Legislator Case Law & Legislation
2-23-4458/23 AI generated

2-23-4458/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-4458/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-23-4458/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-4458 Tsiviilasi

E. N. hagi A. F. vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline vandeadvokaat Kristina Sööt RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E. N. ja A. F. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Jagada ühisvara sellisel viisil, et korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxx-xx, Tartu linn, Tartu maakond (registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) jääb A. F.

ainuomandisse ja korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) jääb A. F. ainuomandisse ning A. F. tasub E. N. hüvitist summas 55 000 (viiskümmend viis tuhat) eurot.

1.2. E. N. lubab ja A. F. avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa number on xxxxxxx, teises jaos senine omanikukanne, mille kohaselt on E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. F. korteriomandi ühisomanikud, ning ainuomanikuna sisse kanda A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx).

1.3. E. N. lubab ja A. F. avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa number on xxxxxxx, teises jaos senine omanikukanne, mille kohaselt on E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. F. korteriomandi ühisomanikud, ning ainuomanikuna sisse kanda A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx).

1.4. Pooled taotlevad, et kohus määraks, et kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab poolte tahteavaldusi punktides 1.2. ja 1.3. nimetatud kannete tegemisel.

1.5. E. N. tahteavaldused asendatakse kohtumäärusega TsÜS § 68 lg 5 alusel.

1.6. Punktis 1.1. nimetatud summa kohustub A. F. tasuma hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest E. N. arveldusarvele nr. EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2-23-4458 2

1.7. Swedbank AS laenulepingust nr 05-188389-EL tulenev kohustus jääb A. F. kanda.

1.8. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad kompromissi täitmise järel teineteise suhtes igasugused nõuded, mis tulenevad ühisvarast.

1.9. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.10. Pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Seega paluvad hageja ja kostjad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-4458.

3. Määrata, et käesolev kohtumäärus asendab poolte tahteavaldusi resolutsiooni punktides 1.2. ja 1.3. nimetatud kannete tegemisel.

4. Tagastada hagejale pool ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust, so 210 eurot hageja arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on E. N. hagi A. F. vastu ühisvara jagamiseks. Pooled esitasid kohtule 17. jaanuaril 2024 kompromisslepingu ning avalduse selle kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

3. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi.

5. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

2-23-4458 3

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esitas taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust 210 eurot.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Praegusel juhul on menetlusosalised määruskaebuse esitamise õiguse lühendanud ühe tööpäevani määruse kättetoimetamisest.

8. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik