2-23-3645/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-3645

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3645

Hagihind

6699,37 eurot

Tsiviilasi

GODIA OÜ hagi M.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: GODIA OÜ (registrikood: 14575945, asukoht: XXX-i

, Kambja vald, 61709, XXX; seaduslik esindaja D.T. , e-post:

XXX).

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post: XXX).

Kostja: M.P. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx, XXX,

e-post: XXX).

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu Mets

(Advokaadibüroo Mets, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada GODIA OÜ hagi M.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista M.P.-lt GODIA OÜ kasuks võlgnevus 6174,37 eurot.

3. Välja mõista M.P.-lt GODIA OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt (5000 eurolt) alates 07.03.2023. a

kuni põhivõla täies ulatuses tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud M.P. kanda.

5. Välja mõista M.P.-lt GODIA OÜ kasuks menetluskulud 3388 eurot.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tl 3-4)

1. Hagiavalduse kohaselt võõrandas OÜ Walton (edaspidi müüja) 19.03.2020. a M.P.-le

(kostja) xxxxxxxxxx kinnistu hinnaga 5000 eurot. Müügihinnast 2500 eurot pidi kostja

tasuma müüja kontole ülekandega enne müügilepingu sõlmimist, summa saamist kinnitab

müüja esindaja oma allkirjaga lepingul. Ülejäänud 2500 eurot pidi kostja tasuma

ülekandega müüja kontole 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ehk hiljemalt

18.04.2020.

2. Tegelikkuses ei ole müüja kontole raha laekunud. Müüja loovutas müügilepingust

tulenevad rahalised nõuded kostja vastu GODIA OÜ-le (hageja), kes on nõuete osas uus

võlausaldaja. Müüja teavitas kostjat 30.12.2021. a nõude loovutamisest. Pooled on

müügilepingus leppinud rahalise kohustuse täitmises kokku ülekandega tasumise. Kostja

on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust tasuda müügihind 5000 eurot, mistõttu

on hagejal õigus nõuda müügilepingu täitmist.

3. Müügilepingu p 2.4 kohaselt on tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivist seadusega

sätestatud määras tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab

viivist alates 19.04.2020. a, mil kostja pidi lepingu kohaselt tasuma kogu müügihinna.

Hagi esitamise seisuga s.o 06.03.2023. a on viivis 1174,37 eurot.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 1174,37 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras

põhivõlgnevuselt 5000 eurolt alates 07.03.2023. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUS (I kd, tl 55-57; II kd, tl 6-8, 17-19)

5. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on oma kohustused

algse müüja eest täitnud. Müügilepingus on müüja kinnitanud ostuhinna esimese osa

2500 euro kättesaamist enne lepingu sõlmimist ning teine osa 2500 eurot tuli tasuda 30

päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kostja on seda teinud, mida tõendab müüja endise

juhatuse liikme Hxxxx Lxxxxxx kinnitus. Müüjal puudus nõue, mida hagejale loovutada

ning hageja ei ole tõendanud nõude omandamist. Seega ei ole loovutust kostja suhtes

VÕS § 170 ega muul alusel toimunud.

6. Isegi kui hageja tõendab müüja nõude olemasolu ja esitab nõude omandamise kohta

dokumendid, ei ole nõudeid temale kunagi kehtivalt loovutatud, sest müüja nimel

tehinguid teinud Jxxxxxxxxx Kxxxxx puudus nõude loovutamiseks esindusõigus.

Jxxxxxxxxx Kxxxx ei ole OÜ Walton juhatuse liige kunagi olnud. Äriregistri kohaselt

kanti Jxxxxxxxxx Kxxxx müüja juhatuse liikmena sisse 26.11.2021. a kandeavalduse

alusel 01.12.2021. a, kuid kostjale teadaolevalt on tegemist ebaõige kandega, mis

põhineb OÜ Walton 11.11.2021. a osanike koosolekul. OÜ Walton 11.11.2021. a osanike

otsus on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-22-2307, kus menetlus on pooleli.

7. Ilmselt on müügihinna tasumise üle tekkinud probleem saanud alguse sellest, et müüja

uuel juhatuse liikmel Jxxxxxxxxx Kxxxxx puudub ettevõttest ja tehingutest tegelik

ülevaade. Kostja on kohustuse täitnud läbi selle, et täitis müügihinna ulatuses müüja

kohustusi kolmandate isikute ees. Asjaolu, et müügilepingus oli maksmise viisiks

määratud ülekandega tasumine, ei ole määrav, kuna müüja endine juhatuse liige on

kinnitanud, et kostja täitis müüja kohustused kolmandate isikute ees müüja teadmisel ja

2

soovil. Seega aktsepteeris müüja kohustuse täitmist alternatiivsel viisil ning võlasuhe on

VÕS § 186 p 1 järgi lõppenud.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (I kd, tl 68-70; II kd, tl 3-5, 14-16)

