2-22-137245/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse avaldamise aeg ja koht

17. jaanuar 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-137245

Tsiviilasi

X hagi Event Leader OÜ vastu võlgnevuse saamiseks

Tsiviilasja hind

121,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxx; elukoht xxx E-post: xxx)

Kostja: Event Leader OÜ (registrikood 14719673; asukoht

Seebi tn 1, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond,

11316; e-post Event.Leader.Tallinn@gmail.com)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Event Leader OÜ hageja X kasuks põhivõlgnevus 97 eurot,

17.01.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 29,08 eurot ja alates

18.01.2024 viivis põhinõude (s.o. 97 euro) tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt Event Leader OÜ-lt hageja X kasuks menetluskulu summas 100

eurot (riigilõiv).

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Hageja nõue ja asjaolud

1. X esitas 28.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 116,22

euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 27.10.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja anti

nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).

2. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis. Hageja esitas maakohtule hagi kostja vastu 01.11.2022. Kohus võttis 28.11.2022

määrusega hagi menetlusse

3. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 10.01.2020 kaks piletit www.ostapilet.ee vahendusel kaks

piletit Event Leader OÜ korraldatavale kontserdile 07.04.2020, mis maksid kokku 97 eurot.

Üritust 07.04.2020 ei toimunud ning see lükati edasi 29.09.2020 kuupäevale. Kontserdi kuupäeva

(s.o 29.09.2020) saabudes selgus Jõhvi kontserdimaja kodulehelt, et kontsert on veelkord edasi

lükatud ja peaks toimuma 27.03.2021. 25.09.2020 pöördus avaldaja võlgniku poole sooviga

lepingust taganeda ja palus piletite summa tagastada. Võlgnik vastas 25.09.2020 kirjaga, mis

sisaldas vaid ühte linki ürituse infole. Seal selgitati, et varem ostetud piletid kehtivad edaspidi.

Lepingust taganemise ja raha tagasisaamise avaldusele võlgnik ei vastanud.

4. 27.03.2021 üritust ei toimunud ja see lükati edasi 21.03.2022 kuupäevale, mis jäi samuti ära.

Võlgnik andis www.ostapilet.ee ürituse lehel teada, et 01.03.2022-12.03.2022 võetakse vastu

taganemisavaldused ning makstakse piletiraha tagasi. Avaldaja pöördus lisaks 25.09.2020

esitatud taganemisavaldusele uuesti 02.03.2022 vastava avaldusega võlgniku poole. Võlgnik

piletite eest tasutud summat ei tagastanud.

5. Avaldaja pöördus 16.05.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA)

tarbijavaidluste komisjoni poole. Võlgnik ei ole avaldajale piletiraha tagastanud ka vaatamata

13.06.2022 TTJA nr xxx menetluses antud lubadusele seda teha.

6. Hageja palub kohtul rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 97 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 16,32 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõla summalt 97 eurot

alates 02.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Palun

kohtul jätta kohtukulud (sh minu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv

summas 65 eurot ja hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 35

eurot, s.o. kokku 100 eurot) kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vastuväidete kohaselt pidi 07.04.2020 Jõhvis toimuma laulja V kontsert. Massiürituste

piirangute ning keeldude tõttu ei saanud kontsert toimuda 2020. ja 2021. aastal. Event Leader OÜ

ei ole selles olukorras kuidagi süüdi ja peab seda vääramatuks jõuks. Kontsert oli kavandatud

21.03.2022. 24.02.2022 algasid traagilised sündmused seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise

agressiooniga Ukraina vastu. Esimesena mõistis selle 24.02. videosõnumiga avalikult hukka V.

Sellest hoolimata saatis Jõhvis asuva kontserdimaja omanik Eesti Kontsert 28.02. kirja M

kontserdi lepingu peatamise kohta, mistõttu kontsert muutus võimatuks. Event Leader OÜ ei ole

selles olukorras kuidagi süüdi ja peab seda vääramatuks jõuks. Event Leader OÜ oli sunnitud

03.03.2022 tegema avalduse kontsertide edasilükkamise ja kõikide küsimuste lahendamise kohta

pärast uute kuupäevade määramist. Uued kontserdikuupäevad on alles kokkuleppimisel. Niipea,

kui uus kontserdi kuupäev on välja kuulutatud ja piletid taas müügile tulevad, täidab Event Leader

OU kõik vastuvõetud piletiraha tagastamise taotlused. Kostja palub mitte panna kostjale

täiendavaid kohustusi seoses hageja menetluskuludega ja palub hagi jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused

8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

9. Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle:

• Hageja ostis 10.01.2020 kaks piletit 07.04.2020 toimuma pidanud V kontserdile.

• V kontserti 07.04.2020 ei toimunud.

• Hageja taganes 25.09.2020 lepingust ja soovis kostjalt piletite maksumuse (97 eurot)

tagastamist.

• Kostja hagejale raha ei tagastanud ning pakkus hagejale võimalust kasutada pileteid

tulevikus toimuvatel üritustel.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et

hageja ja kostja vahel on 10.01.2020 sõlmitud töövõtuleping, milles lepiti kokku, et kostja viib

läbi V kontserdi ja hageja pealtvaatajana, tasub kostjale selle eest raha.

11. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud kahe

kontserdipileti eest ettemaksu 97 eurot. Hageja taganes 25.09.2020 lepingust, kuid kostja

ettemaksu ei tagastanud. Hageja leiab, et ettemaks summas 97 eurot kuulub tagastamisele.

12. Kostja ei eita piletite eest saadud ettemaksu tagastamata jätmist, kuid põhjendab tagastamata

jätmist sellega, et aastal 2020 algas Covid 19 pandeemia ning 24.02.2022 traagilised sündmused

seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukrainas. Eesti Kontsert saatis kostjale

28.02.2022 kirjad M kontsertide lepingute lõpetamise kohta.

13. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust

taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud

tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on

töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta kontserdipiletite eest tasu.

Käesoleval juhul on hageja enda kohustuse täitnud ning tasunud kostjale 97 eurot, kostja ei ole

aga saavutanud kokkulepitud tulemust, st kostja ei korraldanud V kontserti.

14. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 2

kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne

järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise

vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on oluline lepingurikkumine.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. V

kontserti ei toimunud, hagejal puudub lepingust tulenev kohustus osaleda pealtvaatajana mõnel

muul kontserdil.

15. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et kostja rikkumine on vabandatav. Nõuetekohase

tulemuse puudumine toob kaasa töövõtjapoolse lepingurikkumise isegi siis, kui kontserti jäi ära

kostjast mitteolenevatel põhjustel (VÕS § 642 lg 1). VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav,

kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei

saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu

sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks

või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks ning lg 3 järgi kui vääramatu jõu mõju on ajutine,

on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist

takistas.

16. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei olegi oluline, kas kontserdi ärajäämine oli põhjustatud

vääramatust jõust või mitte, kuivõrd hagejal oli vaatamata sellele õigus lepingust taganeda. VÕS

§ 105 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik

vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda

või leping üles öelda, samuti alandada hinda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool

lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui

lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust

taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei

mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vastavalt VÕS § 189

lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

17. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja nõuab kostjalt raha maksmise

kohustuse täitmist, hageja ei nõua kostjalt uue kontserdi korraldamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt ei

saa raha maksmise kohustuse täitmata jätmine olla vabandatav. Kostjal ei ole ühtegi vääramatust

jõust tingitud takistust, mis vabandaks rahaülekande tegemata jätmist hagejale. Kostja on kolme

aasta vältel kasutanud hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid, kohtu hinnangul on kostja sisuliselt

saanud piletiostjatelt intressita laenu enda majandustegevuse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt

on hageja nõue kostja vastu summas 97 eurot õiguslikult põhjendatud.

18. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud

viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist,

taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist.

19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral,

peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära

järgi.

20. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele lisaks põhinõudele

ka viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 25.09.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 29,08 eurot (viivisekalkulaaror.ee).

21. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 97 eurot, kohtuotsuse päevaga

sissenõutavaks muutunud viivis ja sealt edasi viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle

Menetluskulud

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

25. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esindas ennast tsiviilasja menetluses ise.

Seega ei ole tal tekkinud kulusid lepingulisele esindajale. Küll aga on hageja tasunud maksekäsu

kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu

(TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

26. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot,

mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.

27. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik