2-23-126476/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-126476 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806; lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste; kostja V. B. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-126476. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 148,65 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 22. detsembri 2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Tartu Maakohus jättis avalduse 22. detsembri 2023 määrusega käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh kohtualluvuse põhjendamiseks. Määrus on hageja esindajale kätte toimetatud elektrooniliselt E-toimiku kaudu. 3. 3. jaanuaril 2024 esitas hageja hagiavalduse.

KOHTU SEISUKOHT 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 5. Juhindudes TsMS § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule. 6. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I) artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. 7. Määruse artikkel 18 lg 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui art 18 lg-st 1, art 21 lg-st 2 ning art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti. 8. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus selgitab, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise tahe. 9. Hageja nõue põhineb Tele2 Eesti AS ja kostja 12. septembril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Puudub vaidlus, et krediidiandja sõlmis lepingu oma majandusja kutsetegevuses ning kostja on tarbija. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja aadressiks xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel ei ole nimetatud aadress kunagi olnud võlgniku elukoht, küll aga kantud registrisse lisa-aadressina. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteri omanik üüris korterit ehitusfirmale, kuid hetkel ei ela korteris keegi. Rahvastikuregistri järgi on kostja elukoht alates 6. juunist 2012 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Perioodil 2007-2012 oli kostja elukoht samuti xxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri järgi ei ole kostjal kunagi olnud elukohta Eestis. Kostja on sündinud xxxxxxxxxxxxxxx, tema emakeel on vene keel. Kinnistusraamatu andmetel ei oma kostja Eestis kinnisvara. Transpordiameti registri järgi puuduvad tal Eestis registreeritud sõidukid. Täitemenetluse registri järgi ei ole kostja suhtes läbiviimisel täitemenetlusi. Töötamise registris on kostja kohta üks kanne, mille järgi on ta töötanud ehituslihttöölisena, töösuhe on lõpetatud 5. septembril 2022 kostja soovil. Maksuja Tolliameti registri järgi on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati 2022. aastal. Hageja toob esile, et kostja sattus lepingu täitmisega võlgnevusse alates 18. juulist 2022, mis on ajaliselt lähedane töösuhte lõppemisega.

10. Eeltoodust saab järeldada, et kohtule kättesaadavatest andmetest nähtuvalt on kostja Eestis viibinud seoses töötamisega. Eestis töötamine lõppes 2022. aasta juulis. Kostjal ei ole Eestis vara, tema tegevusest ei nähtu tahet asuda Eestisse elama ega oma tegevust siia suunata. Arvestades, et Tartu ja xxx-xxxxxx vahemaa on ligikaudu 130 kilomeetrit, on usutav, et kostja võis säilitada tugevad sidemed oma kodukohaga. 11. Seetõttu on kohus seisukohal, et asi ei allu Eesti kohtule uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 18 lg 2 alusel, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Kohtu hinnangul ei saa ka pidada kostja elukohaks kohta, kus ta on mitme aasta eest ajutiselt seoses töötamisega peatunud, seetõttu ei allu asi Eesti kohtule ka artikkel 6 lg 1 ja TsMS § 79 lg 2 alusel. 12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. 13. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja menetluses ei ole osalenud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud. 14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik