangul on kostja müünud

neile elamu, millel olid varjatud puudused ning millest kostja teadis. Hagi esitamise päevaks olid

juba mitmed remonditööd teostatud: hallituse kõrvaldamise tööd (pindade töötlemine), põranda

betoneerimine, linoleumi paigaldamine, täiendavate paneelide paigaldamine seinte ja põranda

vahel, uued põrandaliistud.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Kostja leiab, et on hagejatele üle andnud lepingutingimustele vastava eseme ega ole müügilepingut

rikkunud.

Kostja teavitas hagejaid sellest, et maja ei kasutatud elukohana, reeglina viibis kostja seal suvel,

nädalavahetustel, maja on vana ja ta vajab renoveerimist, sealhulgas ka põranda vahetamist, sest

põrand asub selles majaosas, kus kütmist ei ole toimunud ja vastavalt oli see osa aastaringselt

niisketes (viibib järve ääres) ja külmades tingimustes. Hagejad ei soovinud elamut kasutada

aastaringselt, vaid vajasid seda suvilaks (lepingu p 2.2.1). Maja on ehitatud 1947. aastal. Vanal

majal ei saa olla uue maja omadused. Hagejad soovivad katust vahetada täies ulatuses ja nõuavad

selle eest kostjalt 10 000 eurot. Tekib küsimus, miks nii suures ulatuses peaks kostja katuse

vahetuse eest tasuma. Põranda osas- valatud oli uus betoonpõrand, varem oli puitpõrand. Kostja ei

ole nõus selliseid kulutusi hüvitama. Kostja on esitanud täiendava taotluse kahjuhüvitise

vähendamiseks, sest kahju hüvitamine täies ulatuses on kohustatud isiku suhtes äärmiselt

ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Arvestades, et müügihinnaks oli

22 000 eurot, on kahju nõudmine summas 16 530 eurot ebamõistlik ja oleks vastuolus kahju

hüvitamise eesmärgiga, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud. Kostja on kohtueelselt pakkunud hagejatele võimalust, et ostab kinnistu tagasi,

aga hagejad pole selle pakkumisega nõustunud.

Elamu vastab müügikuulutusele, mille kohaselt on maja keskmises seisukorras, vajab

värskendamist. Ahiküte, võimalik aastaringne elamine. Majas vesi ja kanalisatsioon puudub (kaev,

kuivkäimla).

Vastuväitena hagejate poolt avaldatule selgitab kostja, et maja ülevaatamisel teatas kostja

hagejatele põranda parandamise vajadusest, sest põrand kergelt õõtsus. Ka katuse seisukorrast olid

hagejad teadlikud. Pööningu ülevaatamisel katuse kahjustatud osa, seenkahjustus hoone keskosa

laes, pärmseente kolooniad koridori laes, veeleke ning augud olid visuaalselt nähtavad. Kostja ja

hagejad on maja ülevaatamisel ja enne lepingu sõlmimist puudustest rääkinud ja hagejatele maja

seisukord sobis. Kostja teatas hagejatele sellest, et kostja ei kasutanud maja elukohana, mille tõttu

ta majas pidevalt ei viibinud, reeglina viibis suvel nädalavahetustel. Maja ülevaatamisel rõhutas

kostja, et maja vajab renoveerimist ja isegi tegi ettepaneku uue maja ehitamiseks ostetava krundi

piires ja jätta olemasolev hoone ehitusmaterjali ladustamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hagejate kanda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Hagejad on esitanud kostja vastu hagi müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju 16 530 euro

hüvitamiseks. Hagejate nõue on kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel

kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudena.

5. Tuvastatud on, et pooled sõlmisid 28. aprillil 2022 müügilepingu, millega hagejad ostsid kostjalt

½ kaasomandi osa kinnistust asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

registriosa numbriga xxxxx (tl 8-12). Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud elamu vastas

lepingutingimustele.

6. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab müügilepingu ese vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2

p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning

kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab

lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleb

asja lahendamisel hinnata, kas hagejate välja toodud puudused tingivad müügilepingu eseme

mittevastavuse lepingutingimustele.