8. Kostja väited raha laekumise kohta on tõendamata. Müüja toonane esindaja on andnud

müügilepingus raha laekumise kohta valekinnituse, kinnitus ei ole asjakohane ega tõsiselt

võetav. Pooled on selgesõnaliselt kokku leppinud kohustuse täitmise viisis – müügihind

tuleb kogu ulatuses tasuda ülekandega. Sellest tulenevalt saab VÕS § 76 lg 3 tähenduses

lugeda müügilepingust tuleneva kohustuse täidetuks alles siis, kui see on täidetud kokku

lepitud viisil ehk raha on tasutud ülekandega. Müüja endine juhatuse liige Hxxxx Lxxxxx

annab aeg-ajalt kohtutele kirjalikke seisukohti ja kinnitusi, mida kontrollida võimalik ei

ole. Nõnda on Hxxxx Lxxxxx deklareerinud tsiviilasjas nr 2-21-244 (OÜ-s Walton

erikontrolli määramine) Tartu Maakohtu 04.03.2021. a määrusele esitatud

määruskaebuses, et ta ei ole enam OÜ Walton juhatuse liige alates 21.12.2020. a.

9. Nõude loovutamise leping on sõlmitud 29.12.2021. a ehk Jxxxxxxxxx Kxxxx juhatuse

liikmeks oleku ajal ning nõue on kehtivalt loovutatud. Kostjale on nõude loovutamisest

teatanud müüja juhatuse liige Jxxxxxxxxx Kxxxx, kes valiti müüja osanike koosolekul

11.11.2021. aastal ja kanti äriregistrisse juhatuse liikmena alates 01.12.2021. a.

Äriregistri andmetel on Jxxxxxxxxx Kxxxx käesoleva ajani OÜ Walton juhatuse liige.

Kostja väide, et kinnistu müügilepingust tulenevad kohustused on täidetud läbi selle, et ta

täitis müügihinna ulatuses OÜ Walton kohustusi kolmandate isikute ees on ebamäärane

ja tõendamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis,

on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

11. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas müüja oli õigustatud nõuet loovutama, kas loovutus

on kehtiv ning kas müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus on täidetud.

12. Võlausaldaja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine).

13. Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3

tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude

loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine

võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

2-15).

14. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet

nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole. Seega

on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue

loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine pole kehtiv. VÕS § 170 teine lause lisab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Walton loovutanud tema ja M.P. vahel 19.03.2020. a

xxxxxxxxxx kinnistu müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude 29.12.2021. a (I

kd, tl 77-81) notariaalse lepinguga hagejale õigusega nõuda lisaks ostuhinna tasumisele

kõrvalnõudeid. 30.12.2021. a (I kd, tl 10) on OÜ Walton juhatuse liige Jxxxxxxxxx

Kxxxx teavitanud kostjat, et OÜ Walton ja M.P. vahel 19.03.2020. a sõlmitud

3

xxxxxxxxxx kinnistu müügilepingust (I kd, tl 6-9) tulenev rahaline nõue koos õigusega

nõuda viiviseid on loovutatud hagejale ning nõuded tuleb tasuda hagejale.

16. Kostja ei ole vaidlustanud nõude loovutamise teatise kättesaamist ning asjaolu, et teatisel

puudub allkiri, ei tähenda seda, et nõuet ei loovutatud. Kuigi kostja väitel ei ole loovutus

kehtiv, ei nähtu asja materjalidest, et ta oleks varasemalt väljendanud keeldumist

kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale ehk hagejale.

17. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui

talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja

arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Seega ei ole asjakohane kostja väide, et müüja ei loovutatud hagejale nõuet.

18. Nõude loovutamise lepingu tühisuse vastuväite võib esitada ka võlgnik ehk isik, kelle

vastu olev nõue loovutati. VÕS § 170 esimese lause eesmärk ei ole välistada võlgniku

vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnik võib VÕS § 171 lg 1

alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu 16.

septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15).

19. Kostja väitel ei olnud OÜ Walton juhatuse liikmel Jxxxxxxxxx Kxxxxx nõude

loovutamise lepingu sõlmimise ajal esindusõigust. TsÜS § 34 lg 1 näeb ette, et juriidilise

isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku

seaduslikuks esindajaks.

20. Äriregistri väljavõttest (I kd, tl 60-62) nähtuvalt on OÜ Walton juhatuse liige alates

01.12.2021. a Jxxxxxxxxx Kxxxx. Isegi kui tema valimine on vaidlustatud, saab teda

TsÜS § 34 lg 1 kohaselt lugeda nõude loovutamise tehingu tegemisel müüja seaduslikuks

esindajaks, sest juhatuse liikme valimise otsuse tühisus ei ole käesolevaks ajaks

jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud. Kui isik on kantud juhatuse liikmena

(seaduslik esindaja) registrisse, kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes üldjuhul

õigena v.a kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige, olenemata sellest,

et registrisse tehtava kandega ei teki ega lõpe juhatuse liikme ametisuhe ning sellega

kaasnev esindusõigus.

