2-23-129623/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-129623

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi U.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

413,19 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress

Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju

maakond; e-post mail@okincure.ee)

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer

(e-post

anu.volmer@okincure.ee)

Kostja U.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxx xxx, x-x/x, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx

xxxxxxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt U.A.lt (A.) hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

291,65 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 71% ulatuses U.A. ja 29%

ulatuses OK Incure OÜ kanda.

5. Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista U.A.lt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 99,40 eurot.

7. Välja mõista kostjalt U.A.lt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(99,40 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 17. oktoobril 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 310 eurot, intress 33,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 44,31 eurot ja

sissenõudmiskulu 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 21.12.2023. Kostja ei ole

kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohta, et hageja nõue oleks alusetu

ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 413,19 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Omaraha OÜ-ga 03.01.2023 laenulepingu nr S235812492,

mille alusel sai kostja laenu 310 eurot (dtl 150-153). Tegelik laenuväljamakse oli summas

291,65 eurot (dtl 155). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 34% tagastamata krediidisummalt

aastas. Tagasimakseid kostja sooritanud ei ole (dtl 10-153). Krediidiandja saatis 29.04.2023 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 156).

Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Omaraha OÜ lepingu üles

15.05.2023.a. (dtl 157). Krediidiandja on nõude loovutanud hagejale 15.05.2023 (dtl 157).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

2(4)

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest, riiklikest

registritest tehtud päringutele ning pangakonto väljavõttest. Pangakontode väljavõtte analüüside

tulemuste kohaselt leidis krediidiandja, et kostja keskmiseks sissetuleku suuruseks oli 3216 eurot

(kostja märkis taotlusel enda sissetulekuks 3500 eurot), kohustused kokku 2391,18 eurot

(finantskohustused konto väljavõttelt 1896,00 eurot (kostja ise märkis taotluses finantskohustuste

suuruseks 500 eurot, muud kohustused 400 eurot taotluselt, ülalpeetavate kulud 75 eurot

siseeeskirjas kehtestatud piirmäär ühe ülalpeetava kohta. Kohus ei saa nõustuda krediidiandja

analüüsi tulemustega. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub selgelt, et kostja väljaminekud

ületavad kostja sissetulekuid. Konto väljavõtetest nähtub, et kostja igakuised finantskohustused on

ajas pidevalt suurenenud, samuti võtab kostja igakuiselt laene juurde. Näiteks detsembris olid kostja

finantskohustused 2168,62 eurot, millele lisanduvad veel igakuised majapidamiskulud,

transpordikulud. Lisaks võttis kostja detsembris veel laene juurde 747 eurot. Konto väljavõttest

nähtub ka, et kostja tasub võlgnevusi (üle tähtaja läinud arved), mis annab selgelt märku asjaolust,

et kostja ei suuda oma sissetulekutest tasuda jooksvaid kohustusi. Samuti ei saa kohus nõustuda

alaealise ülalpidamiskuludega. Konto väljavõttest nähtuvalt maksab kostja alaealise lapsele

igakuiselt elatist summas 100 eurot ning lisaks veel maksed lapse enda kontole. Tulenevalt

eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 34% aastas,

(vt dtl 150). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 2,5%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on andnud kostjale laenu 291,65 eurot, kohustusega tasuda igakuiseid

tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Kostja tagasimakseid sooritanud ei ole (dtl 150-153).

Põhinõude suuruseks kujuneb seega 291,65 eurot, sest tulenevalt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

11. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija

krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on

seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6

sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud,

et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma

tagastamist ning alanenud määras intressi.

Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi

direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida

kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse

kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad

karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 4034 lg 7 teine lause

oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud

intressinõude.

3(4)

Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud

otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

12. Eelöeldust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 140 eurot.

17. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 140 * 71% = 99,40 eurot.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (99,40 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)