Kostja on lepingut sõlmides kinnitanud, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid

varjatud puuduseid, millest müüja ei ole ostjatele teatanud või mida ostjad ei saanud märgata

ülevaatuse teostamisel. Puuduvad eritunnused või puudused, mille fikseerimist lepingus müüja

peaks vajalikuks (lepingu p 2.1.10). Hagejad on kinnitanud, et ostavad lepingueseme eesmärgiga

kasutada lepingu eset suvilana ja peavad lepingus müüja punktis antud kinnitusi eeltoodut

eesmärki arvestades piisavaks (punkt 2.2.1). Hagejad on tõendina asja juurde esitanud

müügikuulutuse, millest nähtub, et müüdav kinnistu on aastaringse elamise jaoks sobiv (tl 56).

Kuna vastava väite on esitanud kostja, võisid hagejad eeldada, et ostetav kinnistu võimaldab seal

aastaringselt elada. Kostja kohtuistungil vande all antud seletuste kohaselt (tl 94) ei olnud majas

võimalik aastaringselt elada. Maja on külm, kuigi ahi on olemas. Maja võib kasutada kui suvilat.

Kohtu hinnangul oli hagejatel õigustatud ootus, et ostetud kinnisasja kaasomandi osa saab

kasutada aastaringselt, kuna müügikuulutus sellele viitas. Isegi kui hagejad soovisid kasutada

ostetud kinnisasja suvilana, ei tähenda see seda, et suvila ei peaks vastama vähemalt keskmisele

kvaliteedile, st suvilal puuduvad niiskus- ja seenekahjustused. Kui lepinguese eeltoodule ei vasta,

on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega ning müüja saab oma vastutuse selle eest

välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud

(vt ka Riigikohtu 19. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p 23 ja 26).

7. Asjas esitatud Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 19. septembri 2022 biokahjustuste

ekspertiisi 5019/0922 (tl 15-23) kohaselt on hoone põrandad kahjustatud puitu lagundava seene

poolt perekonnast mädiknahkis. Arvestades eoste eritumist ja seene levikut, on kahjustav seen

arenenud majas mitte vähem kui kolm aastat. Kahjustuspiirkond on toodud lisas 1 joonisel 1.

Põrandates leviva puitu lagundava seene tekke põhjuseks on ebapiisav põrandaalune tuulutus.

Vundamendile on valatud laiend ning tuulutusavasid selles on liiga vähe, need oli väikesed ja

madalal maapinna juures. Seetõttu on põrandaalune pidevalt märgunud ning hakkas arenema

nimetatud puitu lagundav seen. Lisaks mädiknahkisele tuvastati hoone katusekonstruktsioonides

koorikuliste sugukonna seene arengut. Väljaehituse piirkonnas on näha sademevee lekke

tunnuseid (Lisa 2 fotod 2 ja 4). Kohtu hinnangul ei saa puitu lagundava seene ja koorikulise

sugukonna seente esinemise korral pidada müügilepingu esemeks olevat elamut VÕS § 77 lg 1

järgi vähemalt keskmise kvaliteediga elamuks.

8. Hagejad on kohtuistungil selgitanud, et juunis-juulis 2022 hakkas põrand vajuma. Kui nad

põranda avasid, leidsid sealt hallituse. Kui vihma hakkas sadama, hakkas katus

lekkima. Tuvastatud on 21. jaanuari 2023 nõudekirja (tl 27-29) sisuga, et hagejad teavitasid kostjat

23. augustil 2022 e-kirjaga elamu põrandal ja seinapinnal esinevatest puudustest (seened ja

hallitus). 26. augusti 2022 e-kirjaga vaidles kostja esitatud nõudele vastu. Kostja on kohtuistungil

kinnitanud, et hagejad saatsid talle kirja, et leidsid lekke ja mädanenud põranda (tl 95). Kostja on

4. detsembri 2023 kohtuistungil nõustunud, et hagis viidatud puudused müügiesemel esinesid.

Seega on tuvastamist leidnud asjaolu, et kostja rikkus müügilepingut ja müüs hagejatele

puudustega kinnistu. Kinnistu ei vastanud VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kokkuleppele ega

otstarbele, milleks hagejad seda vajasid või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Ka elamu

suvilana kasutamise eelduseks on veelekete ja niiskuskahjustustest tuleneva seene puudumine.

9. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja

lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Ostjate

kohustuseks oli teatada müüjale puudustest, mida oli võimalik asja tavapärasel ülevaatusel

avastada.