21. Kuivõrd hageja on nõude omandanud loovutamisel teel ja asunud VÕS § 164 lg 2 järgi

senise võlausaldaja s.o OÜ Walton asemele ning kostjale on teatatud nõude

loovutamisest, on VÕS § 170 järgi nõude loovutamine kostja suhtes toimunud ning

hagejal on õigus kostja vastu nõuet esitada.

22. Tulenevalt VÕS § 171 lg-st 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks

vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid

senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

23. Kostja vastuväidete kohaselt on kohustus täidetud esialgsele võlausaldajale ehk müüjale.

24. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab

olema asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud.

25. VÕS § 76 lg 3 näeb ette, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

26. Poolte vahel on vaidlus selles, kas müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus

on täidetud ja kohasel viisil.

27. Müügilepingu p 2.1 kohaselt oli ostuhinnaks 5000 eurot. Pooled on müügilepingu p-des

2.2 ja 2.3 leppinud kokku, et ostuhinnast 2500 eurot on ostja poolt ülekandega tasutud

müüja kontole enne käesoleva lepingu sõlmimist, millise summa saamist müüja poolt

kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul ning ostuhinnast 2500 eurot

4

kohustub ostja tasuma ülekandega OÜ Walton kontole 30 päeva jooksul arvates

käesoleva lepingu sõlmimisest.

28. Ostuhinna tasumise kokkuleppe märkimine müügilepingusse selliselt, et ostja tasub

müüjale ostuhinna enne müügilepingu sõlmimist, on käsitatav täitmise kviitungina VÕS

§ 95 järgi, millega saab võlgnik tõendada oma kohustuse täitmist. Sellise dokumendi

väljaandmisel eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud, ning

tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale.

Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et võlgnik on

jätnud kohustuse täitmata (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

137-09; Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08).

29. Hageja on seisukohal, et ostuhind on tasumata, kuna müüja kontole ei ole raha laekunud.

Kostja vastuväidete kohaselt on raha tasutud. Kostja väitel kinnitab raha tasumist müüja

endise juhatuse liikme Hxxxx Lxxxxxx 28.08.2023. a (I kd, tl 58-59) ja 30.11.2023. a (II

kd, tl 11-12) antud kinnituskirjad. Kohus leiab, et juhatuse liikme antud kinnitus raha

tasumise kohta peab põhinema asjaoludel ja tõenditel. Hxxxx Lxxxxxx kinnituskirjadest

ei nähtu, mis asjaoludel, millistele kolmandatele isikutele, mis ajal ja milliseid müüja

kohustusi täideti. Ka kostja ei ole selgitanud millal, mil viisil ja kellele ta müüja

kohustuse väidetavalt täitis ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kokkulepe

müügihinna tasumise kohta teistsugusel viisil kui lepingus kokku lepitud. Samuti ei ole

teada, kas need kohustused üldse eksisteerisid. OÜ Walton konto väljavõttest (I kd, tl 82-

217) ei nähtu ühtegi ülekannet kostjalt ei enne ega pärast müügilepingu sõlmimist.

Hoolimata müüja juhatuse liikme antud kinnitusest raha laekumise kohta kontole ja

täitmise osas kolmandate isikute kaudu, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lepingus

kokkulepitud ostuhind oleks tasutud.

30. Seega leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud ostuhinna tasumine ning kostja võlgneb

hagejale müügileping p 2.1 ja VÕS § 208 lg 1 alusel 5000 eurot.

31. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

32. Pooled on lepingu p-s 2.4 leppinud kokku, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus

nõuda ostjalt viivist seadusega sätestatud määras tähtajaks tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest.

33. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning

arvestab viivist alates 19.04.2020. a, mil kostja pidi lepingu kohaselt tasuma kogu

ostuhinna kuni 06.03.2023. a summas 1174,37 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt

viivist alates hagi esitamisest s.o 07.03.2023. a kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et

hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning edasiulatuv viivisenõue

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt on põhjendatud.

34. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1174,37 eurot ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (5000 eurolt) alates

07.03.2023. a kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulud

5

35. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

36. Hageja menetluskulude nimekirja (II kd, 3-5, 14-16) kohaselt on tema kantud

menetluskuludeks tasutud riigilõiv 700 eurot (630 eurot hagilt ja 70 eurot

määruskaebuselt) ja lepingulise esindaja kulud 2688 eurot (koos käibemaksuga), kokku

3388 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1 ja lg 14 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 6699,37 eurot tasuda riigilõivu 630 eurot ja

määruskaebuselt 70 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt

hüvitamisele.

38. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud,

mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

39. Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 16 tunni ulatuses

tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

40. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele,

küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna

vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab

kogumis, kas kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.

41. Kohus leiab, et tehtud menetlustoimingute (hagiavalduse koostamine, kostja vastusega

tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, seisukoha esitamine ja menetluskulude nimekirja

koostamine) sisu ja mahtu arvestades, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 16 tunni

ulatuses põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega kuuluvad kulud hüvitamisele käibemaksuga.

42. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud

kokku summas 3388 eurot (700 + 2688 sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik

6