2-23-16965/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16965

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja

Oksana Smirnova

Kostja Y (sünd XX.XX.XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-16965

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 30.11.2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.

Hageja soovib jagada poolte ühisvara hulka kuuluvaid C OÜ osasid. Hageja ja kostja on Vene

Föderatsiooni kodanikud ja mõlema elukoht on Serbias. Hagejate abielu sõlmiti ja lahutati Vene

Föderatsiooni kohtus. Kohtualluvuse osas viitas hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-dele 85 ja 86.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus 08.12.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2

alusel, kuna hagi ei allu Eesti kohtule, ning jättis menetluskulud hageja kanda.

3. Maakohus selgitas, et kui menetlusosaline on Vene Föderatsiooni kodanik, tuleb

rahvusvaheline kohtualluvus sellises vaidluses määrata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni

lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene

õigusabileping) kohtualluvuse sätete alusel. Maakohus lähtus kohtualluvuse kindlakstegemisel

Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg-st 1, mille esimene lause sätestab, et kui käesolev leping

ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju,

kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigi

territooriumil, ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule ja hagejal on võimalik ühisvara jagamise hagi

kostja vastu esitada Serbia kohtusse.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega võtta hagi menetlusse.

5. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusnorme ja viitas valesti Eesti-Vene õigusabilepingule.

Hagejal on õigus pöörduda Eesti kohtusse tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 lg-st 2.

Lisaks tugineb hageja art 38 lg-tele 1 ja 3 ning leiab, et kuna pooltel puudub kokkulepe, siis

kohaldub Eesti õigus. Hageja viitab ka TsMS §-dele 85 ja 86 ja leiab, et hagi tuleb esitada Eesti

kohtusse jagamisele kuuluva vara asukoha järgi. Täiendavalt tuleb hageja hinnangul lähtuda

TsMS § 102 lg-st 2. Hageja leiab, et kuna vara jagamisele kohaldatakse Eesti õigust, siis tuleb

hagi lahendada Eesti kohtus.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduvaid rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimise

sätteid saab kohaldada üksnes juhul, kui rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist ei reguleeri

mõni Eesti Vabariigi suhtes siduv välisleping (TsMS § 70 lg-d 1 ja 2). Rahvusvahelised

lepingud

(sh

õigusabileping)

on

riigisiseste

seaduste

suhtes

prioriteetsed,

sh

2-23-16965

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123). Kuivõrd praegusel

juhul reguleerib rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist Eesti suhtes siduv õigusabileping,

leidis maakohus õigesti, et kohtualluvust pidi käesolevas vaidluses kontrollima Eesti-Vene

õigusabilepingu, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel, nagu hageja

määruskaebuses ekslikult leiab. Kuivõrd pooled on Vene Föderatsiooni kodanikud, on

Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamise tingimused täidetud (õigusabilepingu art 1).

9. Kuna õigusabileping ei sisalda erisätteid ühisvara jagamise kohtualluvuse kohta, on

maakohus õigesti kohtualluvust kontrollinud õigusabilepingu üldise kohtualluvuse sätte, s.o art

21 lg 1 alusel. Sellest sättest tulenevalt saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja

perekonnaasju juhul, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht.

Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et kostja elukoht on Serbias. Hageja on sellele ise

hagiavalduses tuginenud ega ole sellele ka määruskaebuses vastu vaielnud. Õigusabilepingu art

21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte

kirjalik nõusolek. Hageja on määruskaebuses märkinud, et pooltel kokkulepe puudub. Seega

lähtus maakohus õigesti õigusabilepingu art 21 lg-st 1.

10. Kohtualluvuse kontrollimisel ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud Eesti-Vene

õigusabilepingu art 38, mis reguleerib kohaldatava õiguse, mitte kohtualluvuse määramist.

Ekslik on hageja arusaam, et kuna vara jagamisele kohaldatakse Eesti õigust, siis tuleb hagi

lahendada Eesti kohtus.

11. Asjaolu, et poolte ühisvaraks olevad äriühingu osad on registreeritud Eesti äriregistris, ei

oma praegusel juhul kohtualluvuse kontrollimisel tähendust. Määruskaebuses viidatud TsMS

sätted ei kohaldu, kuna TsMS § 70 lg 4 järgi on välislepingutes rahvusvahelise kohtualluvuse

kohta sätestatu ülimuslik TsMS-i suhtes. TsMS §-d 85, 86 ja § 102 kuuluvad kohaldamisele

üksnes juhul, kui kohtualluvuse kontrollimisel ei kuulu kohaldamisele mõni välisleping või

Euroopa Liidu määrus (TsMS I komm (2017), § 85, p 3.1 b; § 86, p 3.1 b; § 102, p 3.1 b). Kuna

antud juhul kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping, siis ei saa kohtualluvuse

kokkuleppe kehtivuse hindamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist.

12. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hagi menetlusse

võtmisest tuli keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Eeltoodud

põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

14. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)