Müügilepingust ei tulene ja pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingus ei olnud kokkulepet elamul

puuduste esinemise kohta, lepingu p 2.1.10 järgi müüja kinnitab, et lepingu esemel ei ole müüjale

teadaolevalt mingeid varjatud puudusi ega vigu, millest müüja ei ole ostjatele teatanud või mida

ostjad ei saanud märgata lepingueseme ülevaatuse teostamisel. Puuduvad eritunnused või

puudused, mille fikseerimist lepingus müüja peaks vajalikuks. Hagejad on kinnitanud, et ostavad

lepingueseme eesmärgiga kasutada lepingu eset suvilana ja peavad lepingus müüja punktis antud

kinnitusi eeltoodut eesmärki arvestades piisavaks (punkt 2.2.1).

10. Hagejad selgitasid kohtuistungil, et ostsid elamu aastaringseks kasutamiseks ning kohapeal

elamut üle vaadates oli selge, et elamu on vana ning ruum nr 5 vajab remonti. Ülevaatusel

tuvastasid, et katus on korralik. Käisid ka pööningul vaatamas. Elamu ülevaatusel nad

katusekonstruktsioonidel veelekkeid ega seenkahjustusi ei näinud. Lisaks oli pööningul hämar.

Kostja kinnitas, et katus ei leki. Hagejad selgitavad, et kostja poolt esitatud fotol (tl 84) nähtavast

korstna juures olevast avast ei ole sademevee leket toimunud. Seal on mitu kihti, puidukiht ja

metallikiht, see oli normaalne olukord. Sademevee lekke koht on katusekelba vasakus nurgas ja

seal on ka ekspert tuvastanud koorikuliste sugukonna seene arengut (tl 16). Ekspert Kalle Pilt

selgitas kohtuistungil, et fotol nr 4 on kahjustused pinna peal juba näha, avama midagi ei pidanud.

Foto nr 4 on tehtud välgu või prožektoriga, aga kindlasti on valgustatud.

Kostja vande all antud ütluste kohaselt nägid hagejad elamu ülevaatusel, et ruumi nr 2 lagi on

plekkidega. Kostja selgitas hagejatele, et kuna see ruum on niiske, siis papp on niiskunud ning see

tuleb ära vahetada. Kostja selgitas hagejatele, et köögis on vaja põrand vahetada, sest see on

vajunud. Toa põranda vahetas kostja umbes kaks aastat tagasi, sest põrand oli allapoole kaardus,

aga tema soovis, et põrand oleks sirge. Kostja ütles, et köögis on vaja remonti teha ja kuuri all ka.

Pärast käisid teisel korrusel, kus on väike külm tuba. Seal võib suvel elada, magada, aga talvel ei

ole võimalik. Pööningul vaadeldi ka katust ning ta selgitas, et katus on kõver, valgus paistab läbi

ja on vaja paari aasta pärast vahetada. Kõik oli visuaalselt näha. Katusekonstruktsioonidel

olevatele veekahjustustele kostja tähelepanu ei juhtinud, kuna ta mõtles, et ostjad näevad. Kostja

avaldab, et müügikuulutuses olev hind 20 000 eurot oli juba alandatud hind, sest ta arvestas

müügikuulutusse hinna lisamisel, et katusevahetusele võib ostjatel tulevikus kuluda ca 10 000

eurot.

Kohtu hinnangul ei ole kostja vaidluse all olevatest puudustest enne müügilepingu sõlmimist

hagejaid teavitanud. Kohtuistungil vande all antud selgituste kohaselt eeldas kostja, et hagejad

nägid ise katusekonstruktsioonidel olevaid veekahjustusi, jättes selgitamata, et kahjustused on

põhjuslikus seoses sademevee leketega. Tuvastatud on, et kostja selgitas hagejatele, et

köögipõrand vajab vahetamist, kuid ei toonud välja, et see on vajalik seoses

põrandakonstruktsioonide kahjustumisest seente tõttu. Asjas on tuvastatud, et kostja vahetas paar

aastat tagasi toapõranda uue põranda vastu, kuna põrand oli vajunud. Seega pidi kostja olema

teadlik võimalikust põrandakonstruktsioonide kahjustusest seente tõttu. Kohtu seisukohta kinnitab

ka eksperdiarvamuses toodu, et arvestades eoste eritumist ja seene levikut, on kahjustav seen

arenenud majas mitte vähem kui kolm aastat (tl 16). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et puudus

oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjatele, st hagejatele ning müügieseme lepingutingimustele

mittevastavuse eest vastutab kostja.

11. Hagejad on taotlenud kahjuhüvitise 16 530 eurot väljamõistmist. Kahjuhüvitis sisaldab

ekspertiisi maksumust 250 eurot; põranda betoonitöid summas 2040 eurot; tõrjetöid summas

3120 eurot; katusetöid summas 10 620 eurot. Ekspertarvamuses on loetletud vajalikud tegevused

kahjustuse likvideerimiseks, sh teisaldada kahjustuspiirkonnas kõik põrandad täies mahus (kuni

põrandaaluse pinnaseni); puhastada põrandaalune pinnas hoolikalt puitprahist, selleks koorida

põrandapinnalt pealmine umbes 100 mm paksune kiht; töödelda põrandaalune pinnas ja

vundamendid termiliselt (kuumutada gaasipõletiga). Soovitatav on keemiline töötlus aluspinna ja

seina alumise osa ulatuses. Põrandaalusele pinnale paigaldada jämeda liiva kiht. Esitatud on

järgmised kalkulatsioonid: betoonpõranda ehitus summas 2040 eurot (tl 21), tõrjetööde maksumus

summas

3120

(tasutud)

(tl

22-23).

Kohtu

hinnangul

ei

saanud

hagejad

teada

põrandakonstruktsioonide kahjustumisest enne kui põranda õõtsumise tõttu põranda avamisel

avastati seenkahjustus. Kuna põrandakonstruktsioonide kahjustumine ei olnud silmale nähtav, siis

on põhjendatud kostjalt välja mõista mükoloogilise ekspertiisi maksumus 250 eurot, põranda

betoonitööde maksumus 2040 eurot ja tõrjetööde maksumus 3120 eurot, kokku 5410 eurot.

Eksperdiarvamuses

ei

sisaldu

viiteid

katusekonstruktsioonidel

olevate

kahjustuste

likvideerimiseks. Kostja on selgitanud hagejatele, et katus vajab paari aasta pärast vahetamist ning

hagejad on kinnitanud, et nad ostsid vana elamu. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et

väljaehituse piirkonnas on näha sademevee lekke tunnuseid, kuid uurides fotot 4, on kahjustused

vähesed ja kahjustuse likvideerimine ei vaja katusekonstruktsioonide väljavahetamist. Seega jätab

kohus hagejate nõude katusetööde hüvitamiseks summas 10 620 eurot rahuldamata.

12. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista

kahjuhüvitis 5410 eurot, põhivõlalt arvestatud 15. märtsi 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 82 eurot 48 senti ning alates 16. märtsist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt

(5410 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste

kohase täitmiseni.

13. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi rahuldati ligikaudu 34% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 34%

ulatuses kostja ja 66% ulatuses hagejate kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hagejad on palunud menetluskuludena kostjalt välja mõista 2910 eurot, mis koosneb 1050 euro

ulatuses riigilõivust ja 1860 euro ulatuses õigusabikuludest. Kostja on palunud hagejatelt välja

mõista õigusabikulu 1020 eurot .

Kohus on seisukohal, et hagejate menetluskulu riigilõivu osas on põhjendatud ja vajalik, kuna selle

tasumise kohustus tuleneb seadusest.

Õigusabikulude osas leiab kohus, et hagejate kulud õigusabile on üldjuhul suuremad kui kostja

omad, sest hagiavalduse koostamine on olemuslikult aeganõudvam kui kostja vastuse kirjutamine.

Hagejatel on õigusabile kulunud ca 15 tundi ning kostjal 8,5 tundi. Mõlema esindaja tunnihind on

120 eurot.

Kohus on seisukohal, et nii hagejate kui kostja õigusabile kulutatud ajakulu on üldjoontes mõistlik

ja põhjendatud.

Kohus on määranud, et 34% menetluskuludest jäävad kostja kanda ja 66% hagejate kanda.

V. K. ja N. D. on antud menetluse raames kandnud põhjendatud ja vajalike kulusid 2910 euro

(1050+1860) ulatuses ning L. M. 1020 euro ulatuses.

Kohus, arvestades menetluskulude jaotust, mõistab hagejate taotlusel kostjalt välja

menetluskuluna 989 eurot ja 40 senti (34% 2910) ja kostja taotlusel hagejatelt välja 673 eurot 20

senti (66% 1020). Tehes tasaarvestuse, tuleb kostjalt välja mõista hagejate kasuks menetluskulud

316 eurot 20 senti.

Kuivõrd hagejad on taotlenud ka viivise väljamõistmist, rahuldab kohus hagejate taotluse välja

mõista L. M. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik